Peaksin küll. Samas ma ainult keppi üldjuhul ei soovi ja elu lõpuni kestvat püsisuhet ka mitte. Igavatega kohtuda ei viitsi. Valikon seega suhteliselt piiratud.

ano, on ikka küll ja kuidas veel
Kui ei tule mägi... teate isegi...Mõni mägi on vallutamist(kirjutamist) väärt

Ma õnneks rahu nende mägedega, mis ise liikuda suudavad

Need on pilved, Anonyym. Mäed ei liigu, sest nende juurde tullakse niikuinii.

Mäed liiguvad, varisevad ja saavad taas mägedeks- pinnavormid on pidevas muutumises Kuigi paljud ei kärsi seda näha

Mina küll kõigesööja ei ole

Mägi kui mõiste elab igavesti, on muutumatu ja murenematu.

Tegelikult naine valib. Alati. Ka loomariigis. Miks ei või siis naine esimesena kirjutada?ano, sa ju tuntud vürtspiprake, vali, vali rohkem ja paremini Selleks pole patt ju ise sümpaatse mehe kontole ise esimesena kirjutada?
Mitte teemasse, vabandan

Ma pole pipar vaid vürtsikas. Kui keegi mind ei huvita siis annan seda kohe mõista.
Enda valikutega olen siiani rahul

No ma ei tea. Ma julgeksin siiski väita, et olen naistele ära öelnud. Olen ära öelnud ka ühemõtteliselt otsestele ettepanekutele. Mitte palju, aga on ette tulnud (reaalses elus küll, netis mulle miskipärast selliseid ettepanekuid ei tehta). Ja ma olen täiesti kindel, et on mehi, kes on palju-palju rohkem ära öelnud.
Seega naine võib valida, aga mees ei pruugi valikuga nõustuda ja eelistab ise valimist.

Loomulikult, brill. Aga enamik siin muud ei teegi, kui valib ja siis hädaldab, et keegi ei taha kohtuda. See on kuradima kahe otsaga asi. Eks oleneb ka "häda annab häiret" suurusest. Raskel ajal ollakse vähem valivad(tundub nii).

Enamus ei otsi seega armastust vaid seksi.
Seksida on lihtsam kui armastada. Seks ei kohusta millekski, on popp ja noortepärane, saab sõprade ees kiidelda ja rahuldab kõige lihtsakoelisemad tungid. Sisse jääb küll kerge tühjus, aga selle saab viina ja õllega täita.

hmm... ei jää kerget tühjust. suurt kah mitte. alkoga täidet ei ole kah vaja. a ma vist veidrik. kes seksi saamiseks isegi ei luba armastust. parem ausalt saamata kui valega saanud.

Ma ei mõelnud eelnevalt, et seksist endast see tühjus jääb. Mõtlesin, et see jääb läheduse puudumisest. Üksindusest. Seks rahuldab mingid vajadused, aga mingi sügavam emotsionaalne vajadus jääb rahuldamata. Mul vähemalt.

mul mitte. inimesed on erinevad.

Põhimõtteliselt Vabaga nõus, aga prostituudi teenuse kasutamine tõmbaks vist küll seest vaakumisse, aga võibolla ka mitte. Lihtsalt puudub selline kogemus.

Pigem jätavad tühja tunde suured sõnad, mis ei tule südamest

Fake it, fake it, still you make it

Sõnad sõnadeks, eks igaüks püüab omal kombel seksi saada. Ma mõtlesin ehedat tunnet. Vähegi normaalsel naisel ei ole seksi saamisega raskusi. Vähegi normaalsel mehel ka mitte. Küll aga võib tekkida raskusi selle tunde tundmisega, et keegi sind armastab. Ja see on kuradi hea tunne!
Seks seda tunnet ei asenda. Mitte et seks seepärast halb oleks, mulle väga meeldib, aga armastust tunda on midagi muud kui ihaldamist tunda.

Nõus- seda tunda on hea aga kui tunnet parasjagu pole siis ei saa ju ka elu seisma jääda

Jah, selles on Sul muidugi õigus, Anonyym.

"Meie armastus üksteise vastu pole alati ilus. Gandhi nimetas armastust "vaprate eesõiguseks", ja see nõuab julgust, et avada end võimalusele olla kaitsetu, haavatud ja peljata väga ennast ning neid, keda me armastame. Armastus võib vahel olla keeruline ja segadust tekitav. See pole alati soe ja turvaline. Aga see on alati intiimne ja peamine - meie elu tõeline kude."

