jah, aga olen mõelnud, milleks pole selle tarvis klubisi, siis saadakse ka vajadustest üle paremini.

Seekord nõustun . Selleks, et saada tõelisust, tuleb riskida avatud olla. Ja tihti kaotajaks jääda. Igas mängus, kuhu on segatud tunded. Aga ilma tunneteta pole me need, kes me oleme.
Me kannatame, sest me oleme inimesed.
Grupiseks ei ole nõrganärvilistele. See on mäng, kus on kindlad reeglid. Ja ka tunded. Selle mängu võib ära õppida. Aga selleks, et seda mängu nautida...no ma ei tea, selleni tuleb kogeda ja kasvada, ka põruda.... võimalik, et pikka aega endasse süüvides.
Isiklikult , kui te partnerit ei usalda, siis grupikas on viimane asi, mida soovitada.
Meil on õnneks usaldusega omavahel kõik paigas ent me oleme näinud-kuulnud teistsuguseid elusid ja lugusid.

No aga nagu Te karvased just ise selle teema kenasti kokku võtsite, on see mäng, mis pole nõrganärvilistele, seega on siiski kõigil maskid ees. Kes kogemata oma maski heidab, saab paratamatult peksa.

Miks ma selle teema üldse tegin, ongi see mure, jah, ma ei karda seda välja öelda, et inimesed mitte ei suhtle vaid tarbivad üksteist.
Võib keppida, võib seigelda , kuid seda kõike saab teha jäädes inimlikuks, hingeliseks olendiks.
Armastus, õigemini võime armastada, on suur väärtus. Ka siis, kui me ei saa vastuarmastust tunda, on see meie väärtus.
Tänasele päevale mõeldes. Eesti on nii väike, et olla lihtsalt tarbija. Me peame olema ka loojad, andjad. Olen ma liiga tundeline? Olen.
Aga ma olen näinud elamata jäänud elusid liiga palju.
Mission impossible?

Karvane, nagu siin välja selgitasime siis see seks koosneb mitmekümmnest väikesest vidinast mis peab kõik kokku klappima. Nagu kuubiku-ruubik. Grupiseksis on osalisi lihtsalt liiga palju. Näiteks kahe kuubiku asemel peab neli kokku panema ja seda kõike korraga.
See lihtsalt vahel ei õnnestu. Sellepärast ongi asjad katkised ja ei lähe nii nagu tahaks.

Lahendus oleks selline, et kõik oleks kohe avasüli kõigile avatud? Keegi võib seda kuritarvitada.
Lahendus oleks selline, et tundeid ühtlustada mingi koostegemise tegevuse läbi? Võib toimida.
Lahendus oleks selline, et tunded jätaks välja ja võtaks ise asja rahulikult ja kohati ka masinlikult (prostituudid näiteks). Krt seda teab, kas see on võimalik.

muidugi tarbid ja kui keegi sinusse armub, siis pärast grupiseksi saada ju pikalt. tahad kirge ja tundeid, aga ega neid edasi ellu enam tuua ei saa. igatepidi on grupiseks lihtsalt orgia ja paljud teevad seda täispeaga. alkohol võtab pidurid maha. segaseks jääb see peksa saamine, sest peksa saabki kui ollakse armunud ja sa tead, et sellest ei tule midagi välja. muusosas ju ei saa eriti midagi juhtuda, väljaarvatud kui seks on ka grupis igav ja nüri.

