Kurekael ja konnavitt.
Vetsupott ja karusitt.
Oled jalamati äär,
praetud kilu mädand säär.
Oled surnud kassi kõõm.
Lehkad sa, no küll on rõõm.
Oled nirgi kuivand higi,
persest välja imbuv pigi.
Oled pauk, mis kisub klompi,
naeran ma, kui astud lompi.
Omast arust oled käbe.
Ütlen sulle, oled häbe!
Oled vanaema suss,
porilomp ja siilituss.
Oled mahajäetud place.
Oled kooma pekstud face.
Puudutada sind ei tasu,
oled ahviperse rasu.
Oled hapukurgi vesi,
kärbseseenest tehtud mesi.
Sured ära, lähed kasti,
minu lipp läeb täide masti.
Surnukuurist välja toon su.
Tutti pidi üles poon su.
Sinu tutt on paugust härmas.
Tule appi, Mihkel Kärmas!?
Oled lupjund veresoon.
Profiilis oled sirge joon.
Sinu tutist köie koon,
uuesti su ära poon.
Oled kingaviksimise kalts,
pesulaud ja muidu malts.
Oled tühjaks joodud pudel,
muidu praak ja persses mudel.
Oled verine tampoon.
Oled kõõmane sampoon.
Oled solgitoru suue.
Rasket laadi on su puue.
Oled kuivand potitaim,
keha haige on ja vaim.
Tead, et kui sa oleks mees,
oleks lõdvamunnimees.
Oled see, mis sobib hästi
oksekotti, prügikasti.
Oled peerust lusikas,
kontideta rusikas.
Oled näts mu trepikojas,
õlilaik nii selges ojas.
Oled rögast tekkind mull,
soome keeles lihtsalt kull.
Puudu sust on palju juppe,
ravi end või keri tuppe!
Oled karuraud mu vannis,
vedel pask mu väsind kannis.
Oled ahv, kes ronib üles,
hunnik lõvisitta süles.
Oled mägi terve aasta,
kuhu rahvas loobib saasta.
Oled närbund lilleaas,
kus on tuumajäätmed maas.
Oled pesemata naba,
kass, kes lutsib oma saba.
Oled tühi aku sa,
minu koera laku sa!
Oled virts sa kärbsetõugus,
vale võti lukuaugus,
uppuv kägu härjapaugus,
surnud viiner murulaugus!
Oled pask, mis sulab lumme.
Oled nael, mis lõhub kumme.
Oled
ing vituväänik,
lutikate, täide präänik!
Oled karuperse karv,
lihtsalt juhtum aruharv.
Oled surnud vihmauss.
Oled kokkukuivand tuss.
Oled keel, mis ütleb ``Russ``
****, lits, sa ole kuss!!!!!
