Vaikselt hakkab looma.
Sisetunne on mõtete kogum.
Jaguneb üldjoontes kaheks. Hea tunne ja halb tunne.
Kogu see krempel baseerub alalhoiuinstinktile ja eelnevale elukogemusele. Tehes seda nii teadlikult kui alateadvuses.
Naistel on see natuke tugevam. (seoses emadusega).

Selle tunde kirjeldamisel jäämegi seda tegema. See on igal inimesel kaasasündinud ja elujooksul täienenud, ning sõltub situatsiooni kontekstist.
Siin on selle tunde kirjeldamistega tegelikult suht hästi hakkama saadud.


Aga teemaga o nsee nii seotud, et see naise tunne, et mees on teise naisega olnud on ellujäämisinstinkti põhjustatud ja juurdeõpitud alateadvuse hirm. (kaitsja/toitja kaotus). Mõtled küll, et pohhui see loll mees aga looduse poolt teab aju ikka, et mees kaitseb naist. Sealt see paanika hakkab......

Tahaks ka teada, kus need kaitsjad/toitjad mehed peidus on?? Ma pole oma eluea jooksul selliseid veel kohanud

Aga siis Sirru ole hea loe Parma viimane postitus üks kord veel mõttega läbi!

"Aga mahajätja võib mängida teise tunnetega nii, et see lõpuks ise kotid pakib."

JF, siiski on siis ju see mahajätja soov lahendada talle ebameeldiv olukord austades mahajäetava tundeid ja pakkuda talle väärikat lahkumist. Jäädes ise küll teise silmis näiliselt süüdi ja kergendades sellega oma süü koormat. Ehk siis teisi sõnu säilitada tegelikult mahajäetava ego. Ühel või teisel juhul, kui on toimunud suhte lagunemine ei hakka mahajätja terroriseerima.

Puudub põhjus.

See mida sa mahajätja terrorina kirjeldasid eelneb konkreetsele tegevusele. Ükskõik kas suhe puruneb kellegi kolmanda pärast või siis on inimesed teineteisest lahku kasvanud. Reeglina siiski minnakse lahku selle kolmanda ilmumisel, on selleks siis mees või naine.

Kindlasti on olemas elus ka situatsioone, kus mahajätmine või suhtlemise lõpetamine on sama valulik kui paarisuhte lagunemine. See on siiski iga inimese kahe kõrva vahel totaalselt kinni.

Vabandan, mul jäi see teema eile pooleli. Tundus kuidagi väga intrigeeriv teemalaiendusena, mis on seotud truuduse ja juhustega

Lugesin Parma postituse 3 viimast rida..Ja lugesin lausa 3 korda No mulle tuleb rääkida lihtsas maakeeles

"Sisetunne on mõtete kogum.
Jaguneb üldjoontes kaheks. Hea tunne ja halb tunne."

Kumb siis ikkagi, mõte või tunne? Mõtetest tekkiv tunne? Võibolla tõesti. Edasi... Kust need tundmusi tekitavad mõtted tulevad, kui puudub väline impulss? Seest? Siis ikkagi sesetunne. Mõttetel ei ole sellega suurt pistmist.

Teemast "kuidas ma aru saan, et ma ei ole partnerile ainus" nimetaksin ma tõepoolest sisetunde ümber loogiliseks järelduseks. Ei ole selle vastu nagu vaidlenudki. Selge, et välised impulsid on tekkivate tunnete mõjuriks.

Aga sisetunne kui selline on olemas. Milline see minu nägemustpidi on, olen juba lahanud.

Hääled mu peas ütlevad, et pean lõpetama. Kaks korda püüdsin ma järjest sisse logida KosmusetunneÅ„a ja ei tabanud ära, miks ma sisse ei saa.

Ah tutt tutt. Keerutad siin niisama ringi. Omi tundeid sa ei suutnudki sõnadesse panna.

Tõsi ka või? Ja kuidas rahuldud oma pinnapealse vastusega? Sinu vastus ei väärinud ju minult midagi sügavamat vastu saama. Või kuidas? Kritseldasid kiiruga midagi kokku.

Ega sa mulle üksinda ei kirjuta.

Tegelikult Parma, esitades endale erinevate sisetunnete peale küsimusi MIKS, saame üllatavaid vastuseid. Ma täna tegelesin sellega ja oh imet, nii mõnigi asi sai mulle selgemaks.

Neti, see, et sa pole kaaslastega või siis oponendi mõtetega koheselt või kiiremini suutnud reageerida, ei tee mitte nii võrd vihaseks vaid pigem paneb üllatuma, et kuidas ma ise sellise asja peale pole tulnud. Aga seda, et miks pole tulnud suunab see sisemine maailm, sest sul endal puuduvad sellised tunded või mõtted. Sellepärast tekibki kellegi teise probleemi puhul tõrge seda mõista ja aru saada, miks see nii on. Esimene reageering on solvumine, teine on viha ja alles siis tuleb arusaamine, et MIKS.

Ka petmine või truudusetus on konfliktsituatsioon.

See on iga konfliktsituatsiooni puhul nii.

