Juhtus kord nii, et üks vana, auväärne ja tuntud emeriitprofessor, kes kunagi kellelegi midagi ei kaevanud ega kelleltki abi ei palunud, võttis ühendust oma endise õpilasega, kes töötas kõrgel kohal valisministeeriumis ja palus tollelt audientsi.
Vana professor võeti lahkesti vastu ja see endisest õpilasest ametnik päris , kuidas ta saab kasulik olla.
„Vaadake noormees, ma sooviksin emigreeruda...”
„Aga miks, härra professor, meil on vaba riik, teil on ju professoripension ning peate veel loenguid . Teil on korralik elamine ning kindlustatud vanadus...Mis on selle emigreerumissoovi põhjus ?”
„Põhjus peitub meie riigikogu ja valitsuse poolt läbiviidavas kooselu poliitikas ning samasooliste kooselu seadustamises.”
„Kuid mis moodi see peaks teid mõjutama, teie elate oma prouaga juba pikki aastaid õnnelikult koos...”
„Seda küll, kuid vaadake, noormees , esimese Eesti Vabriigi ajal oli samasooliste teema sügava põlu all, Stalini ajal lasti selle eest maha, Brežnevi ajal pandi vangi, praegusel ajal seda kõike tolereeritakse...
Ma kardan väga, et lähiaastatel muutub see meie riigis kohustuslikuks...
...vot selle pärast...” vastas professor ...
