Sügaval vabade meeste ajal laanes elanud rahva lemmik ja kangelane saadakse krahvkonna meeste poolt kätte ning viiakse lossi vangitorni.
Ilma kohut pidamata otsustatakse lindprii kiiresti hukata ning pannakse rahvale laadaplatsile kuulutus üles. Ümberkaudsed talumehed ja linnarahvas aga hakkavad sellepeale häält tõstma.
Kartes mässu, otsustavad krahv ja lossiisand, et lasevad lindpriil rahva ees poomislaval valida kaabu seest kahe paberitüki vahel, milledele ühele on kirjutatud "surm" ja teisele "elu". Tegelikult aga antakse talle paberid, kus mõlemal kirjas "surm".
Seda juttu kuulis pealt aga timukas, kel läks meel härdaks ning rääkis vangile lossiisanda kurja salaplaani ära.
Lindprii mõtles ööläbi oma kurba saatust ning hommikuks oli lahendus käes.

Niisiis ihalased... mismoodi pääses mees poomisest, kui kaabus olid mõlemad sedelid kirjaga "surm"?

Mees valib sedeli ja laseb siis avalikustada kaabusse jäänud sildikese sisu. Krahv ei saa ju siis hukata meest, kes loogika järgi pidanuks saama sildi kirjaga ,,elu"

Loomulikult varastas lindprii öösel timuka hõlsti ja hommikul hukkamise ajal hoopiski timukal lendas peanupp nagu golfipall laanetaha

võttis ja avalikustas mõlemad sildid, häbistades sellega loteriikorraldajad. nii nagu miinus ja miinus on kokku pluss, on ka topeltsurm elu.

Ühinen Anonyymi ja Vabakuulaja arvamusega.
Poomisega peanupp kehast ei eraldu

Lindprii laskis lossihärral võtta ühe sedeli ja avalikustada see, tingimusel, et tema kohtuotsus on teisel.

Anonyymi oma võib õigeks lugeda.

Kuna lindprii pidi ühe sedeli kaabust tõmbama ja selle alusel tema saatus rahvale teatatama, siis ta lihtsalt neelas paberi alla...

Poomine vaatemänguliselt mitte just põnev tegevus. Keskajal lõbustati pigem verisemate tseremooniatega. Aga selliseid arva,arva ära mõistatusi võid siia rohkem lekitada,muidu näritakse siin igapäevaselt vanu konte,millel juba hallitus peal

polekslossihärra sohki teind, oleks saanud kaabaka võibolla üles puua. Siit moraal, ei tasu üritada pätti üle kavaldada

Eks see ole samast vallast kui "surma mitte armuanda", et kus käib koma

Poomine on igav jah, mina oleks lindprii rattale pununud

"Alasti ohver asetati väljasirutatud jäsemetega maapinnale või tapalavale ning seoti postide külge või kinnitati raudklambritega. Puust alasid asetati randmete, küünarnukkide, pahkluude, põlvede ja puusade alla. Seejärel purustas timukas terasest rattaga jäseme jäseme haaval, vältides surmavaid hoope. Ohvrist sai seeläbi, nagu kirjutab 17.sajandi saksa kroonik "suur röökiv nukk, millest paiskus verd, nukk, millel olid merekoletise haarmed, mis moodustusid toorest, limasest ja kujutust luupuruga segatud lihast". Purustatud liikmed punuti ratta kodarate vahele ning inimene tõsteti horisontaalasendisse rahvale vaadata ning kaarnatele nokkida, kes siis lihatükkide ja silmade kallal maiustasid. Arvatavalt on tegemist kõige piinarikkama ja pikaajaliseima piinaga üldse."

Kõla poolest: "surma, mitte armu anda" . Vastasel korral muudaksin sõnade paiknemist: "mitte surma, armu anda"

Kõla kõlaks, aga mõte on tähtis