D. Gottlieb"Armastuse õppetunnid"

...
Kui see oleks vaid lõbu viiv, ta õilmitseks kergeks naeratuseks
ja sa võiksid näha teda ja haarata ta ühe viivuga.
Kui see oleks paljalt valu, ta sulaks läbipaistvaiks pisaraiks,
peegeldades oma sisimat saladust ilma ühegi sõnata.
Aga see on armastus, mu armsaim.
Ta lõbu ja valu on piiritud ja otsatud ta vaegus ja küllus.
Ta on nii ligi sulle nagu su elu, aga sa ei saa iialgi täiesti tunda teda.

/Tagore/

Kui paljud suured inimesed on nii kaunilt ja suurepäraselt välja ütelnud selle, mida nad peavad armastuseks. On tuhandeid sõnu kirjeldamaks mis see on ja mis see ei ole.
Lihtsaim viis on elada armastuses ja tunda seda tunnet alaliselt. Seadmata piire ja tingimusi, et miks ja kas ning kuidas.....
Isegi "vaid seksis ja kires" võib leiduda armastust.
Ja isegi institutsioonides, kus ta eeldusena võiks olemas olla, ta ometi puudub.
Kõik ongi vaid isiku sees, kes kuhugi sisse astub. Ta teeb seda armastuses või siis mitte.

Siin ma vaidlen vastu, Karvased. Armastus on alati ilus. Ta võib välja paista julm ja segadusttekitav, ta võib tõesti teha rängalt haiget ja olla hävitav, aga ta on ilus.
Aga ma aktsepteerin, et inimesed defineerivad "ilu" enda jaoks sageli erinevalt.

bri, ma arvan, et armastus ei tee haiget. inimesed teevad. teevad ikka need, kelle võimuses on armastus olevaks mõelda. kasutades oma võimet mõelda, mõtleme armastusele välja tähendusi, mõtleme selle enda jaoks heaks või halvaks, ilusaks või inetuks. kõigeks, milleks tahame.
kui sa räägid haiget saamisest, siis otsuse selle üle, kas me saime haiget või mitte, teeme meie ise ja seda ka teeme me oma mõtetes. meie mõjutame oma keha, emotsoone, mõtteid. kõigepealt võtame meeltega midagi vastu, tõlgendame selle vastavalt kiiresti kas siis heaks/turvaliseks või halvaks/ohustavaks ja seejärel reageerime sellele, mida me mõtlesime, midagi tundes.
mida vähem abstraktseks armastus enda jaoks mõelda, seda võimekamad me armastuses oleme, seda paremini me oleme kohastunud elama sellega koos ja ilma, seda parem meie võime sellega reaalselt toime tulla. k.a selle „inetusega“.

Armastusega saad haiget siis, kui su tunnetele ei vastata. Õigemini eriti valus on see, kui teine pool mingil põhjusel kaasa mängib, ilma reaalselt vastu armastamata. Niimoodi saab armastaja päris kena õhulossi enda jaoks üles ehitada ja selle kokkuvarisemine lõpuks on oi kui valus!

Minu jaoks on armastus turvatunne. Ma armastan neid inimesi, kes mind ei reeda. Mitte kunagi mitte mingil moel.
Tõsi, eksabikaasat armastan edasi vaatamata sellele, et tema pole vihkamise faasist üle saanud. See teeb väga haiget...
Kui minna avali südamega ja saada vastu mürginooli, hakkad kõhklema hea inimene olemise mõttes, tõsiselt.
Iga päev ühel vaiksel hetkel iseendaga mõtisklen, kui raske on uskuda, et miski, mis oleks pidanud olema nii loomulik, hea ja turvaline, hävib hetkega...Ja ka siis, kui aastad on möödunud, ikka veel imestan, et kas nii on ja nii jäääbki?
Mida tunnevad paarid, kes on lahku läinud 20, 30, 40 aastat hiljem?
Ega asjata ei tõmba psühholoogid kaasa surma ja lahutuse vahele võrdusmärki.
Seda elu,seda pere, mis oli, ei saa enam kunagi tagasi. Tihti kaotatakse ka osa teise poole sugulastest, sõpradest...

