Meeldiv näha, härra Vabakuulaja, et Teiegi taolisest teemast mõtteid mõlgutate.
Mulle isiklikult tundub, et nood põhitingimused on pigem hoopiski justkui kirjutamata reeglid, mis sageli virtuaalsuses kehtivad, kuid ka igal reeglil, ja seda isegi kirjutamata reeglil, on alati erandeid ja see igati asjakohane halvakspanu taoliste kasutajate aadressil ei kehti loomulikult kõikide inimeste ega saitide kohta.
Sellegipoolest julgen ma eeldada, et kindlasti märkimisväärne osa kasutajatest, kes sageli paistavad olema nakatunud verbaalsesse kõhulahtisusse, ei oma seda ebameeldivat omadust reaalses elus. Tihtipeale nad pigem üritavad idiootidena tahtlikult esile küündida, kuigi see on mulle veel jäänud mõistatuseks, miks nõnda toimitakse.
Kindlasti pakub paljudele enese emotsioonide maandamine (olgu siis mistahes käitumise läbi) virtuaalselt ka rõõmu ja lusti, eriti veel juhul, kui on võimalus jääda anonüümseks. Kui lugeda internetiski mistahes väljaannete kommentaariume, siis kui suur osa nendest kommentaaridest on tõsiseltvõetavad mõtted ja arvamused ja kui paljud nendest on pelk rämps, mis postitatud taaskord kellegi anonüümse tegelase arvutist? Ma ei välistaks ka varianti, et nii mõnigi siinne virtuaalne solgiauk võib reaalses elus olla ontlik ärimees, sõbralik ja lahke naabrihärra või muidu lugupeetud inimene. Muidugi võib teisalt tegu olla ka täiesti tavalise loivajaga, kelle suu ja mõtted on juba roppudeks ja labasteks loodudki ning seeläbi väljendab ta ka siin end sellisena, nagu teeb seda tegelikus eluski, ilma kedagi mängimata.
Nii siinsel saidil kui ka mujalgi on mul korduvalt tulnud ette juhuseid, kus virtuaalsuses end igast võimalikust küljest ebameeldivana presenteeriv inimene muutub hiljem igati arvestatavaks vestluspartneriks, kellega oleks meeldiv reaalsuseski paar sõna vahetada. Neid juhuseid on küll olnud minimaalselt, kuid näitavad hästi ära selle, et sageli tõmmatakse endale ette mask ja seejuures omandatakse otsekui mingisugune roll, mida soovitakse virtuaalsuses esitada, ehkki tegelikkuses pole sellel rollil reaalse inimesega midagi pistmist. Muidugi võib ka öelda, et kui keegi suudab edukalt idioodina esineda, siis peavad tal tegelikuks idioodiks olemise eelised ka olemas olema, ehkki see ei pruugi alati nii olla. Mõni suudab paremini teatud rolli omandada, kui teised. Hea näitleja suudab alati varieeruvaid rolle kanda.
Kui pöörduda tagasi selle juurde, et kuidas siis ikkagi võib nii juhtuda, et esmapilgul virtuaalne oksekott muutub ajapikku meeldivaks persooniks? Esmane reegel on see, et ära vasta tulele tulega. Me ju näeme siinsamas foorumiski, et kui laskuda solvaja tasemele ja muutuda samasuguseks pasaloopijaks, nagu on seda virtuaalne "vaenlane" kommentaariumis, siis oled juba kaotanud. Parim, mida teha saab, on käituda mõistlikult ja kui vaja, võtta appi huumor ning miks ka mitte iroonia ja sarkasm, kui peakski olema kerge soov vastast nahutada, tehes seda samas piisavalt viisakaks ja rahulikuks jäädes. Rõhutan, et loomulikult ei tööta see alati sajaprotsendilise kindlusega ja ka sada tarka ei saa alati ühest lollist jagu, ent kui käituda ise mõistusepäraselt ja mitte lasta end alati kiirelt tekkinud tunnetel kanda, siis on õhkõrn võimalus, et seda hakkab tegema ka sinu "vastane". Oluline asi, mis siinkohal võib kaasa aidata, on privaatne kirjavahetus nende kahe konfliktis oleva inimese vahel, kuna avalikus ruumis, mis on loetav ja nähtav kõigile, on too "idioot" ikka veel oma "karakteris" kinni ja sellest ta seal ka ei välju.
See-selleks, teemaarendus liigub nüüd algsest mõttest küll märksa eemale, üritan naasta tagasi algpunkti, kui see vähegi õnnestub.
