Vaidleksin eelkõnelejale vastu. Saatus on see, mis paneb selle paika, mida elul sulle anda on ja tuleb sirge seljaga seista, et saatus sind ülesleiaks. Need, kes üritavad ennast elukeskkonna järgi painutada, vingerdavad lihtsalt saatuse eest ära. Paraku õnnestub see ainult siis, kui saatusel midagi anda on. Kui ta võtta tahab siis leiab ta sind alati üles.
See, kui selle asemel, et ise hea olla, karjutakse kooris, kui pahad teised on, ei ole paindumatus. See on kõige ehtsam lömitamine.