Grupiseksis ongi oluline, et osataks tunded naudingutest eraldada. Meestel käib see jupp maad keerulisemalt. Mehed on alati olnud aastaringselt iga päev stardivalmis, vaja läks vaid kiimas emase lõhna. Evolutsiooni käigus on vaid käivitus signaali andmine nihkunud haistmiselt nägemisele. Naistel aga tuli tahtmine endast, siis, kui oli menstruaaltsükli viljakas perjood. Seega vajas mees erutuseks naist, naine aga erutus ja hakkas meest otsima. Siis aga tuli muutus, naised avastasid, et seksi saab nautida ka muul ajal. Meeste puhul oli asi lihtne, nemad olid ju niigi stardivalmis. Naiste puhul, aga oli juba igaühe enda asi, kuidas ta ennast käima sai. selleks puhuks polnud loodus mingit kindlat süsteemi välja pakkunud.
Läbi aegade on olnud naistel kaks suurt pidurit, kaks hirmu: kardetakse vahele jääda ja litsi kuulsus saada ning hirm üksikemaks jääda. Praegustes tingimustes poleks neil hirmudel nagu enam mingit põhjust, aga need istuvad kindlalt edasi alateadvuses ja mõjutavad veel kaua naiste seksuaalkäitumist.

Pikk jutt, sitt jutt
vead tulevad sisse
Meestel käib see lihtsalt, naistel jupp maad keerulisemalt
Nii oli see mõeldud

Ah et siis kogu tõde?
Kui karvased näevad õudusunenägusi ei laiene see teistele. Me ei paneks võrdusmärki kahekavase ja grupiseksi vahele. Liiga enesekeskne kas ei tundu?

Karvased ei näe õudusunenägusid.
Kuulame lõpuks ometi ka ühe reaalse paari nägemusi grupiseksist, väga tore

Küllaga on naisi, kellele meeldibki alistuda. Meeldibki lasta mehel otsustada. Meeldibki see, kui mees naudib. Kes elavad läbi mehe.

Miks mitte neid siis niisama keppida? Armastus on irratsionaalne kiindumus, seega inimeseti erinev. Mõne jaoks väljendub armastus mujal kui seksis ja miks mitte lubada parterile lõbu selle vähemtähtsa asjaga (grupiseks), kui säilib oluline?

brill, kirjuta siis juba üleskutse naistele: hakake põrandakaltsudeks, et mehed saaksid teie peal jalgu pühkida !
Kurb.
Sõnatu.

Milleks? Ma ei ole öelnud, et kõik naised seda on. Aga osa kindlasti, olen ka ise kohanud.
Kas te praegu ütlete, 2karvast, et kui keegi midagi tahab, siis nii ei tohi, sest teile ei meeldi?

Kui mees TAHAB cuckold olla, siis ei kaeba keegi. Aga kui naine TAHAB alistuda, siis on neofeministid kohe hukkamõistu jagamas. Äkki aktsepteeriks inimeste vaba tahet, mitte ei kirjutaks neile käitumisreegleid ette oma isiklikest tunnetest lähtuvalt?

Jah, ei ole grupisexiga asjad nii halvasti, pigem hoopis teistpidi. Kahjuks ei oma volitusi teiste nimel rääkida, seega ei laskuks detailidesse. Edu ja positiivset mõtlemist.

Cuckold iseenesest EI OLE naise alavääristamine. Seks ei olegi seda , kui see on loomulik ja kõigi poolt aktsepteeritav.
Sinu suhtumine on.
Loomulikult, on paare, kus naine jääb sõnakuulmatuse tõttu ilma teatud hüvedest. Ent see võiks olla mitte rõõmsalt välja kuulutatud vaid pigem maha vaikitud ja taunitav tõde.

ihapaarike, aga palun, teie endi mõtted, mitte teiste omad?

2karvast, tüüpiline naiste käitumine. hakatakse emotsioonidega teisi Å¡antažeerima - hakake kaltsudeks jne.

naised ei oma üldse võimet midagi arutleda. neile on kõik võitlus

"naised ei oma üldse võimet midagi arutleda."
Suhtumine.

2karvast, te ei saa praegu ikka kohe üldse aru, millest ma kirjutasin.

Cuckold on näide mehe alandamisest. Kokkuleppeline, seda küll, aga alandamine ikka. Ja keegi ei kurda. Erinevalt naise puhul, kus te peate naise alandamiseks ka seda, kui naine läheb kaasa mehe sooviga grupiseksiks, ilma ise selleks indu või initsiatiivi näitamata.

