Siin on päris palju kasutajaid kelle perekonnaseis on-suhtes, kui palju te annate oma kaaslasele hingamisruumi?
St kas iha kasutaja on oma naise- mehe suhtes sama tolerantne?

mis hingamisruumi?
kott pähe, köis ümber kõri, hapnik nulli

Minul on tõuaretuse käigus armukadedusgeen kaduma läinud!!!! ........sellest vaatenurgast on siis vabadus pea piiramatu!

Mida Sa Karvane ometi sööd , et viimasel ajal kui nüüd mitte päris kuld-, siis vähemasti hõbemune oled küll hakanud suust munema?!?!?!?

Oiiiiiiiiiiii pläääääääääääää ..........mina sõin hommikul kolm muna ........no neid kana omi ...ja tunnen, et teravusest jääb puudu!!!

Pole nagu tähele pannud, et habemel hõbedased munad oleks

Tiba aerosoolvärvi aiatb alati. Iga päev uues kuues munad

Vabadus tähendab vastutust. Kindlasti eeldab see omavahelist usaldust.
Mul on muidugi hetkel kõige mugavam positsioon targutamiseks

Ma lähtun seisukohast, et iga inimese keha on tema isiklik ainuomand ja teisel inimesel, ükskõik kui lähedasel, ei ole õigust sellele mingeid piiranguid seada. Erandiks on muidugi alaealised lapsed ja hooldust vajavad isikud.

Järelikult võin ma äärmisel juhul teha oma elukaaslasele/abikaasale/tüdruksõbrale ettepaneku, et piirduks seksuaalsuhete puhul vaid teineteisega, aga tema võib ka keelduda. Siis on mul valik, kas ta otsust aktsepteerida ja edasi koos olla või mitte koos olla.

Ma ei pea ranget monogaamiat vajalikuks. Olulisem on, et teineteist saaks usaldada ja austada ning et koos olles oleks hea. Vahel aga võib teisi ka vaadata, flirt on minu arvates eluks hädavajalik ja üle piiri libisemine vahel paratamatu. Head toimivat suhet selle pärast ära rikkuda oleks tobe.

Aga teate, siiani sõnavõtnud inimesed ei ole välimuselt ka suurt atraktiivsed. Sebige endale ilus naine või mees ja kohe on armukadedus platsis. See on täiesti normaalne asi. Muidugi kui latt üldse ei ulatu ilusate inimesteni, siis enda rahuloluks võib suurtest vabadustest padrata, sest polegi ju midagi kaotada.

Ja sellist ila ajab suust välja üks pilditu.............

eks ta üks paras pullikaka ole neh. sa lihtsalt kas oled armukade või sa siis ei ole. ja sinna ei saa muffigi parata. ning see sõltub juba igast inimesest endast, mingil määral ka elukogemusest.

kui sul on keegi väärtuslik, siis oled armukade, kui pole, siis on savi temast. nii lihtne see ongi. kõik inimesed on armukadedad või nad siis ei hooligi peale enda mitte kellegist. kes tahab vabastus, see võtab selle nii ehk naa. ükshetk on ta üldse läinud

Miks peab piirama, keelama ja kellele see vajalik on. Kas see on siis hoolimine.
Igaühel on enda elu.

Teemaks ei ole armukadedus kui tunne, Rockyroad. Kõikidel inimestel on emotsioonid, see on loomulik. Ja kõigil on mingis ulatuses omandiinstinkt.

Teemaks on see, kui palju vabadust keegi oma partnerile jätab. Fakt on see, et inimesega, kes haiglaselt armukadedana oma kaaslasel isegi üksi tantsupeole keelab minna, ei soovi enamus vastassoo esindajaid suhelda. Ja ma usun, et siin on palju inimesi, kes samastavad pigem väärtustamist usaldamise ja teise otsuste respekteerimise, mitte umbusu ja piiramisega.

