Ma ei saa ikkagi aru, kuidas üüripinnal elamine majanduslikku seisu saab näidata? Selleks, et üüripinnal elada on raha vaja, üüri ju vaja maksta, muidu omanik viskab välja. Mu meelest see on äärmiselt rumal loogika. Tänapäeval majanduslikult mõtlev inimene kaalub hoolega, kui hakkab endale kinnisvara soetama ja üüripinna pangalaenu vastu vahetab. Seda enam, et nt. kolimise puhul on üüripinda kordades kergem vahetada kui isiklikku kinnisvara.
Aga kui pensionäridest rääkida, siis meie aja pensionärid on veel sellest ajast pärit, kus riik tagas kõigile elamispinna. Seega penskaritel seda dilemmat üldse ei peaks olema. Selline probleem võib tekkida minu põlvkonnal, kui ükskord pensioniikka jõuavad.

foxy,eks ma seda sellepärast ette rutates mainisingi,et sellepeale varakult mõtlema hakata.

elmar http://www.youtube.com/watch?v=gKcaakWxOc4&feature=related Meeleolulauluke.

Nu nii ongi. Me oleme selles punktis, kus on kaks olulist asja tutvumisel ja suhete loomisel. Kohustustevabadus ja materiaalne isesesvaus. Me ei taha kedagi oma kukile võtta, ega taha ka millegi eest vastutada. Päris palju suhteid laguneb just raha pärast. Paljude perede pinged tulevad rahast.

foxy. Üürikas elav mees või naine on out. Isegi vanemate juures elamine peale mingit 25 eluaastat, rääkimata 30+ on lausa häbiväärne.

Nii ta on.Eks see rahast rääkimine ole üsna tabu teema üldse,ka siin foorumis.Aga kui ikka hakkad tutvusi looma või otsima siis on asjad juba teistlaadi.Tutvumiste käigus selgub mõndagi ja elu pole üldse nii lill kui see algul meile siia sisse logides tundub

Mhm. Nii ta on. Nagu ma ennist ütlesin. Hea on mõelda ... tegelik elu on aga karm reaalsus.
Nalja pärast pole mehed jooksnud soome tööle. Nalja pärast ei torma emad esimesel võimalusel tööle tagasi. Mees, kes pakub kohtumiseks SPA-nädalavahetust koos kõigi jookide ja söökidega saab raudselt oma kuulutusele vastuseid. Naine kes märgib kuulutuses, et on majanduslikult kindlustatud, saab ka parema vastukaja.

Loomulikult kõige selle raharalli juures soovime me kõik ikka, et meisse suhtutakse kui inimestesse, soovime leida suhetest soojust ja hoolivust. Tahame olla armastatud ilma meie rahalist olukorda arvesse võtmata. Me oleme inimesed, mitte robotid.

Nojah,mis see teema oligi miks nii keeruline on saada kallistusi.. eks alati saab ka teise vaesust ära kasutada ja suhtumist kui on tegemist raharalliga.Kõik vajavad soojust ja hoolivust.

Kallistamine on nüüd veidi rohkem moes, kui mõni aeg tagasi. Ca 10 aastat tagasi oli lausa kuum teema, et kui keegi kedagi kallistas, siis pidi raudselt mingi teema olema. Minu arust on eestlased suure arengu läbi teinud. Komplimendid, kallistused, jne on minu arust just tihedalt käibele läinud ja enam ei vaata keegi viltu, kui kedagi kallistad või mõne komplimendi teed.

Emotsioonide blokeerimine on minu arust just ära kaduma. Vähemalt mina olen seda tähele pannud, et asi on vastupidi positiivses suunas liikunud

Vanemate juures elamine ja üürikas elamine ei ole üks ja sama. Vanemate juures elab memmekas, kui ta on täiskasvanuks saanud. Üürikorteris elab kaasaegne iseseisev mees või naine.

Mhmh, ma olen foxy'ga nõus. See väide, et keegi jätab naisega tutvumata, sest see elab üürikorteris ega olegi endale põllule küprokvillat ostnud, on ikka tõeliselt jabur. Lisaks tänaseid Mustamäe kortereid ja põldudele kerkinud uusehitisi vaadates ma ilmselt eelistaksingi üürijaid, sest nende puhul pole vähemalt vaja karta, et nad järgmised 30 aastat pangale oma surnud või kohe hingevaakuvaid hobuseid kinni taovad, selleks siis kogu aja tööl viibides või iga aasta uut sponsorit otsides.

