Mina ütlen selle küsimuse kohta nii, et mind ei huvita mehes mitte niivõrd see, kus ta hetkel olla võib ehk millises seisus ta enese ära majandamises hetkel on – on see tõusul või languses ega ka mitte see, kas ta on oluliselt huvitatud ise sellest, on see hetkel tal hea või ei ole -, kuivõrd see, kust ta tegelikult tahab olla, kuidas ta languses ja ebastabiilsema majandusega olustikus elades oma kogutud vara ja muid vahendeid kasutada, õigesti suunata ja ennast uuesti nii kindlustada suudab.
Ma olen arvamusel, eeldusena turvatunde tekitamise ainult mehe õlgadele asetamine ei ole õige. Õige mees muretseb niigi selle üle, kas ta suudab mehena tagada naisele seda, mida naine vajab. Sellesama ootustekohase turvatunde pärast ülesurvestatud, ületunde tegevad mehed ei ole hea vaatepilt.
Kui võtate mehe, siis võtke mees, kes ei ela oma võimetest kõrgemal ja kellelt te üle oma võimete elamist ei oota.
Ebakindlates ja ebaturvalistes oludes täit kindlustunnet mehelt oodata ei ole minu arvates parim taktika.
Oma turvatunde eest seista on nii naise kui mehe ülesanne, selleks peaksid naised ja mehed osalema võrdselt.