No vot Sheeba. Kui suudad MIKs esitada, siis suudad ka vastata ja suudad seda ka sõnadesse panna. Lihtne on ju. Ja siis saad probleeme hakata lahendama.

Sheeba, mõiste terror tõid sina sisse, aga kui mees naisele või naine mehele pidevalt mainib, kui vilets abikaasa ta on ... eks seda saab jah psühhoterroriks nimetada. Olen seda palju kõrvalt näinud ja ka ise mitu korda läbielanud ning muster on ikka sama. Vähe on neid kes suudavad kohe mahaistuda ja asjad sirgeks rääkida, aga enamasti eelne ka siis mingi aeg ajudekeppimist.

Psühholoogilist terrorit kasutatakse ka kolmandate inimeste peal. Elatakse oma kaotusvalu või siis pettumus just nende inimeste peale õelalt välja, eeldates, et suhte/illusioonide purunemises on just need uued inimesed süüdi. Vähesed, kes oskavad oma süüd ka näha ja midagi oma suhte toimimise nimel ära teha.

Ka mina olen näinud selliseid, kes oma kaaslast alavääristavad ja arvavad, et viimase alandamisega midagi enda juures paremaks muudavad. Aga ma olen ka näinud sellist suhet, kus just on tekkinud konflikt, kuna mees oma naist üleliia kiidab

2014-03-06 12:26:07

..........Neti, see, et sa pole kaaslastega või siis oponendi mõtetega koheselt või kiiremini suutnud reageerida, ei tee mitte nii võrd vihaseks vaid pigem paneb üllatuma, et kuidas ma ise sellise asja peale pole tulnud. Aga seda, et miks pole tulnud suunab see sisemine maailm, sest sul endal puuduvad sellised tunded või mõtted. Sellepärast tekibki kellegi teise probleemi puhul tõrge seda mõista ja aru saada, miks see nii on. Esimene reageering on solvumine, teine on viha ja alles siis tuleb arusaamine, et MIKS.

Ka petmine või truudusetus on konfliktsituatsioon.

See on iga konfliktsituatsiooni puhul nii.




sheeba, mis puhul sa selle jutu mulle oled adresseerinud?

Neti, sry, vist olin iseenda teema lahtimõtestamisega nii ametis, et panin puusse. Vabandused

...juhtub ka paremateski peredes

Sheeba--Mul on sulle küsimus selle naise kiitmise kohta!! Kas see on mehepoolne versioon, et mees kiitis ja sellepärast tekkis konflikt?? Ma ei usu sellist asja..Selle taga ON midagi muud.:Ma ka olen kuulnud, kuidas mees kiidab oma naist--aga mis toimub nö.."suletud uste taga"??

Ilmselt mees oli kupeldaja

Eem, Sirja ja JF. Kiitimine oli sedasi, et igal koosviibimisel, kus oli vaja kõnet pidada, alustas mees oma kõnet lausetega, et ennekõike pean ma tänama oma naist .... ja siis veel pikk ülistus oma naise poole, kuigi tegemist oli meessugulase sünnipäevaga, või suguvõsa kokkutulekuga, või jaanipäevaga, või aastavahetusega. Vahet ei olnud millisel puhul kokku tuldi. Pärast kui aega üle jäi siis ütles paar sõna päevateemalistel teemadel ka.Tegemist on erudeeritud koolidirektoriga, kes pole isegi terve oma elu jooksul vist ühtegi võõrast naist isegi mitte silmanurgast piilunud.

No selge..Ma lihtsalt olen teistsugust kiitmist näinud..Jah--mu tädimees ol ka mees--kelle jaoks tema naine oli see kõige-kõige--parem, ilusam jne..Aga nad elasid ka koos seni kuni--surm....jne...

No ma arvan, et ka nemad elavad kuni surm ... aga lõpuks on naine hakanud selle kiitmisele vastu. See on pigem juba koomiline kui et see tunduks meeldivana.

see truudus on küll
juhuse puudus linnas
maal seda pole

maal oled sa lits
lihtsalt või neetud siga
juhust ei ole

väljas tuuline
i got you under my skin
kõlab perverse

ma haigutasin
unine olemine
ajas käo välja

Lühises oled?

Täpselt. Diagnoos on olemas, retsepti ka saaks?

Lits pidavat olema see, kes end raha eest müüb..Maal ju raha ei ole Ja ka mehi ei ole

Maal on jahimehed, kalamehed, põllumehed ja lüpsjad.
Kui raha ei ole, siis tuleb leida vastastikuisedi vajadusi rahuldavaid alused partertehinguks.

No aus olla--siis tihti rikuvad rahulikku maaelu linnast saabunud MATSID--kes end lõdvaks lasevad ja pomo mängima hakkavad! Kordi hullemad, kui kohalikud, veel allesjäänud maakad

Muide, ma olin eelmises elus Teksases auruveduri juhi naine. Terve linn kuulis, kui mul mees hommikul tööle läks ja õhtul tagasi tuli. Kus oli alles juhuseid
Lõpuks keegi siiski lobises ja see eluke sai otsa. Naised, ärge petke vedurijuhti!

