Kuidas peletate masendust? Täiesti tühi tunne on

Masendust peletan tööga ja iha portaalis lolli juttu ajades

Masendus? Kus seda mûûakse?

Ma tegin oma profiilil ümberkorraldusi ja see peletab masenduse--näiteks enne oli mul kirjas et tahan seksi korra nädalas--nüüd 3 korda päevas Iha-s ei saa olla masendust--siin tuleb ise elu lõbusaks muuta!

Tuleb mõelda positiivselt.

Kui siin IHAs kogu aeg istuda siis tulebki masendus peale

Minul aitab raskemeelsuse vastu rahulikum muusika (paaniflöödil), elav tuli jne. Ka laen end meditatiivselt.

Ma ei tea, kas teistele see mõjub või mitte, minule annab positiivse laengu ka see kui panen silmad kinni, kujutlen et sügavalt sisse ja välja hingates hingan sisse puhast energiat, välja läppuvat. Peale seda kujutan enda pea kohale päikesekera mis alustades peast valgub aeglaselt läbi keha kuni varvasteni välja.

Muusika näide, mille leidsin youtubest:
http://www.youtube.com/watch?v=9JMGIj2wQ90&list=PLDC1B0C676F9B1F0B

Egas muud ei aitagi kui tuleb end stagnatsioonist välja tirida ja punnitada miskit uut ettevõtmist. Lähed näiteks kasvõi ujuma või batuudile hüppama.

Meil siin sajab vaikset, laia lund....peaks suusatama minema--väljas on imeilus talveilm Masendust pole ollagi

Sirruke, äkki sa oled kohtlane? Need naeravad koguaeg

olen jah--ega see kellelegi üllatus eii tohiks olla

http://et.wikipedia.org/wiki/Depressioon

pole mõistlik nõustada teemal, mida väga hästi ei tunne. paljudel ei ole aimugi sellest, millest nad räägivad...

äkki see pole masendus, vaid hoopis hüpohondria?

Küsimus oli mis kes kuidas masendust peletab. Nõu jaganud ei ole. Kui nõu jagada, siis kõige tõhusam nõuanne oleks muidugi korralikult välja puhata, võimalikult palju värskes õhus viibida, lähedaste inimestega suhelda, selleks ei pea olema asjatundja.
Selliste sompus ilmadega on masendus kerge tekkima.

preili Kosmos...

masendusega ei tulegi und, enesetunne just kui unine, aga kui voodisse viskad ennast, siis asi unest kaugel, vaid mõtted, mõtted.

aga teemaalgataja juurde:

Kui just kedagi lähedast kaotanud ei ole, ja "tühi tunne" tekib, masendus, negatiivsed mõtted, kuulad vaid emotsionaalseid plaate...... see kõik süvendab veelgi, ja reeglina "terved" inimesed hoiavad eemale, see ei ole kuigi hea "reklaam" enda kohta.
Põhjuseta "masendus, tühi tunne" annab teada, et isik ei tule endaga toime, ja keegi ei taha kuulda, ega ennast matta negatiivsetesse emotsioonidesse.

Minu ettepanek:

Ära tõmbu endasse, mine oma elamisest välja, liigu, jaluta sihitult, jälgi vaata inimesi
Värskenda tihti oma elamist (ava aknad)
luba endale midagi head menüüs,
hoia eemale alkoholist
hoia eemale kurbadest meloodiatest raadios, tv-s, cd-l......
vaata õhtul midagi v head komöödiat, võimalusel tv-s, dvd-lt

hoia eemale mõtetest, kirjutada endast kui halb sul on
hoia eemale telefonisõnumitest, kus teatad kellelegi, kui halb ja raske tunne sul on

!hoia eemale perearsti või sõbra soovitusest, et hakka tarvitama antidepressante !
selle asemel mine osta omale uus parfüüm, uus seksikas pesu, uued kingad hellita ennast natuke !

