Mul oli kord töökaaslane,naiste poolt igati hinnatud mees.Tal oli juba pikemat aega pruut: piltilus tüdruk,ja neil oli suur armastus.Ühel asutuse peol,kaotas too noormees kihlveo ja pidi tantsima võtma kõigi poolt ärapõlatud naiskolleegi,kelle üle selja taga irvitasid kõik,nii mehed,kui naised.Poiss pidas tantsu vapralt vastu ja oh imet,varsti läks ja võttis ta uuesti tantsima.Paari päeva pärast selgus,et tal ikka polegi oma pruudiga seda suurt armastust.Läks veel mõni kuu ja olidki pulmad.Minuteada elavad nad siia maani õnnelikult koos.
Kõige huvitavam,et pärast seda pidu,avastasid kõik,et too ärapõlatu ongi tegelikult üsna ilus ja meeldiv seltsiline.
Kui palju on tegelikult selliseid lihvimata teemante,mida hoolimatult kruusakivide pähe minema visatakse?