Et siis, jätame suuremad huvid kõrvale ja keskendume pisematele...?
Artikkel ERR uudisteportaalist:
Kui me elaksime endiselt koobastes ja mingit riiki ei oleks olemas, tuleks meile tõenäoliselt varem või hiljem pähe, et kuna osa meist on jahil, osa valvab, et hundid tittesid ära ei sööks ja tited mürgiseid tõuke või taimi ei maitseks, osa üritab kahtlastest kõrtest kasulikku toodet saada, osa on sõjaretkel, sest "hing on rahutu ja kisub", siis peab leiduma keegi, kes kõike seda koordineeriks, naabritega suhteid hoiaks ja vaataks, et me ise omavahel üksteist maha ei lööks või piisoni rümba kõrvale nälga ei sureks.
Seega oleks vaja "riiki".
Iga koopaelanik vaataks, kui palju ta sellisele riigile ehk paarile valitud inimesele oma varudest loovutada saaks. Võib-olla kutsuks nad kampa ka mõne naaberkoopa sarnaste arusaamistega elanikud ning looksimegi "riigi". Valiksime inimesed, kes oleksid teatud tasu eest valmis teatud asjatoimetused ära toimetama. Ise tegeleksime sellega, mis meile omasem on.
See oleks siis, kui poleks aastat 2013 Euroopa Liitu kuuluvas Eestis, kus koopaelanikelt andameid saanud inimesed on täiesti unustanud, et nad päriselt peavadki andami eest midagi ära tegema. Et see ei ole kangelastegu ega isegi mitte teene koopaelanikele, vaid Valitute kohus, sest nad on soostunud enda valimisega ja andami on nad ju vastu võtnud.
Meie demokraatlik-humanistlikul ajastul pole muidugi eriti ohtu, et kui koopaelanikud Valitutega rahul pole, leiavad Valitud end võib-olla keeva veega katlast, kaaslaseks porgandid ja mõni suurem sibul. Meie ajastul pole ohtu, et vassivad või koopaelanikke lolliks pidavad Valitud koopaelanikelt peksa saaksid. Meie ajastul pole ohtu, et Valitud peaksid endale meelde tuletama, milleks neile andameid kokku tassitakse. Meie ajastul pole isegi eriti seda ohtu, et neid tagasi ei valita.
Head ohutud ajad. Mõnele...