Inimene on ise endale parim psühholoog

Sucer, tuletan veel korra meelde, et mina rääkisin iseendast. Mind muudavad depressiivseks teised asjad. Näiteks väike laps. See, mida mina neil tüdimushetkedel vajan on just rahu. Iseendaga olek. Puhkus. Ma ei kuula kurbi meloodiaid, kuulan rahustavaid, hingelähedasi.

Preili taandab ennast nüüd teemast!

jah õige Kosmos, need masendused ja muud sellised ongi väga väga individuaalsed ja parim asi asja juures ongi see, kui ISE inimene teab ja oskab ennast "tagasi tuua"
tubli oled,

Üks põhjus masendusele võib olla muidugi toit. Kui toit on liialt rasvarikas ja samas mineraalide vaene, siis keha on väsinud seisundis. Loomulikult aitab masendust süvendada alkohol. Alkohol kulutab organismis veel rohkem vajalikke mineraale ära.

Tee midagi täiesti uutmoodi, tee lollusi, lase laps enda seest välja mängima.
Reeglid, eeskirjad, ootused ja ühiskonna surve olla edukam, rikkam, ilusam...need ajavadki masendusse.
Laps teeb , mida ta momendil tahab ja ei tunne süüd.
Klouniteraapia on hea

Tänan et palju erinevaid vastuseid on kirjutatud. Ma ei hakka täpsemalt seletama mis juhtus,kuid tunne on küll selline nagu oleks kaotanud tähtsa inimese. Ma üritan sellest üle olla,aga see ei ole nii lihtne!

Kui mõni inimene sulle negatiivse emotsiooni annab siis mõni teine võib anda positiivse. Mõtle neile, kes sulle midagi head on teinud-öelnud. Tass head teed ning lemmikmaius (mõõdukas koguses muidugi) on vahel ka väga head abivahendid.

no just, inimesed on erinevad. minagi eelistan siis vaikust, rahu ja omaette mõtisklemist. ja justnimelt depressiivset rockmuusikat. see võimendab, keerab üle võlli ja rahustab. the cure, kosmikud, metro luminal etc. mulle aitab. samas teinekord just j-m jarre. kuidas kunagi.

Vabakuulaja,Sina oled Sina ja Mina olen Mina.Sina ja Mina ei ole meie.Oleme täiesti erinevad inimesed Aga su muusikamaitse on kohutav ! Sellises masendavas olukorras kuulan mina klaveri-viiulimuusikat.

nu ma omakorda käuksutamist ja seda saasta, mida tantsumuusikaks kutsutakse, ei kannata

Anna ikka tralli ja teatrit ja kõik on korras. Võisiis viina ja keppi

Mis silmist see südamest.
Ehk siis tuleb leida selle kaotatud inimese asemel keegi teine samaväärne või parem. Muudkui aga kuulutus ülesse ja voilaa.....
Kogu neid terve hunnik. Vähemalt on tegevust.... kui midagi tarka teha pole.

pähh. mingi INIMESE pärast nüüd küll masendusse ei tasu minna, inimesed tulevad, inimesed lähevad. kellegist lahkuminekut tuleb võtta kui võimalust kedag uut leida

Jäägri Merka on öelnud, et tema depreka puhul kaks päeva võtab viina ja kuulab mustlasmuusikat. Nutab. Ja siis kaks päeva "otsib silmi"
Deprekas ja lahkuminekuvalu on täiesti erinevad asjad oma olemuselt. Inimesed erinevad. Võta aega olla , lihtsalt võta aega.
Mina "töötan kõik läbi", analüüsin, ennast ei säästa. Aga nagu eilses "Kartulites ja apelsinides" ütles Viviani ema: "Sinu maailm ei kuku kokku, kui sind maha jäetakse, sest sa oled ise enda maailm!"
Või Karlssoni moodi:rahu, ainult rahu!

iga päev ja kogemus on ettevalmistus tulevaks.