Kui on vastastikune usaldus ja mõistetakse seda vabadust normi piires ära kasutada, siis pole probleemi. Usalda - aga kontrolli

Ei tea, kas rikastub, aga elukogemus kui nii võib nimetada. Inimene õpib eluaja, seega täna pole enam seal kus eile olime.

ma ei hakka valetama. ma olen kiivas, olen armukade, võimsalt armukade ja mul on võimas omandinstinkt, aga seda mõistagi mõistlikkuse piires. v.a üksikud erandjuhud, kus ma seda väga väga olen. päriselt kontrolli kaotanud pole. mulle isegi meeldib, kui omandiinstinkt vastastikku teineteise üle kehtib, kui piiraguid seatakse. annab turvatunde. teiseks tunduks mulle võimatuna hakata suhet luues eitama oma tegelikku loomust (nii enda kui selle teise oma), kui ma juba olen teadvustanud endale ja teisele, et ma selline kontrollija olen ja teatud piirides turvatunnet vajan. mis teha, kui kontroll mulle nauditav on. ja see ei hõlmaks mul ainult teisele antavat seksuaalset vabadust. kui mina olen teise jaoks hõivatud (kehtivad piirangud teiste meestega suhtlemises) ja teine on seda minu jaoks, siis sellega ongi piirid paigas. sellest mulle piisab.

Kas Sa ei leia, Utha, et selliste piiride kehtestamises turvatunde nägemine on enesepetmine? Kui ikka Su mees armub töö juures teise naisesse, siis pole mingit vahet, mis piire Sa enda mõttes ja sõnas kehtestanud oled. Ja kui Su mehel on Sinuga parim ning te usaldate üksteist lõpuni, siis pole mingit vajadust selliseid piire üldse kehtestada.

karvased - jah, annab. on selles siis midagi ebatavalist? hõivatud olek on normaalne osa inimeste suhtluses. kui on üle saadud sellest eluetapist, kus teistega veel käidi, midagi testiti ja ringi vaadati. hõivatuse näitamine teistele on nagu....kuidas seda paremini seletada, kuuluvuse näitamine? ka siin. kui seda ei tehta, siis järelikult käib mingi järeleandmine.
ma teadvustan seda endale, et mul on vajadus väga kindla, intiimsema suhte ja sideme järele, mis tahab vajadusena rahuldamist saada. minu arust mõistlikke piire endale ja teisele seada on igati normaalne ja see kuulub iga inimkontakti juurde. isegi võõrastega suheldes te peate ennast piirama.
seda võiks võtta vajadustepõhiselt, mitte selle põhjal, kas ja kui vaba kellegi teise arust keegi teises suhtes on. niikuinii saadakse vabadusest erinevalt aru.
kui mõlemad mõistavad seda ühtemoodi ja sellist - mõistagi normaalsuse piirides - suhtevormi ja teineteist niisugusena aktsepteerivad ja ning ise piiratult ennast ei tunne, siis peaks vabadus iseenesest juba vabalt sellises suhtes eksisteerima, kas pole sa kas tahad või ei taha hõivatust. vaja ainult sobivat inimest.
(p.s - suhtesiseselt ja teineteisega olles oleks vabadus piiritu, ka seksuaalne vabadus. see kehtib ainult teiste osas)

Enamasti iga uue suhte alguses ollakse üksteisest vaimustunud ja teisi ei vaadata. Kolm-neli aastat hiljem tunduvad teised juba päris huvitavad. Seega alguses ei ole üldjuhul piire niikuinii vaja. Hiljem muutub see aga juba inimloomuse piiramiseks.

Kui mõlemale sobib monogaamias elada, siis on kõik korras. Kui aga ühele osalisele ei sobi, siis võid seada mis iganes piire, teine läheb varem või hiljem neist ikka üle.

see ei ole teise kuskile seina külge aheldamine. ma ei võta seda nii. sa kas oled mõttes hõivatud või sa pole seda. minu arust on lihtne sellel vahet teha.
kui minu mehe mõttesse mahub veel teisigi ja ta teadlikult teeb veel nende jaoks seal ruumi, siis ma võtan seda nii, et ta juba ongi valmis teisele tasandile minema, võimalust kasutama, kui ta vaid saaks. sellist isikut oleks mõttetu kangiga seina külge aheldada ta otsiks teisi suhteid edasi. ma ei vaatakski sellist meest endale.
ütleme, et need piirid on mentaalset laadi, hingelised. need on siduvamad kui muu, ma leian.

Inimloomusesse on sisse kodeeritud teisi ka vaadata. Absoluutne enamus mehi teeb seda, ainult päris suur osa ei tunnista seda avalikult. Ja salaja on minu mõistes petmine.

aga sellest ma ju smsart räägingi. see peab olema mõlemale vastuvõetavaim suhe, muidu on mõttetu. sa võid lõputult tahta, aga sa ei saaks kunagi sellises suhtes rahul olema. ma eelistan siis juba ise vaba olla, kui et ma hakkan kellegi teise vabadust selliselt piirama. las ta olla tema ise.
muide, ma olin pikki aastaid suhtes, kus oligi pea piiramatult vabadust - nii mehel kui minul, kuid intiimsus kadus samuti vahelt ära. see nn piiritu vabadus sõi ära selle. ju siis oli sidemes midagi puudu ja küsimus polnud väheses vabaduses.

