Kuulsin täna raadiost uudist uuringust, mis tõestas, et võimu omamine tekitab naistele masendust. Samas meestele tekitab masendust just võimu puudumine.

Üsna loogiline ju, et naine igatseb olla naine ja mees mees.

Uuringuid on igasuguseid. Ka väga suurt võimu omav naine saab olla naine. Kõrval peab olema lihtsalt MEES!

Mina leian küll selles oma loogika olevat.

olen jfjm väitega igati n6us, ihas paistab see väga selgelt ja kaugele välja, kui paljud mehed eestis vaevlevad sygava depresioonis ja masenduses käes ! nyyd siis on põhjus ka teada,miks?!
siin aga intriigseid ja porovokatiivseid naisi alandavid teemasid luues saavad tunda need paar foorumimeest ennast v6imasatena,tähtsatena ja kui m6ni naine veel sellest teemast leili ka läheb, on orgasmilaks käes ja suunurgad venivad kõrvuni.

Kuna võimu omamine tekitab masendust, siis tähendab see seda, et naised ei ole bossideks loodud.

Huvitav kuhu Juta kadunud?

Samas mingi üleöö feministlik hoorumihunt t4na66sel siia tekkinud

Nature. sirvi Hoiatuste rubriiki, eriti 5ndat lehekülge. Lihtsalt loe.

Masendust ei tekita niivõrd võim või võimu puudumine kui inimeste suured ootused ja ettekujutus millisena tahavad välja paista. Iga hinna eest naabrist parem! Kui võtta asju rahulikult ja planeerida kõike realikult, elu läheb rõõmsamaks. Ega kõike seda vara ja raha jõua siin ilmas nagunii kokku kraapida. Peale surma pole teist ammugi tarvis.

Mina pöörduks jälle enda lemmikteema juurde ja otsiks põhjusi loodusest. Looduses emaste elu kulgeb kindlas rütmis ja seda suunavad välised tegurid, mis pole neist endist olenevad. Seega pole neil põhjust ennast süüdistada ja pole ka masendust. Toidu nappus paneb neid selle hankimisel vaid rohkem pingutama. Isased aga peavad pidevalt tõestama, et nad on konkurentidest paremad ja täieliku rahulolu saavad nad vaid tipus olles nautida. Kui nüüd emane astuks võimuvõitlusse, siis see on tema jaoks võõras maailm ja tal on pidev hirm, kas ta tuleb toime, kas ta käitub õigesti.
Võib ju öelda, et inimene on nii palju loodusest irdunud, et need seaduspärasused, mis looduses toimivad, inimesi ei mõjuta, aga instinktid ju ikkagi mingil määral toimivad.

Niipalju kui ma kuulanud olen, siis naise jaoks on olla juht või omada võimu roll, millest tahaks välja saada aeg-ajalt. Olla kitty, olla pisike, whatever.
Aga pikapeale suhtutakse temasse siiski kui bossi ja kui keegi ei suhtugi, siis jääb ikka see sisemonoloog. On ta siin sellepärast, et ma olen see ja teine või et ma olen naine.

Kindlasti on teistsuguseid arvamusi.

Enamus isaseid nii looma kui inimriigis pole saanud olla rohkemat kui karjajuhi alluvad, võitle või ära võitle. Ka paljud isased pole loomult juhid.
Naised, juhid, saavad olla see pisike ja hoitud oma MEHE kõrval kes neid toetab.

Nais juht, on ju kõrgepalgaline ja kui ta teenib rohkem kui mees, tekib viimasel masendus, sest temast midagi ei sõltu. Samas võib naisele endale tekitada masendust ärakasutamise tunne. Seega saaks perekonnas olla harmoonia vaid siis, kui ka mees oleks kõrgepalgaline. Kõrgepalgalistel on aga enamasti tihe töögraafik ja raske leida ühist vaba aega.

Kokku sobivad ju enamasti ikka võrdsed. Alaväärsuskompleksides inimesega pole midagi peale hakata. Kui statistikat vaadata, siis meie meestel on suures osas madalam haridustase kui naistel. Mis siin rääkida.

Kõigile meestele on alaväärsuskompleks sisse programmeeritud. Kõik sõltub sellest, kuidas keegi sellega toime tuleb. Naised on selle meestelt üle võtnud. Samuti nagu edevusegi.