Ei saa midagi aru..Meil täna sajab vihma ja jube vastik, hall ilm..Mul on ka paha tuju..Aga kus ma teada saan---kes ma eelmises elus olin?

Selle nimi on sisetunne. Kui sa nii tunned, ei saa keegi seda ümber lükata, sest millistele faktidele nad tugineksid?

Ja seda, et sa midagi aru ei saa, ma sain aru juba siis, kui ma selle jama kokku kirjutasin
Maaelu teemaga tõmbab su matile ja see vedurilugu oli keelatud võte, sest oligi kuuli kokkuajamiseks

anonyym

2014-03-03 21:09:42

Kui inimene tahab kellelegi pühenduda siis ei sega ka mingi juhuslik ahvatlus

Olen vägagi anonyymiga nõus.

Eks naistele on sama lubatud

räägi seda siis, kui oled armastatud naise usalduse ühe või mitme sarnase, sind valele teele eksitama asunud kehaliste rõõmude nautimisele allumise tõttu kaotanud.
püüa sa siis oma armastusele selgeks teha, et temast pole mõistlik liiga suurt numbrit sinu libastumistest teha ja sinu keha, sina otsustad selle üle. ürita mõistuse kaudu ja veenmisega usaldust tagasi saada. kui saad tagasi, siis ma usun sind.

Ma olen uthaga 100 % nõus..Ma lihtsalt arvan, et kui libastutakse--siis pole ka armastust olnudki

mina pole seda öelnud, et siis pole armastust olnud. ikka on, aga...
ma tahan teada, kas sama kindlal käel mõistlikke lahendusi kriisist välja tulekuks pakkuvad mehed ka tegeliku lahendust vajava usalduskriisi ette tulles sama teed pidi naise südameni jõuavad ja selle külge kasvanud jääkamaka üles sulatavad. arvatakse, et küll saab, aga tegelikult?

Kuidas keegi võtab..Minu järldus libastumise kohta on just selline--ta ei armasta mind....Ja minu jaoks on ainus lahendus--lahku minek ja punkt!.

sa ei libastu, sirruke? mitte kunagi? ega brillamento ilmaasjata sunnitud lahusolekut nimetanud.

Loomulikult mitte! Mulle pole küll probleemiks ilma meheta olla 2, 3,4 kuudki ja ka kauem..MINA ei libastu..Olen selles 100% kindel..Ma olen ka praegu vaba--aga ma ei hakka ju peremehe voodisse pugema

Ja kui mõni seal kaugel olles "tonte" näeb--see on tema probleem!

sirruke, aga miks mitte hakata? takistab sind miski seda tegemast? kelle jaoks sa siis praegu truudust hoiad? „libastu“, kui tahad. kui sa vaba naine oled, nagu sa väidad, siis ongi ju sinu keha ja sina otsustad - nagu brillamento lisas.

Utha--libastuda?? minna magama siin peremehega?? muud varianti mul siin ei ole! ja mis näoga ma homme tööle läheks?

Need on minu seisukohad ja nii ka jääb! Alati on võimalus leida uus suhe, milles on ka tunded, mitte vaid seks! Armastuseta seks on ju sama mis enda müümine..Kes ei oska mulle olla truu--see võiib lihtsalt edasi astuda ja ma ei nuta sellist taga ka! Mind ümber ei kasvata ja kõik!

„Ja soovitavalt see partneriga ka kohe alguses läbi rääkida, et tahad olla temaga, aga kui teda ei ole ja midagi juhtub, siis see ei tähenda armastuse puudumist.“
selline lähenemine meeldib mulle juba rohkem, tundub naise suhtes inimlikum, naist kriisiks ettevalmistav. see annab usku, aitab lepitada. ilma selliste südamest südamesse peetud kõnelusteta ma oleks kahtlev, kas naine saaks aru ja tuleks mehele siis vastu, kui see libastuma peaks.

no ütleme siis et ma ei pea petmiseks prostituudi juures käimist..armukest aga küll seal on ikka suur vahe--kas prost või armuke..Ise ma eii suuda petta, kui oleks suhtes...ka kaugsuhtes mitte!

Ja mida annab mulle näiteks seks suvalise mehega?? See on ju vastik...

Aga eks rahuldamata mees on ikka jube küll! Ma näen siin oma peremehe pealt seda Täna pidavat olema stressi ja paanika maandamise päev! Kuulsin seda just raadiost Ja iha on selleks parim koht

miski ei ole välistatud, brillamento - teevad seda ka naised (kui sageli just, sellele ma vastust anda ei oska), kuid peale emma-kumma poole lustlikke „liulaskmisi“ usalduse töökorda seadmisel (oleneb muidugi suhte üldisest töökorrast, kokkulepetest) mina n-ö tunnetega läbirääkimistelaua taha istudes liiga palju läbikaalutud tegutsemisele ei loodaks. risk libastuda usalduse küsimustes säilib ikka.
kokkulepped on suhte tervisliku seisundi jaoks olulised, aga teineteise usalduse proovilepaneku osas oleks ma ikkagi pigem ettevaatlik kui lubav.