Eks see nii ole. Me väga tihti näeme seda, mida me tahame näha ja sulgeme silmad ning kõrvad kõigele sellele, mis meile ei meeldi.
Ilus on mõelda, et me ei hooli rahast aga teeme kiirelt minekut, kui kodutu meiega sõprust looma tuleb. Vaatame põlastavalt prostituudi poole, kui see autoaknale koputab pakkudes kiiret rahuldust paari euro eest, samal ajal oleme teel kliendikohtumisele, kus lisaks jõulutervitusele ulatame üle firmasümboolikaga mõnekümne eurose sulepea.
Me ütleme, et raha pole oluline, istudes õhtul kinnisvaraportaalis, perele uut kodu muretsedes. Me kordame, et tähtis on vaid hing ja sisu, vaadates tänaval järgi pikajalgsele kaunitarile.
Me olemegi inimlikud vaid, siis kui see meile sobib.
PS. Ma ei väida, et ma erineks eelnevast. Olen samasugune materjalist, nagu me kõik. Ma võin ju mõelda, et raha pole oluline. Samas, paljud otsused olen teinud elus ikka majanduslikel kaalutlustel. Töö, elu jne. Pole ju nii, et vahet pole mis palk on, peaasi, et meeldib. Pole ju nii, et vahet pole, kas mees on töötu, peaasi, et mees on. jne. Riideid kaltsukast ei osta, mis siis, et seal võib odavam olla. Ikka jalutan Nikkolas, Karen Millenis või Aprangas ringi.
See ongi ju inimlik. Või pole ?!