Jänes on rebasega hirmsasti hädas, nagu jänes kummardub sööma nii rebane läheneb tagantpoolt ja hakkab vanainimeste asja tegema.
Viimases hädas läheb jänes karule kaebama, et ei saa enam ei istuda ega astuda kui rebane temaga vahekorda astub ja tema enam ei jõua ja nii ta enam kaua ei ela.
Karu kutsub ka rebase välja ja koos jõutakse kokkuleppele, et kuna rebane üksik ja ikkagi lihasööja ning tugevama õigus siis edaspidi võib vaid korra kuus jänest ahistada.
Järgmine päev aga nagu jänes kummardub on rebane naksti kohal.
"Rebane! Sa ei mäleta mis karu ütles?" Kurjustab jänes.
"Oi anna andeks, no läks meelest, las see olla järgmise kuu eest, sa pane see kirja!"
Järgmine päev nagu jänes jälle kummardab nii rebane ehitab talle jälle tagant.
"Rebane!!! Mis see nüüd olgu!" Riidleb jänes.
"Oi anna andeks, läks meelest jälle, aga las see olla ülejärgmise kuu eest ette ja pane omale kirja!"
Satub siis karu jänesega kokku ja tunneb huvi kas on elu kergemaks läinud?
"Ah, kõik on sama kui enne, aga paberitööd on küll juurde tulnud!"
Lööb jänes käega.....