Siia on tekkinud kõiksugu lemmikute teemasid, lisan siis omalt poolt kah ühe. Kindlasti on paljudel mõni selline raamat, mis on pannud oma elu üle järelemõtlema, on aidanud langetada tähtsaid otsuseid, ühesõnaga andnud elule mingis mõttes uue kvaliteedi. Tänapäeva noored vist ei loe palju, aga võib ju ka lisada filmi, kui on selline.

Omalt poolt paneks ma siia raamatu, mida lugedes taipasin, et ma polegi päris lolliks läinud, sest selles oli kirja pandud palju mu enda mõtteid, sealt leidsin vastuse paljudele küsimustele. Kahju vaid, et see ei sattunud mulle kätte kohe, kui ilmus. Vajanud oleksin ma seda, aga veelgi varem.
R.Charles Bo "Meie pole Arktuuruselt"

Selline suht lihtsakoeline aga vägagi elulik raamat on Silver Anniko''Rusikad'',nõukaajal oli see suht tabu.
Kes pole lugenud soovitan.

Kõige müüduma traažiga raamat kunagi - telefoniraamat

Aldous Huxley "Hea uus ilm".
Ehkki ma ei ole kindel, kuivõrd ta just mu maailmapilti muutis. Kujundajana osales, kuid seda koos sadade teiste raamatute, filmide, inimeste ja ideedega.

ma vabandan, aga ma olen neid liiga palju lugenud. kindlasti on iga neist mingil määral muutnud, samas mitte ükski neist kardinaalselt. ikka pisitasa, tilk-tilga haaval.

Carlos Ruiz Zafon

INGLI MÄNG

Lisan ka omapoolse raamatu ja mis oli nõuka ajal rohkem kui tabu.
"Avameelselt abielust"

Kunagi väga ammu, varajases teismeeas esimest korda ja hiljem oma kümmekond korda uuesti loetud, Adam Bahdaj „Matk naeratuse eest” - õpetas palju..esiteks, et ka kõige väljapääsmatumast olukorrast leidub alati mingi lahendus, kui vaid veidigi positiivselt mõelda ja...et ilmas on veel olemas häid ja väga häid inimesi.

mu meles ikka KARU SYDA

Õnneks ei ole minu elu suutnud muuta mitte mingisugune kirjutis ega jutt.
Huvitavaid raamatuid on palju kätevahelt läbi käinud aga jah raamat on raamat ja selleks ta ka jääb. Kellegi elu ja arusaamad paberil.

Olen käes hoidnud «Lenini teosed 5». Mõjus keskmiselt. Ei muutnud midagi.

Daniel Gottlieb "Armastuse õppetunnid". Võiks olla kohustuslik neile, kes arvavad, et inimese identiteet on püsiv ja halvad asjad juhtuvad kusagil mujal ja kellegi teisega. Hetk otsustab kõik. Millal see juhtub, me paraku ei tea. Karm ja samas siiralt soe reaalsus, soovitan lugeda!

"Rusikad" on jah hea raamat..Minu elu ka nagu pole ükski raamat muutnud.. Mulle meeldivad tõsielulised, metsavendade, vene sõjaväe lood..Parimad , mis viimasel ajal olen lugenud, on Tiit Vahemetsa raamatud-"Vene vägi","Koer poiss koolis"..Huvitavalt kirjutatud..On kurbust, huumorit, nostalgiat, armastust, petmist..Tõsielust.

"Portobello nõid", "Armastuse laev". Mõlemad kisuvad kuidagi maast lahti- ledlema, unistama. Kuivõrd nad elu muutnud on? Elumuutvad nad olnud ei ole, suunanud pisut.

Arvan ka et, Aabits oli esimene raamat mis pani aluse sellele, et teised raamatuid riburadapidi tulema hakkasid. Ja oi kui uhke ma olin oma Aabitsa üle.

Elu muutnud pole ükski raamat, küll on neid, mis kauaks lahti ei lase. Remsu "Kurbmäng paabelis", Masing "Rapanui ehk kajakad jumalate kalmistul", Irving "Carpi maailm". Viimase aja lugemistest Tuomas Kyrö "Kerjus ja jänes".

Minu elu on küll muutnud kaks raamatut ja üks ajakiri, ning üks ajaleht.
Karu-aabits, Kukeaabits ja ajaleht "Rahva Hääl", ajakiri "Maaja"

Tänasel päeval on tegelikult kena aabitsaid meeles pidada- nendeta poleks tõesti ehk teistegi raamatuteni jõudnud.
Mul endal ka pole kindlat muutjat, on ajatud lemmikud

Don Quijote ja ENE'd.
Ja miks? Seetõttu, et esimene tekitas minus suurema huvi ajaloo ja klassikute järele ja teine variant seetõttu, et teadmiseid kogunes igast valdkonnast ja perioodist.

Selleks ajaks kui aabits kätte anti oli mul lugemine ammu selge. Pakun, et esimene tõeline raamat, mis läbi sai loetud oli legendaarse tinistaja Viplala seiklused. Kuna tinistajat pole minust saanud siis tõenäoliselt pole see siiski mu elu muutnud. James Hadley Chase on üks kirjanikest, kelle raamatuid sai loetud ennast unustamiseni.

