teemasse ka siis, lähtudes teema pealkirjast...............ja vanaproua touchi hirnatustest inspireerituna..
------------------------------------------------------------------------------------------
Minu nimi on touch1.
Mina ja vana😇... ma ei tunne ennast vanana, sest oma peas olen ma ikka veel 18 aastane. Vaatamata sellele, et minu passis peituv number ütleb, et tegu oleks justkui vanema inimesega.
Foorum on hetkel minu maailm, kus saan heita õlgadelt raske seeniori vanusekoorma ja tunda end taas plikakesena, olen jätkuvalt entusiastlik, kuna mind ümbritsevad siin ihas tunduvalt nooremad mehed..
Ma ei tunne enda pärast kohe üldsegi piinlikust, ka siis kui pean end kliendi ees lahti riietama ja esitama mineti ilma proteesideta, koos kõigi oma kortsude ja lõualotiga ... minu vanuses oli minetiga päris nullist alustada üks karm väljakutse, aga ma olen selle üle õnnelik, sest see muutis mu elu. See oli alguses raske, sest minett nõuab palju jõudu huultes, keeles ja hinges ning see nõuab ka paindlikkust. Kui ma alustasin, polnud mul ühtegi nendest asjadest, seega see oli katastroof aga see mind ei heidutanud ära õppisin😅 imesin visalt vanainimeste tempos ja nüüd olen saavutanud oskused mis panevad ka noored mehed ahhetama... kergel sammul kappan mööda foorumi tänavaid… kastreeritud peenised jäävad minust maha… hirmunud pilgud saadavad mind…. ma lähen
proteeside kolisedes, silmil hõrenenud lakk, vardas lapselapsele kudumist ootav sokk...
---------------------------------------------------------------------------------------------------------
elust foorumis....ja loomulikult touchi kuulsusrikkast elust