Veelkord, mu mõte on, et kui mingile paarile sobib see, et naine on allaheitlik, siis miks neile seda ette heita? Kui naisele see meeldib, siis miks temalt seda ära võtta? Kas tõesti 2karvast on jõudnud seisukohale, et kõik inimesed peavad olema täpselt nende poolt seatud raamidesse mahtuvad?
Ma olen, ausalt öeldes, rabatud. Ma pidasin teid vabameelseteks ja tolerantseteks inimesteks. See jäik raamidesse surumine ja hea-halva ühepoolne määratlus kuuluvad aga dogmaatilisuse kategooriasse.

Adous Huxley raamatus Brave New World protesteerib tegelane nimega John the Savage õiguse nimel olla õnnetu. See on vaba tahte säilimine. Jah, õnnetu olla on halb, aga veel halvem on, kui sul puudub lõpuks valikuvõimalus, sest keegi peab end Jumalaks ja otsustab sinu eest hea ja halva küsimuse. Siis kaotab lõpuks elu mõtte.

no näed ise, suhtumine. kuidas saab sinusse üldse suhtuda? nagu teismeline plika, kuspoolt tuul, sealt poolt meel. kogu sinu grupiseksi teemad on muutunud mingiks usaldusest jauramiseks. miks teha asja kui see tegelikult vaimseid probleeme põhjustab? mina ei tee endale sellist jama.

12 lk juttu ja kuhugi pole tegelikult jõudnud. mõttetu ajaraiskamine

Külastage mõnda naiste kriisikodu , rääkige näiteks nende naistega, keda mehed "kupeldavad". On äärmiselt alandav lugeda mannetuid väiteid, et kui naine on rahul sellega, et ta on õnnetu, siis on JOKK olukord. Probleemi nagu polekski.
Ei ole mõtetu ajaraisk. Silmavaade avardub. Mis meie poolt etteantud raame silmas peeti? Austus, lugupidamine on elementaarsed kõigi suhtes. Kus nähakse hea-halva ühepoolset määratlust?
Pigem jääb mulje, et kui naine on juba nõus meeste pornograafiliste fantaasiate elluviimisel osalema, siis pole lähedusel, usaldusel sinna stsenaariumisse asja.
Vabameelsus ja tolerantsus? Loomulikult. Kuid need ei tähenda kellegi alandamist , tema soovidega mittearvestamist.

Mõnel juhul, näiteks grupiseksi puhul on teatud soovid utoopsed või raskesti käideldavad.
Näiteks seesamane läheduse tunne nelja inimese vahel on suht raske teostatav. Isegi kahe inimese vahel on see paljudele üle jõu käiv tegevus. (üksikemad/isad).
Kui mingit statistikat leiaks, siis võiks isegi selle tõenäosuse välja arvutada, et mitmel juhul see asi juhtuda võiks

parma, kas kaks paari ja üksindus?

Jep, kui väga sitasti läheb, siis on neli üksikut hoopis koos.
Milleks paare vahetada? Teineteisest ei piisa? No vot ja saamegi uue teema

Märts pole enam kaugel

Jätame need naiste kriisikodud hetkel välja. Kupeldamised ka. Teemaks vist peaks ikka olema grupiseks, kus otsitakse asendustegevust mingitele probleemidele (teie enda väide). Midagi kriminaalset neist teie kohtumistest teema algul ma küll välja ei lugenud, naiste kupeldamine ja vägivald nende suhtes on kriminaalsed tegevused.
Jah, loomulikult on kelleltki vabaduse võtmine, füüsiline ja vaimne väärkohtlemine jms halb.

Aga halb EI OLE see, kui naine teeb mehe tahtmist sellepärast, et mees tahab grupikat proovida ja naine tahab, et mehel oleks hea.

Ei tasu kõike suhtuda eelarvamustega. Eelarvamused tekitavad lahterdamist, aga leidub ju ebastandartseid inimesi, kes kastidesse ei mahu. Seega peavad nad soovides olla ühiskonna liikmed, elama enda jaoks ebarahuldavat elu.

