Jah, see valge kleidi ja kirikliku tseremoonia aeg jääb üha rohkem arhailiseks kombeks. Abielu tänapäeval mittekristlaste jaoks ongi põhimõtteliselt kooseluseadus. Kui mees ja naine kolivad kokku elama, siis nad on koos ehk abielus, isegi kui paberit selle kohta ei ole. Paber on riigi jaoks, et mingite jamade puhul väiksemate kadudega pääseda. Armastuse olemasolu või püsimajäämist ei näita see paber enam ammu.
Klassikaline perekond muutub ka üha rariteetsemaks nähtuseks. Inimesed on individuaalid oma soovide, mõtete, vara ja eesmärkidega. Seetõttu minnakse lahku, leitakse uusi - kõik teavad, et minnakse ja leitakse! Kui midagi jagada ei ole ja Jumalasse ka ei usu, siis milleks see abielu? Et emal-isal oleks ka veel vanemas eas hea pidu ootamas? Või et sõpradele pidu teha?
Kooseluseadus on ilmselt loodud homode jaoks, kellest kasutaks seda arvatavasti vähem kui pooled koosolevatest paaridest. Heterotest kasutaks ilmselt alla 1%. Seega puudutab see teema maksimaalselt 2-3% täiskasvanud inimestest, ehk siis tühine osa. Juttu tehakse sellest seadusest ikka kõvasti, sest kristlased ja Erki Nooled on hirmus leilis, samuti homod ise. Miks paljud inimesed, kes iial selle kooseluseadusega kokku puutuma ei hakka, sellel teemal end vahkvihani välja elavad, on üks eesti rahva suur ja sügav mõistatus.