Käimas Teine Maailmasõda, Ardennide lähedal Bulge'st mitte kaugel, on sakslaste koonduslaager sõjavangidega. Pakane, sõda kisub lõpule, liitlased ühelt pool ja Punaarmee teiseltpoolt on lähenemas.
Aga natsid ei anna alla, vange hoitakse range valve all. Küll üritavad vangid kaevata tunneleid, küll üle okastraadi põgeneda - iga üritus nurjub. Osad kaotavad elu.
Ühel eriti külmal päeval aga tundub, et hetk on õige? Valvurid on oma ringkäigul, laagrisse tuuakse kaupa ja posti veoautoga, tavarutiin... aga kuna laagriülemat pole kohal, siis väheke vabam tunne (nii vangidel kui valvuritel).
Tekib võimalus põgeneda! Grupp vange peidab ennast varustusveoauto kasti ning õnnestubki väravast läbi pääseda suurde vabadusse. Seda mitte kauaks loomulikult. Varsti avastatakse põgenemine, ning kommando koos koertega asuvad jälitama. Edumaa väheneb. Ja mis kõige frustreeviv - suur jõgi on ees!
Ületamatu jõgi, sillad on lõhatud, jaksu enam ei jätku.
Põgenikud on näljast ja väsimusest kurnatud. Pole jõudu, lootus on kadumas... ometigi on teiselpool kallast liitlased! Abi on üle jõe tuntav, käega katsutav... aga selja taga on jälitajad! Üle ujuda ei jõua, lihtsalt ramm on otsas.
Mida teha? Edumaa on küll väike aga jõuaks veel...
