Komytea, saan sinu seisukohast aru. Füüsilise vägivalla all pidasin silmas justnimelt seda "kasvatusliku vahendit eesmärkide saavutamiseks silmas", sest olen ka mina seda kogenud. Tõsi küll, lauslolluse eest ja üsna noorena, aga siiski.
Mitte et ma noriks, aga täna õhtul juhtus insident, kus umbkaudselt 14 aastane tüdruk koos sõbrannaga palus, et ma talle poest poolese Laua viina ostaks. Kui hakkasin uurima, mida sellega teha plaanitakse, oli vastuseks, et sõbrannaga joovad kahpeale ära. Kui küsisin et kus nad seda teha plaanivad, vastas tüdruk, et sõbranna juures ja ta ema on täitsa teadlik asjast. Kui sellepeale uurisin, et miks siis ema jooke ei organiseeri, vastati mulle, et ema ei olnud nõus jooke ostma. Rohkem mina küsimusi ei esitanud ja keeldusin sellest, samuti saatsid need tüdukud mind sellepeale kohta, kus päikest ei paista. Nüüd aga tekkib küsimus, et kas tegu oli kasvatusveaga? Fakt on see, et kui selle tüduku ema oleks sinna kohale lennanud ja tüdrukud juustest sakutanud, siis tüdruk ilmselt enam kellegil poest viina osta ei palu. Paraku aga tuleb tõdeda, et vanemad ei suuda oma võsukeste käekäiku alati jälgida. Mida ette võtta? Tegelikult oleks võinud mingi paks karvane onu ütleda, et tal kodus on ja teeb tüdrukutele välja, oleks lapsed kaasa kutsunud ja järgmine päev oleksime saanud Õhtulehelt artiklit lugeda. Taaskord ütlen, et laste kasvataminese kohapealt ei julge eriti sõna võtta (ehki teen seda siiki), sest kogemus puudub... Küll aga tekitas see inident minus natukene kahtlust, et noorem generatsioon siiski muutub natukene hullemaks. Tean seda, et minupoolt püstiatud küsimusele vastust leida on umbes sama tõenäoline, kui paradiis Atlantis üles leida. Aga ehk siiski muutub asi minust vanemate inimeste abiga natukene selgemaks.