See on tõesti huvitav, mis sa ütlesid, veelturul.
Tahaks teada, miks see nii on.
Miks ühtedel naistel on põhjust sellest välja teha ja rääkida sellest, kuidas mees temaga käitub ja teistel naistel mitte. Mehed ei erine ju, samad on. Aga miks siis ikkagi ühtedel alles tuleb mehi tsiviliseerida, kasvatada, neid oma instinkte taltsutama sundida, aga teiste naistega suheldes saavad neist hambutud talled ja naised ütlevad, et enam viisakamat meest kui see nad ei tunne. Kus see tegelikkus siis on?
Kas mehed tunnevad ennast liiga turvaliselt? Või on naised kaotanud ohutunde?
Hetkel tekkis endal mõte, et kas siin võib üheks kaasamängivaks teguriks sugutung olla, selle mehepoolne reguleerimine. Lihtlabaselt siis – seks. Naised, kes mehes sugutungi esile ei kutsu ja tema fantaasiaid liikuma ei pane, nendega säilitatakse teatud suhtlusastmeni distants, mingi sooneutraalne olek või suhe, säilub enesekontroll. Seevastu aga muutuvad asjad siis, kui tegemist on naistega meeste fantaasiatest, ehk siis naistega, kes nende fantaasiatesse ise satuvad ja kellega mees sellist distantsi nagu enam ei tunneta. Nn oma fantaasiatega suheldes lastakse vabaks ka need peidus olnud instinktid ja tungid, nii et tsiviliseeritud mehest saab (vabandan viisakate meeste ees) erutusest seosetuid häälitsusi tegev primaat.
Kas see võiks seletada natuke nende meeste käitumist.
Ma ei arva nii igast mehest (igaks juhuks lisan).