Mina väidan, et kui naine teeb midagi, mis teeb küll teise(mehe) õnnelikuks ent ta ise on selle juures õnnetu, siis see ON VÄGA HALB.
See on vaimne vägivald. Ma tahan proovida, kuidas sa pea ahju pistad, mulle meeldiks seda näha, see teeks mind õnnelikuks?

Andmise rõõm. Jagajale jäävad näpud. Seks pidi ju olema suur andmise rõõm. Kust siis nüüd see õnnetu olek välja kargas?
Tahaks ikka ise ka tegelt vastu saada midagi on ju. ai vai

Miks te väidate, et need naised õnnetud olid? Sellepärast, et nad ei olnud nii entusiastlikud grupiseksi osas kui mehed? Kui see on meeste idee, siis minu arvates igati arusaadav ju, et naine vaatab eelkõige mehe käitumist ja saab naudingu siis, kui mehel on hea.

Miks seda nii raske mõista on, et on küllaga inimesi, kes naudivadki partneri naudingut?

Kas te olete proovinud suure nohuga süüa? Sööd , aga maitset ei tunne. Neelad alla ka.
Mina naudin partneri naudingut väga. Eeldusel, et ta tunneb maitset, mitte ei valmista ainult mulle heameelt.
Vaimset väärkohtlemist ongi nii palju sellepärast, et seda ei tunta ära.

No ja kumba kumba teie peres väärkohtleb? Kui kõik paarid, mis siin kohtamas käivad, on väärkoheldud ja õnnetud, siis mis teie lugu on? Ega te ometi ainus normaalne ole?

Või kui tõesti ei väärkohtle, siis mul jääb endiselt see sildistamine arusaamatuks. 2karvast, kas äkki ei ole probleem selles, et mingi juhe on teil endil kokku jooksnud ja eneseanalüüsi asemel leidsite lihtsama olevat kogu iha.ee rahvas probleemseks tembeldada?

brill, mitme inimesega sina siit reaalselt oled kohtunud ja kui pika aja jooksul?

Kõigepealt tuleb selgeks teha, kas ikka on tegemist vaimse või füüsilise väärkohtlemisega, mitte eelarvamuslikult kohe väita, et see on nii.
Kõik pole kuld, mis hiilgab ja kõik pole sitt, mis haiseb.

Omal ajal mõnega ikka olen. Paari indiviidiga neist olen ka seksinud. Kedagi ma ei väärkohelnud ja iseennast ka kuidagi halvas mõttes ärakasutatuna ei tunne.
Tõsi, kõik mu kohatud kasutajad on olnud üksikud naised, paaride vastu pole ma suuremat huvi tundnud. Aga ma ei usu, et needki mingid erilised naiste piinamiseks tekitatud kooslused on.

Alles ju oli päevakorral teema karmimast seksist, kus naiskasutaja väitis, et teda erutab, kui mees võtab teda, mitte ei lipitse ja palu armuande.

aga oletagem, et naine ISE organiseerib endale grupika. kes SIIS teda väärkohtleb? võimatu? väidan vastupidist. ebanormaalne naine? millega mõõtes? aga - selliseid asju - juhtub...

Mis on halba selles, et naine või mees teeb seksis (tegelikult ükskõik milles) asju seepärast, et teisele meele järgi olla, mitte seepärast, et ta neid asju ise teha tahaks?

Sõltuvussuhe. Kaassõltuvus on selle asja nimi.
On naisi, kes, saanud mehe käest süna otseses mõttes peksa lähevad abi otsima teate milise küsimusega?
''Kuidas ma saaksin olla parem naine, et ta mind ei peksaks?''
Ja on mehi, kes hoiavad oma litsakast naisest nii kramplikult kinni, et on nõus kasvõi küünlaga valgust näitamas käima, kui naine teiste meestega ringi tõmbab.
Kummalgi juhul ei ole toimuv ju mõlema osapoole ühine soov. Teine käitub nõnda esimese heakskiidu saavutamiseks.