Ühesõnaga, ole mees või naine, alaväärsuskompleksi käes vaevled ikka

foorum on odavam. ookeani jaoks tõesti pappi ei jagu ja mäetippu ronida, kurat, no ei viitsi
alaväärsusest. enamasti on see inimese enda väljamõeldud. inimene lihtsalt kujutab ette, et ta võiks olla keegi teine. edukam, ilusam, rikkam. ja ainuke mis selle vastu aitab - lepi endaga. kui ise oled endaga rahul, siis teiste rahulolu on ausaltöeldes suht savi. teiste probleem.
ei ole vaja naabrimehest uhkemat autot, säravamat katust, suuremat naist. piisab ju lihtsalt autost, katusest mis vihma peab ja naisest, kes... noh, naine on

Just.
Alaväärsusest tingituna kogutakse träni, mis pole endale vajalik ega pruugi isegi meeldida aga selle omamine teeb kuidagi nagu tähtsaks.
Sama on suhetega- püütakse endale käevangu mõni kena trofee leida aga sellele ei mõelda, kas sellega peale uhkeldamise muud ka teha on võimalik. Kas sel kaunistusel on samad huvid kui ta omanikul või on tast voodis üldse asja.....

võim on tore, nii palju võimalusi, mingist masendusest küll nüüd asi kaugel.

Looduses on elul vaid üks mõte - järglaste saamine, et liik säiliks oma parimas võimalikus vormis. Kõik muu, on inimene ise endale juurde leiutanud.

Võimuga kaasneb vastutus. Ja vastutuse talumine on see mis masendusse ajab.

aga vastutusest ei saada enne aru, kui see käes on. enne nähakse vaid võimu, mille poole püüelda. nii nagu tavaeluski- kõik pasundavad omadest õigustest aga unustavad, et iga õiguse varjus on tegelikult ma mingi kohustuse kõrvad paistmas...

Eks igal inimesel esineb mingil eluperioodil masendust aga sellest saab üle.Olgem positiivsemad.

Luule Viilma «Ellujäämise õpetus»

Masendus inimeste pärast.

Kui me suudaksime endast vabastada masenduse inimeste mõistmatuse pärast, kui me tema tähendust teadvustaksime, siis vabaneks meist kogu meie elu tragikomöödia.

Inimese ego kasvab koos haridustaseme tõusuga. Märkamatult on eneseväärikaks olemine egoismiks üle kasvanud. Aga seda teadvustavad vähesed.

Teravdatud valmisolek kaitsta end kõikvõimalike arvamuste ja hinnangute vastu, võitlus inimväärikuse eest, eriline agarus tõestamaks enda head tahet ja teiste halba eesmärki, oskus kõige paremas olukorras leida enese jaoks solvav, märgivad ego kasvu. Mina, ainult mina olen see õige! Samaaegselt on sama inimene masenduses teiste inimeste mõistmatuse pärast, lihtsate inimlike suhete puuduse pärast, sõpruse ja abielusidemete kiire purunemise pärast jne.

Eluga ummikusse jooksnud ja elu üle siiralt arutlev inimene, kes tahaks oma vigu parandada, ei märka tihti, kuidas ta valitseb abikaasa ihu ja hinge üle. Rääkimata pärisorjaks tegemisest, väsitab ta teist tähelepaneliku arupärimisega iga oletatava mõttekese, iga sügavama sissehingamise pärast. Enda süütunne sunnib niimoodi teist silmas pidama, aga seda arupärija ei mõista. Ei teata, et füüsiliselt pidevalt üleväsinud inimese vaim muutub nüriks. Ta vajab kõigepealt puhkust.

Inimesed on nii halvaks muutunud, kurdetakse. Ütleja ei mõista, et ta ütleb seda ka enda kohta.

Masendus on hirmust allasurutud viha.

Masendusega suhtume teistesse ja me ei mõista, miks me peame end sundima suhtlema. Me ei märka, et lahke inimese võltsnaerul näoga näitame ekslejale kätte vale teeotsa, sest seletamatu kadedus sunnib meid selleks. Kelle hirm, et vale välja tuleb, on suurem, see näitab õiget teed, aga ise tahaks väga kasvõi kiusu pärast teisiti teha.

Ei tea, miks ülaselg on raske ja valus ning miks viirushaigused nii kerged on tulema? Sellepärast, et hirmust allasurutud viha suleb suhtlemise tšakra tagumise - tahte poole. Masendus sulgeb armastusenergia tahte armastada.