Hiljuti nägin ühe mehe silmi, kes kohtus enda lastega 45 minutit. Ta polnud lapsi kaua näinud.
...
Ja ma nägin ka teiste, juba suurte laste silmi, kelle isa teatas, et nende tegemised ei huvita teda ja "lapsed võivad ju ise ühendust võtta, kui seda soovivad".
...
Ja ärge tulge mulle ütlema, et armastus ei ole valus.
Valu tundmine näitabki, et me tunneme...et me armastame.

Mitte vaid valu tundmine vaid tundmine suuremas plaanis.....

armastus on ilus tunne...

Ma ütlen: armastus.
See pole vale.
Kui tahad kuulda, tule lähemale.
Kui tahad tunda, tule päris ligi.
Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.
Ma ütlen: armastus.
Ja kõik on öeldud.
Sa ütled:Mis?
Ma ei kuule hästi, mis sa küsid?
Jah ... kõik võib olla.
Jah.
Võib-olla möödub.
Kuid imelik, et ta nii kaua püsib ...

Inimesed arvavad, et nad suudavad armastada ainult siis, kui leiavad väärilise kaaslase- jaburus! Te ei leia teda kunagi. Arvatakse, et armastada saab alles siis, kui leitakse täiuslik mees või täiuslik naine. Jaburus! Te ei leia neid kunagi, sest täiuslikke naisi ja mehi ei ole olemas. Ja kui nad oleksidki olemas, siis ei pööraks nad teie armastusele tähelepanu. See ei huvitaks neid. /Osho/

Täiusliku osas olen nõus. Mitte et neid olemas ei oleks või et nad meid ei tahaks, aga inimene ise muutub ajas ja tema soovid ka. See, mis 20-aastaselt oli täiuslik, ei pruugi 30-lt enam rahuldada.
Väärilise jutt on jaburdus. Väärilisi naisi olen mina päris mitu leidnud ja leian kindlasti edasi ka.

Ma soovitaksin selle Osho (Rajneesh) eluloo läbi lugeda enne tema väga tõsiselt võtmist.

See on ju ainult sinu arvamus Enam ma seda armastuse teemat ei kommenteeri siin.Armastus on ka ajutine vaimuhaigus,mida saab ravida abieluga

oh, bri. vahel... sa ei mõista kohe üldse

Oojaa, ma vastandasin oma arvamuse Osho arvamusele. Kas see ei ole normaalne?
(Mul on autoriteetidega väike probleem. Eriti sellistega, keda massid võtavad eeskujuks ja kelle kogu filosoofia on kokku pandud üksteisega lõdvalt seotud teesidest.)

Mida ma ei mõista, Utha?

Armastus on tunne, mis tuleb inimesest endast- seda pole võimalik raamatust õppida ega teiste kogemuste najal tekitada.

brill, sisuliselt nõus, ka mina olen autoriteete mittekummardav.
armastus. no ei saa hakata kõikvõimalikus kirjasõnas näpuga järge ajama ja sealt armastuse tunnuseid jahtima. see on jaht, mitte tunne erti jabur, kui siis mõni tingimus ei klapi, siis nagu ei olekski asja? vaat paber kannatab kõike ja isegi mina olen võimeline ilastav-nõretavaid kirjeldusi kokkulappima. nutate ja loete. a kas ma sellest suuremaks armastajaks ja armastuse spetsialistiks muutun? ma ei arva nii. kujutlusvõime ja sõnakunsti valdamise küsimus rohkem. "töö tellija materjalist". nu ja kui siis palju kirjutada, hakkab ka kirjutaja ise (ajutiselt) oma kirjutisse uskuma. nojah, pohmelus sellest joobest karm saab olema