Kodutu ja keskmist palka teeniva üürniku vahel on ikka tohutu vahe. Selles vahes elab vähemalt 50% eesti inimestest.

Pensionäri kohta lisaks veel, et 200 euroga kuus saab Tallinna mägedel endale täitsa normaalse korteri üürida. Ja kui pension veel allapoole jääb, siis võib ju ka mujale kolida, ei pea ju Tallinnas elama. Kusagil Kohtla-Järvel või Kagu-Eestis saab 200 euroga ilmselt lisaks üürile ka kommunaalmaksed makstud.
Mina ise mõtlen, et pensioniikka jõudes ma kolingi kuhugi soojale ja odavale maale, saan Eestist oma sammaste pealt mingi raha, müün siin kinnisvara ka maha ja elan nagu miÅ¡ka. Muretult oma lõunamaises üürionnis.

Millest on tulnud üldse kallistused? Algselt oli see ilmselt usalduse žestiks, lubasid teise enda kehale ohtlikult lähedale. Hiljem on sellest välja kasvanud hoolivuse näitamine. Jagad teisega enda kehasoojust, pakud teisele kaitset. Lastel on ju ka kõige kindlam koht ema süles.
Need, kes kallistustest puudust tunnevad, ei vajagi ju tegelikult seda toimingut, vaid neid tundeid, millega see toiming peaks kaasnema.

Kallistused..põsemusid...puutusin esmakordselt selle teemaga kokku Argentiinas 10 aastat tagasi.Kui lähed külla ja ei musita kostitajaid põsele 3X,siis oled lihtsalt ebaviisakas.nendes põsesuudlustes puudub igasugune seksuaalne alatoon.Sama ka katoliiklikus Euroopas.Kallistused ja põsemusid nii igapäevane teema,et sellest pole mõtet rääkidagi.Mina kallistan tuttavaid,kellega kohtun..see on sõbralikkuse,usalduse etc.märk,puudub igasugune seksuaalne alatoon.
Muide....ükski normaalne keskmine naine ei soovi suhelda materiaalselt kindlustamata mehega..mina ei tea ühtki sellist naist.Mida atraktiivsem ja "pandavam"on naine..seda suuremaks nõudmised kerkivad..ja need ka täidetakse..milleks neist loobuda?eriti hinnas 30+ üliatraktiivsed naised.

kas viimane lause tähendab ka kestvat ovulutsiooni .... alati valmis... muidu võtan noorema

Milleks noorem?30+ üliatraktiivne naine näeb parem välja,kui 20+ näitsik..lisaks on tal väljakujunenud stiil,oskus seltskonnas käituda ja muud kogemused....igati põnevam ja raskem kätte saada.20+..kingi keskpärane auto ja paar hilpu ja ongi olemas...30+ naisel on need asjad juba olemas,talle peab kinkima midagi hoopis paremat

miks peab naisele midagi kinkima???

Ei peagi,kui sa just ei taha mingit konkreetset naist.Kui tahad olla parem konkurentidest või võita teatud naise tähelepanu,siis on kingitused parim ja kiireim viis.Mina ei suhtle mehega,kes mulle kingitusi ei tee.See on kombekas.Femmid suhtlevad õhust.

ulme

Foxyga nõus, vanemad vs. ise üürimine, seal on vahe. Samas on vahe ka üürimisel vs. omanik olemisel. Mingis vanuses, kus näit. reisimine veel mõttes, seal poleks vaja end siduda. Aga millalgi, kas karjääri, pereseisu või lihtsalt maharahunemise juures omamine etem.
JohnofGauntiga täiesti mittenõus.
Omamine vs üürimine teemas eelistada üürimist, kuid vanaduspõlve kindlustamist eluaseme müügiga (kust siis see tuli), peaks loogikaveaks väikestviisi.

Väike mõttearendus:

Esiteks, katus peab olema, kliima käsib.
Teiseks, katuse all on püsikulud, mida maksab katuse all elaja (kas siis omanik või üürimise korral üürnik omanikule). Jätaks võrdlusest välja.
Kolmandaks, võtame inimese, kellel on võimalus nende kahe variandi vahel valida (ehk siis omaosaluse olemasolu).