Minu ravimiks on sudokud

2karvase meespoole depreka ravim: 5 viina, seapea ja kõva kepp

2karvast Kui sul mehel teinekord deprekas on,kas tohin punti lüüa ?

Füüsiline liikumine on parim ravi. Seks on muidugi ideaalne, aga mingi lähedasest inimesest ilmajäämine viitab enamasti partneri puudumisele, seega näiteks metsa jooksma minna on hea valik.

Tütarlaps, aga palun, minule selline ravimeetod ei sobi, aga "grupikas ikka keegi viilib"

Võtan arvesse 2karvast

Arvan ka, et peaksid ühe mõnusa olemise tegama siis läheb masendus meelest.

"!hoia eemale perearsti või sõbra soovitusest, et hakka tarvitama antidepressante !" Hohhoi, ja sellise nõu annab vist tõeline proff. Tavaliselt need proffid ütlevad ka et mine välja ja saa üle, ja siis kõik on jälle korras.
Depressioon on keemiline ebatasakaal. Ainult tablettidest või psühhiaatriga räägimisest ei piisa vaid vajatakse mõlemaid, need kaks asja toetavad teine teist. Hiljem tuleb elumuutused, tasakesi.

Kui teemaalgajatal on tõelised sümptoomid, soovitan põõrduda arsti juurde ja otsida selline psühhiaater kes nõustab, kuulab ja kelle juurde on lihtne minna. Tee nagu ta soovitab, anna võimalikult palju tagasisidet, ära valeta vaid räägi nii nagu asjad on.
Kui tegu on lihtsalt n-õ ihamasendusega, pane arvuti kinni ja hoia eemale igasugustest tutvusportaalidest.

Vanasti rabasid inimesed tööd teha, depressiooniks ei olnud aega. Moodne jõudeelu kasvatab neid antidepressantide võtjaid aga hoogsalt. Samuti on vana tõde, et organism ravib end ise kõige paremini, kui ainult tingimusi anda (tõsi, vahel on arsti sekkumine hädavajalik, aga seda mitte masenduse puhul). Mida enam organism mingitest ravimitest sõltuvusse seada, seda hädisem organismi enda vastupanuvõime saab olema.

Nii et ära Oceanit siin kuula. Liikumine (füüsiline tegevus) ja positiivsed emotsioonid on parim ravi. Küll tasub Oceani viimast lauset järgida ja internetti vältida, eelkõige masendust tekitavaid portaale.

Vimasel ajal on hakatud rääkima uuringute tulemustest, kus on selgunud, et AD-d soodustavad enesetappe. Ise olen seda meelt, et ükski tablett ei lahenda elumuresid. Tabletid on nõrkadele! See jutt "ajukeemia on paigast ära"...on vesi ravimfirmade veskitele.
Ärge sööge mingit keemiat sisse. Tean isiklikult inimesi, kes söövad AD-sid ja soiuvad ikka, et elu on halb.
Elu on hetk, mitte igavik.
OLGE ROHKEM ELUS, mitte "vati sees".

igasuguseid antidepressante kirjutatakse meie moodsas maailmas välja tõesti liiga kergekäeliselt. ja väga lihtne on neist sõltuvusse sattuda. seega minagi soovitan enne kõike muud proovida ja alles siis, kui silmus kõri ümber kokku hakkab tõmbuma, keemia poole pöörduda. üleüldse on kõik iseenda mõtlemises kinni - kui sa ikka sisendad endale pidevat, et ON depressioon, no küll ta siis tuleb kah. ajutine "kass" käib meil kõigil aegajalt kallal, aga hüpohondria on juba ise endale sissemõeldud asi.

Naised on selles suhtes paremas olukorras, et neil on kord kuus loomulik "aadrilaskmine", mis puhastab peale keha ka vaimu. Samuti on hea teraapia sõbrannaga lobisemine, shoppamine, väike koogipatt...
Mehelikkusega seostatakse vaoshoitust ja nõrkuse varjamist, allasurumist. Paarisuhtes tuleks kindlasti aeg-ajalt rääkida kõigest, mis hinge rusub. Kodu võiks olla see koht, kus olla "mina ise", laadida akusid.Ja kuulata tuleb ilma kriitikata, olla lihtsalt toeks.