Ma ikka vist õppisin lugemist vanemate sugulaste vanadest aabitsatest aga kooliks oli lugemine selge ja kui esimeses klassis pikalt haigla istusin oli korralik raamatuvaru just see, mis lohutust pakkus

12 tooli ja kuldvasikas....näitas, et elus hakkama saamiseks ei peagi 8-17ni tööl käima

Prosper Merimeé novell "Carmen". Kui lugesin teismelisena, siis ei osanud ette kujutada, milline on see kuum öö, mille Carmen pakkus Joséle. Nüüd juba tean tükk aega.

Iha ongi sinu elu raamat ja foorum69

Kahtlemata "Karu-aabits" on kõige enam muutnud raamat, sest selle kaude õppisin lugema.

Aga mina õppisin lugema Kukeaabitsast

Friedrich Nietzsche teos "Nõnda kõneles Zarathustra" oli esmakordsel lugemisel keeruline, aga siiski ka elumuutev.

kõik Jules Verne' raamatud. üldse kõik reisiraamatud on kindlasti palju suunanud ning mõjutanud, alates Juhan Smuuli "Jäisest raamatust" ja lõpetades "Minu Ibizaga"
ühes seksikas väljaandes kunagi ilmunud Viini hoora elulugu mõjus ka mõnevõrra inspireerivalt

Raamat arendab inimest.
Ajuteta inimestel, pole raamatut vaja.
Ükski inimene ei sa elada, teise inimese järgi, mida ta kirjutab.

Valgus sinus eneses, hea rahulik lugemine.

Mõmmi aabits kõige algus

"Mein kampf" ühelt asjaliku mehe sule läbi ja muidugi "Rikas isa, vaene isa" erinevad osad.

Stephen Law "Filosoofia" on viimase kahe aasta jooksul märkimisväärset ja elumuutvat mõju avaldanud.

Mowgli ja Viplala

Mowgli oli minu lapsepõlve raamatukangelase Tarzani prototüübiks, Burroughsile oli Kipling ju eeskujuks.

Pole otseselt elumuutev ilmutus, ent paar nädalat tagasi loetud Iisraeli kirjaniku Benjamin Tammuzi "Minotaurus" pani nii mitmekski päevaks ilukirjanduse kui sellise üle pikemalt mõtlema. On suur erinevus sellel, kes on hea kirjanik ja kes hea loolooja-storyteller. Tammuz kuulub minu arvates esimeste sekka, ehk siis hea kirjanik, kes oskab ka lühemas teoses tuua lugejateni võimas lugu erinevate tegelaste varieeruvatest eluetappidest ja hoida seejuures tõeliselt kvaliteetset kirjeldust, mis ei koosne, nagu tänapäeval tavaks saanud, keppimisest, pinnapealsusest ja puhtast emotsionaalsest magedusest. Kui raamat on lõppenud, siis paneb see sind endiselt mõtlema ja hoolima selles kujutatud karakteritest. "Minotaurus" nimetati ka Inglismaal 1981. aasta parimaks teoseks.

No jah, ega ilma Aabitsata lugemist selgeks saanud. Raamatuid võiks tegelikult nimetada ka inimese lugemise aabitsateks.
Meenus kooli ajal loetud Eleanor H. Porteri "Pollyanna". Tegemist küll lasteraamatuga, aga tasub lugeda ka täiskasvanutel. Eesti keeles ilmus ta kindlalt omaaegses Looduse kuldraamatu sarjas. Ma ei tea, kas sellest on tehtud hiljem kordustrükke, aga selle põhjal on vändatud mitmeid filme. Mõte on, et õnn peitub positiivses mõtlemises.

Sina mine ka tuttu

Avameelselt abielust muutis mu elu totaalselt,sain teada et lapsi ei too kurg.

No jah, kägu pidi ju pool tööd ärategema

pean vist häbenema , et mul on 2 raamatut mis elu muutnud. esimene oli hoiuraamat ja teine pearaamat

Doktor Meerikese ja Pontsontsu imeline merereis

Venjamin Kaverin "Kaks kaptenit"

Suur rohepesu käsiraamat - hea raamat, annab selguse , kes on rohelised

Klaus Verch'i Seksuaalõpetus oli hea raamat, kust omal ajal isukalt teadmisi ahmisin. Võimalik, et tänasel päeval pakutakse noorukitele juba paremaid. Kui ma õigesti mäletan, siis see oli esimene õpik, kus toodi välja kliitori täielik läbilõige, mis oli omal ajal värske teadusavastus ning tegelikult lahendas ära G-punkti müstika ja salapära. Kunagine G-punkti avastus meenutab mulle natuke Kolumbuse avaatusretke, kus India osutus hoopis Ameerikaks.
Hetkel osta.ee-s 3 inimest müüvad seda õpikut ja antiikvariaadist leidsin ka.
https://www.antikvariaat.eu/klaus-verch-seksuaalopetus-oppevahend-koolidele

Sipsik ja naksitrallid

Tõde ja õigus

BSH - Ärahellitatud Printsess...see raamat on minu jaoks nagu piibel.

varsti pidi ilmuma ühe hoora elulugu caprichosa 3 köiteline raamat

naera puruks...