Intressid on madalad veel üpris pikka aega, suhteliselt hapu seis praegu ei pane neid niipea veel kaelamurdvalt kõrgele tõstma.
Kinnisvara ostmise ajastus on samuti tähtis, praegu ei ole selleks mitte halb aeg, võib-olla parim hetk on möödaski. Selle eest hoolitsesid tegelased, kes kriisi ajal likviidsed olid ja odavmüügid kokku ostsid (Ektornet).
Olukorras, kus kinnisvara hind vaikselt tõusma hakkab, mis juhtub? Omanik, kelle korterit sa üürid, ei saa oma kinnisvara rendi eest seda yieldi, mis täna. Ta kas müüb korteri maha või tõstab üüri. Üürnikuna pead sa uue korteri otsima või rohkem maksma.
Samas olukorras oma korteri omanikuna, kus sinu ostetud kinnisvara hind on tõusnud, saad sa teha exiti, kui soov on, jäämata pangale võlgu ning ehk sellest kasumitki teenida (näit. perioodil 5 aastat).

Minu aretus ei pea vett, kui meil siin läheb asi ikka nii hulluks, et mängime mängu rusikas, kurikas, automaat.

Ah jaa, kallid ka, et teemas püsida

kle tule maapeale.... korter pole kinnisvara

Hmm... ma ei oskagi midagi kosta. Väike põhjendus ka äkki, muidu ülimalt raske aru saada, mida see tähendas?

Korter,milles sees elad pole tõesti kinnisvara.Kui neid kortereid peaks mitu olema siis küll..

Caribian,kingitusi võib jagada ainult usaldusväärsele naisele,mitte ilusa näolapi eest.Selline lahkus võib mõnele mehele lihtsalt kurvalt lõppeda.Elu näitab,et mõnigi endine lahke kingijagaja sorib hommikuti prügikonteinerite juures

mriks, mul on juba kinnisvara. Ma pidasin silmas seda, et ma ei paneks end aastateks võlaorjusesse selle ostmise pärast. Mingit võlga mul sellega seoses ei ole ja vanaduses võin ma ta rahus maha müüa.

Ja ma poel nõus sellega, et omanik olla on alati ideaalne ja üürnik olla on maru viletsa tulevikuvõimalusega. Praeguste uusarenduste ja nõukogudeaegsete paneelmajade seisukorda arvestades oleks kõrge intressiga laenu võttes ning end sisuliselt kohgu eluks kindla paigaga sidudes risk üsna suur.
Ehk siis kui juba säästa, siis esimese asjana ma kinnisvara peale hetkel ei mõtle.

elamr. Las nüüd laps saab oma kingid. Ära hirmuta teda. Pealegi on jõuluaeg. Kõik, kes usuvad päkapoistesse, ootavad hommikul sussi sisse midagi.
Kuna minul pole susse, siis ma ei oota ka kinke. Ehk siis, mõne mehe vabastan ma küll eos võlavanglasse satumisest.
Ja üldsegi. Kui hommikul musi ja kalli ei saa, siis pistku see mees oma kingitused ... Vot nii.

NSM...et siis... kuhu peab need kingitused pistma...???

JohnofGaunt, kinnisvaralaen on kõrge protsendiga? Tõesti? Too ajaloost madalama protsendiga võimalusi palun! Kuna intressitõus tuuakse mängu alles majanduses pidurite pealepanemiseks, siis niipea ma ei näe, et need üldse hinge kinni panema hakkavad. Ja kui hakkavad, siis teiselt poolt ulatab inflatsioon omalt poolt abikäe ja sööb su minevikus mõeldud laenusumma aina tühisemaks.

Ja ma pole väitnud, et omanik olla on ideaalne. Ma väidan, et kui ei plaani paikseks hakata, siis ei ole mõtetki seda kaaluda. Aga kui oled maha rahunenud, siis u. aasta-poolteist tagasi kuni aasta veel perioodil on see mõistlik kaalumisele võtta.

Elmar, eluasemeks ostetav korter on kinnisvara, kuid ei ole investeering.

Viigu caribianile näiteks.

Mina ostsin täna uued sussid.Punased ja suurus 40...et rohkem sisse mahuks
Kõik päkapikud väga oodatud Ma olen hea tüdruk olnud

caribian- küll ka keegi sinule kallistusi jagab.

Aga kas sina, Risto, mäletad, millal sind viimati kallistati?

To leidmataveel: Kallistus on midagi väga lähedast...sõltub keda: kas seksuaalne või kui sõber-sõpra... see tõeline saab olla vaid vastastikune! Kallistus on kallis asi......