See ei ole ''kokkuleppeline rollimäng'', see on vägivaldne isiksuse allasurumine.
Kui selline suhe tundub normaalne, siis on ju orjapidamine ka päris aksepteeritav?

Lytta, inimesele, kes tahab vaba olla, on see tõesti üdini arusaamatu. Aga sellele naisele või mehele on tegemist elu mõttega. Seda ei saa temalt ära võtta, kui ta ise ei taha.
Ta ei tee ju Sulle sellega haiget. Miks Sa teda siis vägisi endasuguseks tahad muuta? Ja kuidas see tema tahte suunamine enda tõekspidamise kohaselt vähem halb on kui see sõltuvussuhtes olemine?

Ma ei saagi sellist inimest muuta, mitte keegi ei saa. Soov võib olla, aga võimalust ei ole.
See on nagu kõigi sõltuvustega, soov vabaneda peab olema seestpoolt tulnud. Me võime vaadata inimest, kes on kas narko või alko või inimesega rängalt valusas suhtes kuitahes kaastundlikult või vihates, sest me ju teame, et ta hävitab ennast, kuid muuta peab ta ennast ise soovima.
Aga me ei tohiks selliseid suhteid võtta iseenesestmõistetavana ja me ei tohiks neid inimesi omakorda ära kasutada.

Kui ollakse peol, kus voolab uimastav vahuvein, on tajud ähmastanud. Öö saab läbi, päevavalgus koos pohmelliga toob räige tõe.
Kas meile meeldib see , mida me näeme? Kas meile meeldib see, mida me mäletame ööst?
Jah, sõltuvus.
Mitu meest, kellega oleme kohtunud, on väitnud, et nemad grupitasid juba eelmiste abikaasadega ja nüüd leiavad, et peavad enda praegusi kaasasid "suunama" õigele teele, naudingte maailma! Vaatan naistele otsa ja naised , kas vaatavad mehele otsa või ebalevad.
Suvel oli juhus, kus kena paari naine hakkas lahinal nutma, kui küsisin, miks ta soovib paaride vahetust teha.
Ma tean, millest ma räägin. Ilmselt seda teemat loeb nii mõnigi naine, kes taipab, et see on ka tema lugu. Aga sõna võtta ei julge.

Kirjutasin kohe alguses. Mina olen sõltlane. Suhtlemissõltlane. Sõltuvust ei saa välja ravida, seda saab suunata teise väljundisse.
Mina olen seda endale teadvustanud. Neid, kes kasvõi siin portaalis igal õhtul! suhtlevad, on palju. Mul on neist siiralt kahju.
See ihaelu on nagu narkots.
Plõks käis ära. Unustus, tunnete delegeerimine...
Kas keegi söandab väita, et tema elu on tipp-topp korras ja ta lihtsalt "veedab aega" igal õhtul(jõulud, jaanipäev k a) siin?
Pettutakse, kui võõrad inimesed ei vasta meie ootustele, soovidele.
Kui soovite, jah, ma olen läbipõlenud maailmaparandaja.
Lihtsalt see kõik on ...see ei ole normaalne.
Siit minnakse ära. Ja tullakse tagasi. Ja kiimeldakse edasi.
Enne, kui ma ei süüvinud , ei näinud ma mis siin tegelikult toimub.
Nüüd ma tean.
See ajab mind oksele.

Vahel on ju tunne, et ohei, ma ei kuulu siia, aga kes siis selline ideaalne ongi. Tehakse ju palju vigu ja elus eneses. Kuigi emotsionaalsuse kohta ei oska midagi öelda.

midagi sellist ühe ülestunnistuse näol olen ma juba ammu näha igatsenud, tegelikult ma olen selle järele juba aastaid oodanud ja ma arvasin, et ma ei pea selle aja näemiseni vastu, aga ..... olgu need jumalad või kes iganes seal üleval igavesti noortena meie järele vaatavad selle eest tänatud, et ma pidasin ja et ma jõudsin lõpuks ühe „lõpu“ ära näha tahaks kohe kallistada teid selle eest, karvased sa pole ainus, kes nii arvab.