Vahel on kasulik partnerist eemal olla. Aastast aastasse igal ööl sama inimese kõrval magamine jahutab ka kuumima kire. Aga nädal-kaks pausi ja juba paistavad teise vormid hoopis kuumemad.
Ega vabadus lihtne ole, raamides on lihtsam elada. Kuid minu arust on vabaduse andmine ausam. Ja ma olen tähele pannud, et mul endal on tahtmist midagi kõrvalt otsida vähem, kui keegi piire ei sea. Keelatud vili on ikka erutavam.

Olen Uthaga sedakorda ühel meelel, seksuaalsed kõrvalsuhted kolmandate isikutega jäägu ära. Mis flirti ja suhtlemisse puutub, siis selge see, et inimene on edev ja tahab meelitusi, tähelepanu. See kehtib nii meeste kui naiste suhtes, aga kaugemale flirdist ei tohiks asi siiski minna.

tegelikult olen ma see inimene, kes vägagi omale seda vaba ruumi (samuti kindlas suhtes olles) vajab. ja ma püüan teisele endaga võrdselt seda võimaldada. kui teine pole tahtnud, siis olen isegi teinud ettepaneku, et ta selle vabaduse ja oma ruumi välja endale nõuaks ja võtaks endale aega ka endaga olemiseks. kui teine on liigselt minu ruumis sees olnud, siis ma olen tundnud, et mul pole piisavalt vabadust ja see hakkab probleeme tekitama. see on keeruline teema natuke, aga need asjad on tasaakaalu viidavad, kui teineteisega rääkida.

smsart, sul vist jäi mu postituses alumine lõik lugemata. ma ütlesin, et mul oli aastaid vaba, tegelikult visiitsuhe ja ma tean, milleni see viis. ma olen teadvustanud endale, et mind see ei rahulda ja et teisest eemalolek on mulle raske. lihtsalt on. miks ma pean ennast muutma, kui ma saan vabalt olla sellises suhtes, mis minu vajadusi rahuldab ja samas olla mina ise

mul oli oma mehega kindlalt kokku lepitud see, mida me teeme. tal oli aastaid võimalik mõelda teistest ja teha midagi muud, midagi meie kokkuleppe vastast, aga ta ei teinud. ma ei tea, kas see oli nüüd tasu antud vabaduse eest või midagi muud, aga ta ei petnud mind kellegi teisega. ma tean seda.

2karvased, me oleme erinevad mulle oma, teile oma las ma elan sellisel viisil, nagu mulle meeldib. teie viise ma ju arvustama tulnud pole. jah, armastust me vajame. kõik vajavad seda

Kõigepealt tuleb alustada sellest, et defineeritakse ära see "vabadus".
Rääkida saab sellest vabadusest siis ja ainult siis, kui see vabaduse tahtjta ise täpselt teab ja oskab seda nõutavat vabadust ka kirjeldada. Teinepool samamoodi kirjeldab selle enda vabaduse ära.
Ja oh imet, seda kõike kokku nimetataksegi kooseluks

jah, ja siis oleks hea, kui seda oma nn vabadust(vabameelsust) teistele peale suruma ei hakata, arvates, et see on palju parem vabadus kui see, mis teisel meeles seisab. aktsepteerida tuleb teiste vajadusi.

Vabameelsus on isiku personaalne mõttevabadus tegutsemisele suhtumisele.
Isiku privaatne hingamisruum ongi see "vabadus".
Need on kaks eri asja.

Utha, kas Sul sellist suhet ka on olnud, kus elategi koos ja planeerite ühist tulevikku ja olete teineteisele pühendunud? Kus saate koos lapsi ja omate ühiseid hobisid ning tuttavaid?
Selle baasilt vabaduse andmine on midagi muud kui visiitsuhte baasilt.

