Ma siiski arvan, et ka ihas on küllaga neid, kelle jaoks raha ei ole ainus mõte seksimiseks. Tõsi, nende sponsoriotsijate puhul see Parmaleikini paradoks kummalisel kombel eksisteerib. Paratamatult müümine ja ostmine tunduvad alandavana nii ühe kui teise jaoks. Ostja vaatab, et naine on lits, müüja vaatab, et mees on saamatu.
Nagu ma enne kirjutasin, siis on suure raha vastuvõtja käitumine mõistetav. Kui ikka paar-kolm kuupalka ühe kirgliku öö eest lauale pannakse, siis see on ahvatlus, eriti kui partner on vähegi atraktiivne. Samas selline raha eest seksimine on üsna haruldane. Väikese raha eest ebaatraktiivse partneri madratsiks hakkamine kõlab aga halvasti. Kui naine ikka 50 euro eest on valmis ennast suvalisele müüma, siis on ta odav naine, pole midagi teha.
Ja milline mees see ikka odavat naist tahaks?
Lõbu pärast seksiv naine, ükstapuha kui palju tal partnereid ka ei ole, ei liigitu odavate hulka.