Masendusest tekib gripp.

Peenemad kombed nõuavad head suhtlemisoskust, sest sellel põhineb äri. Väline lihvitus, särav naeratus ja peened maneerid on petlikud, aga seda peetakse intelligentsuse tunnuseks. Vabastage masendus, siis on Teie suhtlemine sisukas ja tulemuslik. Siis ei lase Te välisel viisakusel end petta ja Teid ei häiri peenutsemine. Teise käitumine võib jääda samaks, aga Teie kaine kaalutlev mõistus käib oma rada. Teie soe süda ja teise äriline saamahimu paaris käia ei saa. Igaühel on vabadus valida.

Kes valib armastuse, sellele tuleb hiljem ka jõukus. Kes valib saamahimu, see jääb armastusest ilma.

Kelles on masendus, sellel tekib ka lootusetus ja ta ei usu millessegi. Või ta hakkab vihastama masenduses lootusetute inimeste peale. Tagajärg on ühene - nende inimeste pea vaevused on gripi puhul esiplaanil. Neid häirib tühjust täis jutt, nad muutuvad rahutuks, kui ei saa oma arvamust välja öelda. Kes välja ütleb, selle kurk ja kõri ei jää haigeks. Aga kes välja karjub, selle viha tekitab talle angiini. Gripi palavik aitab kehal masenduse vihal ära põleda. Palavikuhaigus on keha parim puhastustuli.

Viirused muutuvad aasta-aastalt järjest toksilisemaks, üha enam on nende füüsist hävitav toime silmale nähtav, sest inimkonna masendus muutub aina masendavamaks. Kui 10 aastat tagasi vihastas poliitika inimesi ühtmoodi, siis praegu teeb ta seda hoopis teistmoodi. Kui 10 aastat tagasi valmistasime jõulukingitusi oma kallitele ise ja tundsime tehtust rõõmu, siis nüüd tahame nende armastust ära osta kauplustest pärit kalli klantskaubaga, aga raha ei jätku. Tagajärjeks on jõuludeaegne gripipuhang.

Mida sügavam ja lootusetum on masendus, seda raskem on gripp. Tuleb mõista, et maailm paraneb alles siis, kui ise võtame enda meeleparanduse ette. Kes vabastab endast masenduse, seda ei hulluta puudus ega gripp.

Tegelikult maalib hirm, et mind ei armastata, meile kõiki neid hirmu ja õuduse pilte ette, et õpetada meid julgeks. Tema eesmärgiks ei ole meid hulluks ajada. See, et me maailma õigesti näha ei oska ja hulluks läheme, on meie viga. Aga meie, selle asemel, et julgeks saada, saame vihaseks ja teeme keha haigeks oskamata temalt oma oskamatust andeks paluda. Me aina nõuame, et elu heaks tehtaks, aga ei näe, et ise oleme selle tegijad.

Loomariigis (ka inimene on loom) on ainult kaks reeglit:
1. Eluspüsimiseks keegi/miski nahka pista.
2. Soojätkamiseks sugutung.
Hästi lihtne nagu Jung kirjutas.

Inimene, seevastu, on aga mõtelnud omale lisategevused juurde.

no kuna inimene elab ka tiba kauem kui tavaline loom, siis ta lihtsat peab omale lisategevusi juurde juurutama

a võibolla on üks masenduse põhjustatatest ka liigne freudidesse ja jungidesse klammerdumine? et näe, nemad kirjutavad, aga minul ei ole, ei tunne? järelikult miski väärakas. vaja leida seep, pael ja taburett. enne veel võtad pool tonni eneseabiraamatuid kah kätte ja tunned, kuda masendus tõuseb sajaga, nagu polkovniku lesel- nii palju ilusaid probleeme millele lahendused olemas ja puha, a sulle ei sobi neist ükski

jooksis minulgi peast siuke projekt läbi, aga... taburetti kergem deinstalleerida jalgealt, raamatud, kurat, mine tea, kleepuvad ehk ja keelduvad kadumast

Ja siin ma kõlgun...maa ja taeva vahel aga mille nimel...Freudi...Viilma...Kroonika...Juhan Liivi...must lagi on minu toal...kurat, peaks ämblikuvõrgud maha pühkima..MASENDAV