Vabadus on teisele piiride mittekehtestamine. Elementaarne on muidugi, et üksteisesega seejuures arvestatakse ja üksteise soove austatakse, mitte ei püüta teist enda loodud ideaalkavandisse suruda.
Vabaduse all ei mõtle tõenäoliselt keegi piiramatut ringihooramist. Ma kahtlustan, et päris paljud piiranguid mitteseadvad paarid seksivad kõrvalt vähem kui monogaamsed komandeeringutes ja koosolekutel käijad.

parma, sinu arusaam vabadusest võrdub seksuaalselt teise vabaks andmisega, seksuaalselt piiramatud suhted. sellest ma siin üldse rääkima ei hakka.

smsart, üritasime kooselu, aga kahjuks sellise üldsusele arusaadava kooseluni, kus ühes korteris elatakse, see ei läinud. muidugi pühendumine teineteisele oli, kuidas muidu. ja tuleviku planeerimine jms. elu kujundas nii, et sellest ei saanud kooselu.
ps.- tegu oli 100% vaba mehega. mul pole suhtes meestega visiitsuhteid olnud. et see selge oleks. mõned mõistavad visiitsuhet valesti.

Mõned kohe ei oska arutada, ilma isiklikuks minemata.

Mis on see "mind kuidagi kahjustaks"?

Lugedes Utha avaldusi, tekib tunne, et sõna truudus peaks diagnoosi alla käima. Kui sul on vajalik kindel turvaline suhe ühe inimesega, siis on see ju puhtalt sinu teha. Kui su partner kepib vahepeal kedagi teist, siis see ei tohiks ju sinu idülli segada, sest sina oled ainult temaga. Armukadedus on nagu vistrikudki rohkem puberteetide haigus, enamusel läheb üle, mõnel jääb eluks ajaks

Me oleme kirjutanud ja kohtunud nende ,,korralike "abielumeestega.
Alati tunneme huvi, mida su kaasa sinu seiklusjanust arvab.
Ei julge rääkida talle.
Talle ei meeldi seigelda.
Ta lööks mu maha/annaks kohe lahutuse sisse, kui teada saaks.
Tüüpvastused.
Aga äkki selle mehe naisel on ka ihas konto?
Sest mees muudkui seikleb ja temake on üksi ja rahuldamata?

Rääkida tuleb, ka siis kui te kardate hukkamõistu.
Seksuaalsus on inimese põhivajadus, vajaduste püramiidil samal tasandil söömise, hingamisega.

mul on väga kahju, kui keegi ennast puudutatuna tunneb, andke andeks, aga need on kõigest minu elust võetud arusaamad

sõbra naise ma siit leidsin, kohtumiseni õnneks ei läinud, ennem sain aru kellega tegemist Peale seda intsidenti ma millegipärast ei usu seda truu koduperenaise jama Aga endast mulje jätmine on suhteliselt oluline asi inimese elus

üks põhilisi probleeme suhtlemises on see, et ei kuulata teineteist ära, ei kuulata lõpuni, kiirustatakse mõeldes ja seda kõiges.
isegi siin räägime me tegelikult üksteisest mööda, ei viitsita lugeda üksteise postitusi mõttega lõpuni jne

karvased, ma ei karda olla see, kes ma olen. kui ma olen võimukas, siis ma tunnistan seda. kui ma olen arem mõnes asjas, ka tunnistan. pole probleemi. isegi kartust haiget saamise ees tunnista. ma just pole kuigi eluarg inimene

Hirm kui selline, hoiab meid elus.


ps. iha lehel ei tohi ajusi kasutada. See ei ole populaarne.

parmale,
kui inimene käitub vastutustundetult ja kui selline käitumine tekitab teisele teadlikult raskusi, kahju ja valu, paneb teda ennast paremini tundma, siis pole ta kuigi kaugele arenenud.

Äkki ta ongi selline. Võta või jäta

Aga ma küsiks hoopis, et kuipalju TE NÕUATE VABADUST ja kas nõuate?
Kunas see üldsegi jutuks peaks kodus tulema?

Miks sa parmaleikin seda nõudma pead. Kui teisele ei meeldi, et sa ringi aeled, siis pole mõtet seda luba ka nõudma hakata, käi niisama ilma loata, kui ta aga sinu tegemistesse positiivselt suhtub, siis pole samuti vaja nõuda, siis on luba niigi olemas

No ma küsingi, et kas peaks seda nõudma või kas seda üldse kodus jutuks võtta ja kunas see jutuks tuleb?
Siis kui vahele jäädakse? Jube hea vabandus, et ma vajan vabadust!
Või peaks seda kohe esimesel kohtingul rääkima? Et ma tahan vabadust ja hoia meeter eemale

No ilmselgelt on tobe hommiklu kell 4 uksest sisse karata kimbu närtsinud roosidega ja teatada, et kallis ma käisin klaarat keppimas.
Kui lubatakse on ok ,kui ei siis on ikka ok . Naisele peab alati rääkima täpselt seda, mida ta kuulda tahab. Elementarno vatson

a kes on klaara?