Niisiis, iseendaks jäämine...seda osa teemast sai juba veidi puudutatud, kui rõhutasin erinevaid rolle, maske ja põhjuseid, mis võivad sellise käitumiseni viia, kuid see oli vaid üks tahk paljudest teistest. Praegu lähenen teemale rohkem subjektiivselt, kui objektiivselt, rääkides sellega seonduvatest omadest mõtetest. Ma pole kunagi siin proovinudki mängida kedagi sellist, kes ma tegelikkuses ei ole. Räägin seda, mida mõtlen, arvan ja usun, muutumata seejuures kellekski teiseks. Meil kõigil on elus perioode, kus meie vaated ja nägemused elust võivad muutuda teatud kogemuste läbi, kuid kindlad põhitõed ja meid iseloomustavad jooned jäävad ikkagi valdavalt samaks. Seega kui ma praegu foorumites ja jututubades suhteliselt puhas leht olen, siis küllap olen seda ka järgmise viie aasta jooksul (annaks taevas, et mul jaguks vaid nendeks siinseteks hullumeelsusteks piisavalt jõudu).
Virtuaalne maailm võib paljude jaoks tunduda ka võlumaana, kus üritatakse teatud moel kompenseerida teatud puudujääke, mis reaalses elus kimbutavad ja millest kellelgi parasjagu vajaka jääb. Siin saidil pole just eriti üllatav, kui näiteks paljud igavlevad koduperenaisedki endist meelaid pilte teha üritavad ja nendega seeläbi vastassoo tähelepanu pälvida proovivad, teenides veel nõnda "kümneid", hulgaliselt iharaid kommentaare ja tähelepanu, samas kui ehk nende naiste kaasad (kui neid peaks eksisteerima) oma naiste vastu enam ammugi huvi üles ei näita. Seega üks paljudest põhjustest (ennekõike naistel) on lihtsalt siit otsida tähelepanu ja flirti või põnevust (kuidas kellelegi rohkem sobib), millest reaalses elus puudu on ja milline moodus seda teha saaks olla veel parem, kui mitte panna üles tonnide kaupa pilte oma alasti kehadest. See näide pole ka kusagilt pastakast imetud, vaid reaalne lugu naisest, kes unustas tegeleda oma lastegagi, kuna siinne maailm pakkus palju avastamisruumi ja palju muudki, millest tol hetkel puudust tunti.
Niisamuti on siin meestegagi. Tühjade rahakottidega mehikesed pakuvad sadu ja vahel tuhandeidki eurosid naistele, keda nad ei saaks nagunii endale isegi juhul, kui taolised summad neil olemas oleksid, kuid ometigi tunnevad nood mehikesed tol hetkelgi oma enesehinnangut paranenuna, kui nad saavad midagi taolist sõnadeski ja virtuaalses unistustemaailmas pakkuda. Taaskord reaalne lugu, vaadake aeg-ajalt pealehele või kiigake foorumisse, kus peaks olema veel hetkelgi mitmeid sarnaseid teemasid selliste vennikeste kohta, kes on oma elu mõtteks võtnud olematute summade ja lubaduste pakkumise.
Alati on märksa lihtsam valetada või teeselda internetis, kui reaalses elus, kuna puudub vahetu kokkupuude ja kontakt teise inimesega, siin on võimalus muuta ennast paremaks, targemaks, rikkamaks ja ilusamaks, aga ärgem unustagem, et loodud illusioonid elavad vaid siin ja teie peades, mitte reaalses elus. Mina ei tegele pangandusega, ei oma uusimat säravat neljarattalist ja paljusid muidki asju, isegi nutitelefoni ei vaevu mitte soetama. See-eest ei hakka ma endale ka ise valetama ega illusioone looma, sest teistele virtuaalsetele kaaslastele valetamine või enesest parema pildi maalimine pole ennekõike midagi enamat, kui vaid iseenda petmine, mis toob reaalses elus ainult märgatavalt rohkem probleeme kaasa.
Nii, lendasin jälle algsest teemast kaugemale, kui oleksin soovinud...andestust selle eest, isand Vabakuulaja.
Ah ja muidugi see ei oleks ju asja ette läinud kirjutamine, kui siit puuduks tüüpiline Iha.ee foorumile omane tekst, nii et...
Kuuldavasti pidi Jüri tegelikult piider olema, mitte Ants, viimane aga väga loll olla ei saa, kuna ta sponsoreerib Mari, kes aga otsib vaid lahket ja rikast abikaasat, kes ta kommunaalid kinni taoks, ja litsina ta enam ei pidavat töötama, vähemalt nii ma foorumist lugesin...
My two cents.
