Aga ei ole ju piiri. Vabameelsus ei kohust midagi tegema. Vabameelsus lubab teha häbi tundmata seda, mis endale meeldib.

Ma päris hästi ei mõista seda vahet meeldivuse ja "tahtmise teha" vahel, vabandust. Kas see on siis nii, et tahad teha midagi, mis ei meeldi?
See viitaks justkui sügavamale masohhismile või vastupandamatule soovile olla vabameelne.

Mulle ei meeldi lammast põrutada. Aga vaimselt ja mõtetes olen ma valmis seda tegema. (mis sest et seda kunagi ei tee).

Kompleks. Ma ei pane mittekunagi lammast ja jutul lõpp!

Natuke äärmsulik sai küll aga ehk ei panda pahaks

Ega selle vabameelsusega ongi väga segane piir, moraalinormi ja terve mõistusega.

Aga lammas võib nüüd küll pahaks panna!!!

Jah, siin tulebki mängu see terve mõistus, mis takistab sea tegu teoks tegemast.

Oinas on seevastu õnnelik, et pruuti üle ei löödud

Point ongi selles, et ei saa tahta olla vabameelne. See oleks umbes nagu peaaegu rase olemine. Vabameelsus lubab sul asju proovida, aga kui see sulle ei meeldi, siis vaid proovimiseks see jääbki.
Kui vabameelsel on huvi lamba põrutamise vastu, siis pole takistust, mis keelaks tal seda teha, aga kui see tal ei meeldind, siis ta rohkem ei tee. kui aga on ette teada, et see talle ei meeldi, siis millegi tõestamiseks ta ka seda tegema ei hakka.

Vabameelsus peaks minu teada tähendama eelkõige vabat meelt stereotüüpidest.
Nagu siin mõni ütles, a-la mehed, kes meestega tegelevad on vabamelsed - mingis mõttes nad ju seda on, kuna nad suudavad olla vabad sellest stereotüübist, et see tegevus halb on - ega nad muidu seda ei teeks, kui neile see ei meeldiks.
Vabameelsed on ka need, kes grupikaid harrastavad, kuna nad on vabad stereotüüpsest füüsilise monigaamia propahandast.
Täpselt sama moodi on ka see vabameelne, kes oma naist teistega jagama nõus on, kuna ka tema on vaba stereotüüpsest arvamusest, et üks naine kuulub ühele mehele.
Sama on ka swingeritega, kes oma kaaslasel ei keela teistega vallatleda - ka nemad on sellest üleeelmises lauses toodud stereotüübist vabad.

Ühesõnaga minu arvates on vabameelsus eelkõige võime olla üle ühiskonna stereotüüpsetest arvamustest.
Loomulikult neil stereotüüpide vabadusel on ka piir olemas ja see piir on meie riigi seadusandlus.

Põhjusmõtteliselt olen ma Nicetude ja paljude teiste sõnavõtjatega nõus.
Vabameelsus just seda ongi.
Vahest on lihtsalt väärarusaam, et homoks või Bi-ks olemine tähendab automaatselt vabameelsust. Need mõisted ei välista teine-teist, kuid ei ole sünonüümid. See tähendab, et sexuaalne orientatsioon ja vabameelsus on lihtsalt kaks erinevat asja.
...väga lihtne ju!

Siin on teemapüstituses vastuolu. Hetero mees EI OTSI KUNAGI sekssuhet teise mehega. Ja see gei värk ei ole ju siiani selgeks vaieldud, kas tegu on diagnoosiga või ei ole. Vabameelsusest on asi kaugel

õige, hazzel.
eriti naerma ajavad kuulutused, kus mees otsib kontakti heteromehega, no naera herneks- mees kes nõustub kontakteeruma mehega EI OLE hetero.
samas kah puhas hetero võib olla piisavalt "vabameelne", ehk siis vastassooesindajaga avatud.

Kui mees tahab anaali ja naine mitte, siis see naine, kes anaalist keeldub on tunduvalt vabameelsem, kui see, kes vastutahtmist nõustub.

Nõuan banaani.

Kardan, et banaan ei aita, sulle tuleks ikka üks korralik tammepuust kork sinna augu ette lüüa. Korralik kuiv kuusekäbi ajaks ehk ka asja ära.

Andke üks sitane banaan raisk.