ai oponeerin, karvased, rahulikult oponeerin. olgu, suhtuvussõltuvusega olen nõus. olemas, checked. praktiliselt igal õhtul, hommikul, päeval. saab suheldud. aga palun nüüd mulle tõlgendust, milline on tipp-topp-korras-elu. kas see, et ma (puhtast laiskusest kasvõi,) siin suhtlen, teeb selle ebakorras olevaks? lihtsalt ei huvita ei jõulud, jaanipäevad etc., peod. siin mugav suhelda, viskab kopa ette, kaan kinni ja enam ei suhtle. ja ma ei pea end kuskilt kodupoole vedama, vaid olengi kodus, tahan-viskan pikali, tahan-viskan viina. ja suhtlen raamatu, teleka, millega iganes.
hmm...ma ei kuulu siia...a kuhu ma siis kuulun? kuulun ma üldse kuhugi? kui kuulun, siis miks mitte (ka) siia? demagoogid, seltsimehed.
ja kui ei istu siin, on võimalik kuskil mujal istuda ja - suhelda.

Minu tagasihoidlik arvamus siis sellest 12 leheküljest.
Arvatavasti peeti silmas teemat püstitades seksuaalset ärakasutamist. Taheti seda maskeerida usalduse küsimusega, milleks, mõttetu.

vabakuulaja. liiga palju väljavabandusi iseendale sõltuvussuhte jätkamiseks. teadvustad, aga sa ei tee selle muutmiseks midagi. kui usud, et sul on nii hea, olgu, aga kui elu on niigi rööpas, nagu sa siin nendid, mille jaoks siis sul neid põhjendusi kõigele leida vaja on? harjumuspäraselt elamise jaoks? pole vaja. sa ei pea välja ennast vabandama.

Utha, foorumis sõna võtma harjunud inimese jaoks on see loomulik eneseväljenduskoht. See ei ole haigus, nagu ei ole ka näiteks sõpradega pubis kohtumine või klubisse tantsimaminek haigus. See on suhtlemine, loomulik tegevus inimese jaoks.

Haiglaseks muutub see siis, kui seda hakata eelistama kõigele muule, sh. eluks vajalikele tegevustele. Kui enam ei lähe poodi süüa ostma ja nälgid, sest jututoas on olulisem olla.

Minu elu on korras ja mina veedan siin aega. Räägin inimestega, keda ma tavaelus ei kohta. Viimasel ajal olen üsna sage külaline olnud, osaliselt mu arvuti taga tehtavast tööst, mis otsib vaheldust kergemate teemade näol. Kahtlemata on neid, kellel siinkäimine on probleem, aga kõik ei ole ühesugused. Enamus iha kasutajaid ei ole sõltlased.

On küll sõltuvus ja ma ei tahagi midagi teha, et sellest vabaneda. Ja milleks? Minu elu on elatud ja nüüd tuleb vaid vaikselt edasi logistada, et mitte täitsa rooste minna. Iha.ee on igatahes palju parem suhtlemiskoht, kui mõne baari lett.

brillamento, sa vist pole ühtegi sõltlast lähedalt näinud ja nendega suhelnud. ehk oled, kuid mulje jäi, nagu poleks.
kas keegi veel soovib õigustusi otsida ja rääkida, kui korras elu tal on?
tõepoolest, ma ei saa aru, mis praegu probleeme tekitab. see, et karvane tunnistas selle üles, et on sõltuv ja näeb selles probleemi? mind ei huvita kellegi põhendused siin olemiseks, nende sõltuvushäired, nende avaldumine või puudumine. pole teistelt küsinud.
seega, palun, mulle pole vaja aru anda ja midagi selgitada.
minu positsioon on lihtne - ma ei võta lihtsalt sellest siin enam osa. see võtab lõa otsast maha ja muud ei peagi tegema. mina tegin enda sees selle otsuse ja mul on nii parem. mida teised teevad, on nende asi.