Lobisemine sõbrannaga ja pärast otsitakse keegi pulk ikka ju. Meie kultuuris tahab inmene olla 7tundi ööpäevas üksi.

loovus, vabanda, mida sa selle " ja pärast otsitakse keegi pulk ikka ju."all mõtled?
Hingetohtrid on seda meelt et 24.st tunnist kaheksa kulub tööle, kaheksa kodule-perele ja kaheksa uneajale..

to Ocean 12

jah, sellise soovituse ma andsin teemaalgatajale ( mitte hakata tarvitama antidepressante ) ei sõbra ega ka perearsti soovitusel !
sest see tablettide neelamine kestaks perearsti tungival "soovitusel-palvel" 2 - 3 kuud ja tõestatud on ka see, et kasu toob see vaid tootjale ja perearstile, kes saab "boonuseid" eelnimetatud preparaatide pealt maaletooja käest !
Mina soovitasin selle raha eest teemaalgatajale endale midagi osta, (hellitada ennast)

!!! "tõeline proff" ???
Ei ole ennast ma kunagi nii tituleerinud! sest minu põhimõte on, et alati on kuskil paremaid !

Psühholoogi juurde???

Mina jälle ei soovita ! Ei ole vaja järgida Amerika filmidest nähtut.
Inimene on enda psühholoog, kui tahab lahendust oma ellu tuua !
Psühholoogi juures käime taas 3 nädalat või 2 kuud ja maksame vaid arveid
Nähes neid numbreid arvelehel, siis see ei leevenda ka kuidagi "tühjuse tunnest"
parem on leida hea kuulaja oma tutvusringkonnast, et ta oskaks ka LÕPUNI kuulata teemaalgatajat, mitte oma kommentaaridega vahele segada,

Pikaajaline töökogemus inimestega meditsiinivaldkonnas on mind õpetanud , et mida enam ravimitööstus areneb, seda abitumaks jääb inimene. Õpitud abituse sündroom.
Olen sucker34-ga nõus. Inimene on iseenda parim psühholoog.

antud hetkel näen mina " ravi " järgnevalt:

lähedalseisev isik tuleb külla, näitab lennupileteid ja hotellibroneeringut kaheks nädalaks soojale maale !

Kui kunagi masekas peaks tulema, siis teab, kuhu pöörduda Milleks minna tohtrile kui on olemas iha foorum?

Antidepressant ei tohiks olla esimene uks. Antidepressant on olukorraks, kus sa ise enam ühtegi ust üles ei leia, väljapääsu olukorrast pole. Ja kui arst näeb, et inimene on koos, siis oleks rumalus tema soovitust mitte tõsiselt võtta.
Antidepressant ei tee su elu heaks, it doen't work this way.
Sama kehtib ka psühholoogi kohta. Seal on võimalus, et ta muugib su lahti.

Aga muidugi peaks inimene ise enne kõik kättevõtmise vormid läbi tegema. Ringiliikumine, muutmine, muutumine jne.

Kui veeretada vastutus enda õnne eest kõigi teiste kaela, on see väga mugav viis mitte ise vastutust võtta. Mõne aja see isegi toimib. Ent inimese elu jääb elamata, tema päris oma enda elu. Jah, elu on valus. Jah, elu on ebaõiglane. Seda enam tuleb olla hetkes.
Armastusest. Kõige enam oleme me haavatavad lähisuhte kaudu. Kui midagi ilusat saab läbi, hukkub osake meie hingest.
Ometi, mulle meeldib mõte, et olles mahajäetud, jääb meie tunne meisse alles, see armastus või mälestus sellest "ON MEIE VARANDUS".