Järgneb kirjapandu on autori enda mõttekäik, soovin lihtsalt jagada neid mõtteid, mis täna öösel une ära viisid.
Grupiseksi otsijad võib laias laastus jagada kolme rühma. Uudishimulikud. Sõltlased. Asendustegevust otsijad.
Istutakse taaskord kohvikulaua taga, kohvitass ees ja üle laua uued inimesed. Täna Tallinnas, Homme Tartus, ülehomme kusagil Ida- Virumaal. Uued kohad, uued inimesed. Ei ole, no mitte ei ole ikka "need õiged", pettutakse, aga ei loobuta otsingutest.
Võib kohtuda ja avastada, et sinu vastas istuvad tõesti kenad, arukad, puhtad inimesed. Juhtub, et silmavaade tekitab kerge särinagi... Kuid, mis kuradi pärast peaks mul tekkima tahtmine kohe "põrutama" hakata?
Ma ei tunne neid in imesi, nad on võõrad, täiesti võõrad. Ma "poogin" neile külge teatud "silte", lootes neid endale "söödaamaks" teha. Ja varjan iseenda ebatäiusi, valetan, nii et suu suitseb.
Hea seksi absoluutne eeldus on usaldus. Kuidas ma saan usaldada inimest, keda näen esimest korda elus? Kuidas ma saan eeldada, et tema mind usaldab?
Seksis jagatakse suurimat lähedust, mis nii psüühiliselt kui kehaliselt olla saab.Täna jagan seda ühega, homme teisega...oi, mul on veel palju jagada, enne, kui minust ei jää järele mitte midagi.
Ma küsin, miks peaks mul tekkima tahtmine täiesti võõra inimese(inimestega)keppida?
Ka siis, kui olen kaua "kuival olnud", tahan ma löhedust, tundmaõppimist, usaldust, jagamist.
Mehed, kes paaniliselt kuulutavad ja otsivad(betoonipanijaist kirikuõpetajateni!), kõigil neil on kodus naised, pered. Arvan liialdamata, et pole meie väikeses Eestis kedagi, kes ei teaks kedagi, kes on kas ise IHA-s või tunneb kedagi, kes on.
Kõik need, kellega ma olen kohtunud, on hirmul. Jah,sõna otseses mõttes. Ollakse kaotanud midagi olulist enda elus. Ja püütakse seda kompenseerida. Tõetamaks, et veel ollakse elus, täitsa kabe ja absoluuselt "pandav".
Püütakse läbi otsingute ja kohtumiste rahuldada enda eelkõige emotsionaalseid vajadusi.
Püsipartner? Püsikepp? Püsitühjenduskoht?
Mida tahetakse? Unustada reaalsust.
Mulle meeldivad inimesed, mulle meeldib suhelda, aga nende aastate! jooksul olen aru saanud, et kirge ja lähedust ei saa nagu tuult väljal püüda. Ometi seda tehakse, ka siinkirjutaja proovis selle ära.
Pettuda ei saa ainult siis, kui antakse endale reaalselt aru, mida otsitakse ja milleks.
Kevad on ukse ees. Nägin juba lumikellukese varsi, kaugel need õied.
Minge raamatukokku, võtke hea raamat. Viige naisele hommikukohv voodisse. Jalutage, käige teatris.
Naerge rohkem ja olge terved!
![](https://www.iha.ee/images/smiley/1.gif)