bri, tegelikult öelda, et sa ei mõista üldse, pole päris täpne öelda selle kohta, mida ma silmas pidasin. ühel juhul millegagi mitte nõustumine ei tähenda seda, et me teises olukorras teistsuguse perspektiivi omandades seda teha ei võiks. võime mõista on sul endiselt alles, aga sinu muretu enesekindlusega esitatud tänapäevastatud tõlkes, kus iseenesest ka veel midagi valesti pole (kõik vastavalt ajale, väärtused muutuvad), läks Osho mõte veidi kaduma sa hakkasid võrdlema midagi, mis minu meelest on üle õigest ja valest, mis lihtsalt kehtib, mis on inimloomuse sisene ja vaba arvustusest. sina seadsid inimloomuse need tahud kahtluse alla. järeldus, mille tegid, liikus mitte väljapoolt sissepoole, nagu seda oleks teinud Osho, vaid seestpoolt väljapoole ja nägi ainult välist ja ...ennast.
järgnev on taas minu tõlgendus, aga minu meelest tahtis Osho osutada just sellele, et meie enesearmastus on nii suur, et miski ei näi meid väärivat, ükski inimene ei näi olevat meid väärt. sellepärast me enda väärilist ei leiagi. ja mis puutub täiuslike mitte leidmisesse, siis täiuslikkuse saavutamine peaks vist tähendama millegi lõppu, elu lõppstaadiumit. surm. surnud inimene ei saa edasi areneda, täiustuda ja muutuda. surm lõpetab selle ringi. ükski inimene ei ole ületanud veel seda piiri, kust edasi enam midagi ei tule, kus midagi ei ole võimalik, kus tal oleks kõik olemas, mis maailmas võimalik. ta võib omada sellest ainult osakest. vähemalt elavate kirjas täiuslikkust ei leia. ma arvan nii.
juba täiuslik inimene ei vajaks tõesti ellu enam kedagi teist, kedagi ennast täiendama - ta on niigi täiuslik. tal pole enam jäänud kuskile edasi areneda. ei ole enam midagi uut. aga mis jääb siis järele huvist?
Osho räägib sellest, et inimene on rahutu, pole kunagi rahul olemasolevaga. räägib sellest, et inimesed on kaotanud armastamise võime. nad ei oska seda muidu teha, kui ainult tingimusi seades. inimesed soovivad endale võimatut ja sellepärast nad ei leiagi otsitavat. Osho peab silmas armastust iseeneses, üldisemalt, mitte ainult mehe ja naise vahelist armastust.

ah, üldiselt pidi piibli kolm korda läbilugemine kah hulluks ajama. samas on ka piibel, nagu seltsimees nostradamuse ja teiste "suurte mõtlejate" teosed enamasti sellised, et mida sina tahad sealt välja lugeda, eks seda sa loedki. tõlgendamise küsimus.

suurim viga mis selle niinimetatud armastusega tehakse, ongi mu arust just see, et loetakse igatsugu "teadjameeste ja -naiste" lembekirjeldusi ja siis arvatakse et nii peabki olema. a võibolla on kah, ei tea, ei loe siukest kirjandust.

kuskilt lugesin, et lapsi saab meelitada lugema ja raamatutesse paremini suhtuma seeläbi, kui leitakse laste jaoks moodus, mille abil nad saaksid samastada ennast mõne tegelasega raamatus, mida nad muidu peaksid igavaks, raskeks või lihtsalt täiesti mõttetuks.
võib-olla toimivad laste peal kasutatud võtted samamoodi täiskasvanute peal
las arvavad nii, vaba. ma ei karda seda. aja möödudes lähevad asjad ise paika. küllap läheb nendel inimestel ka.

Mina sattusin eile puht juhuslikult Stocholmis gei paraadile vot seal oli seda armastust mida jagati ikka kohe väga palju ja väga erinevas variatsioonis. Omamoodi silmaringi laiendav ja väga värvikirev üritus oli.

mis loomad need geid veel on?? pole kuulnudki

Omasooiharad, homoseksuaalid, seksuaalvähemus, gayd ja lesbid, hobuinimesed, transseksuaalid vali, mis sulle just parajasti meeldib. Gei on eestistatud kirjapilt sellest ( g`ei <26> homoseksuaalne mees) kopeerisin sulle siia ka Eesti Õigekeelsussõnaraamatust, et ka selline kirjapilt on täiesti aktsepteeritav eestis.

Kui aga tulla ürituse juurde tagasi, siis vägagi lahe oli Stocholmis sattuda Rio karnevalile. Samas, kui hakata sügavamalt lahkama ning arvestades osavõtjate arvu, jääb tunne, et kas nad ikka ongi nii vähemus Ma ei ole küll mingi homofoob, aga siiski tundus, et neid oli liiga palju.

Sellistel üritustel käivad ju ka külalisesinejad vennasvabatiikidest.

jah jfjm käivad,käivad.
Samuti ka sõbrad,tuttavad heterod.