Ei taha kedagi isiklikult solvata aga kas tõesti enamus siinsetest meestest arvavad endast liiga hästi
Kui vaadata mõnda ilusat naist pildilt ning lugeda neid kommentaare mis on pandud siis on see ikka päris hirmus
Kui mees on ikka keskmiselt madalamal astmel oma väljanägemisega siis miks kirjutada veel jälgimaid kommentaare et veelrohkem häbi teha endale või

chad24 10 punkti arukuse eest! Sinuga täiesti nõus!

See on inimese psühholoogias kinni. Rünnak on parim kaitse

Üleolev suhtumine on üleüldse üks lame värk ja omane tõusikühiskondadele ning alles arenguteel olevatele vanuserühmades.

See on "nende" troppide kaitserefleks, nad teavad väga hästi, et nad pildil oleat naist kätte ei saa, seega on vaja jätta jälg maha...a la " ma nagunii sind ei taha, sest...blablabla...

Igale kirjale peaks saama viisakalt vastata,olgu see kiri milline tahes.Ei peaks hakkama kohe blokkima.Minu arust virtuaalses suhtluses ei suuda näidata keegi oma tegeliku olemust.Naised ei saa panna välja pilte,kus on hästi nähtav ta kogu välimus ja naiselikus.Hakatakse hindama tissi-või reitevahe pilte,mis ei anna naisest ju mingit ülevaadet ja nii ka meeste puhul.Olen kuulnud,et suur türa ja tühi hing ei tee veel mehest meest.
Olen vähestega siin kirjavahetust pidanud.Olen saanud tundmatult naiselt nii ilusaid kirjavastuseid ja viisakust tunda saanud ilma,et oleksime mingit tutvust loonud.Ei saa ju kuidagi rõvetseda parima tahtmise juures sellise inimesega ega üleolevat suhtumist näidata.Arvan,et palju oleneb siin naiste oskusest kirjutada vastu mehele ning enamus mehi jääb ka ise siis viisakuse piiridesse

Oma kogemustest võin küll öelda, et mõne olen küll esimese kirja puhul ära blokkinud, sest kiri lihtsalt rõve ja labane! Milleks mulle sellist saasta?
Ei usu, et sellised kirjavahetuse käigus arenevad mulle sobivas suunas!

Viisakas vastus,stiilis:tänan komplimendi eest,on palju tõhusam kui blokk või vastusõimamine

Viisakus on vanuritele ja lubjakatele kui palusin ühel 37a. "Mehel" jääda viisakuse piiridesse.
Viisakus on ehk kah suhteline mõiste. Minule on ta üks, Sinule teine. Kas see teeb meid siis halbadeks inimesteks? Ma arvan et, mitte. Me oleme lihtsalt liiga erinevad et, saavutada ühist mõtlemist ja aru saamu. Eemaldume teine teisest viisakalt ja elame edasi.

hea ku keegi sellele tähelepanu juhib. ise ei viitsi isegi komenteerida enam, kuna suht mõtetu tegevus. samas olen ka täheldanud, et tihi viisakusega ei saavuta ka midagi, kuna viisakust eriti ei vajata. Vajatakse küll seda, et otseselt ei solvataks

Viisakuse-teema on nagu poliitika: räägi asjast palju tahes, mitte s...tagi paremaks ei muutu.
Kui ikka kodust ei ole sellist ellusuhtumist ning kasvatust kaasa antud, siis pole midagi parata. Vanale koerale enam uusi trikke selgeks ei õpeta.

Aike,sellised sõnad,nagu tere,palun,tänan kuuluvad viisakusavalduste hulka ja seda kõigis kultuurides.

Aike sa oled 41 (ankeedi andmetele toetudes) ning sinu suust tulevad sõnad "Viisakus on vanuritele ja lubjakatele" ????
Ma leian et viisakus ei ole kaheti mõistetav asi ning see on igal pool ühte moodi. Selle avaldamise teed võivad küll veidi erineda kuid kuid nende idee ja otstarve on igal pool üks.
Just sellise pohhuistliku ning maailmale näkku sülitava käitumise tõttu me antud teemas olemegi.
Olen hiljuti täheldanud, et eestis mõistetakse demokraatiat kuidagi hoopis teisiti, kui mujal maailmas.
Meil poetakse demokraatia taha vaid väitega "Ise tean mida teen ja kuidas elan"... kuid demokraatlikus maailmas võib seda teha vaid teisi häirimata.... Ma pole siiamaani olnud huvitatud tõusikriikide tunnustest, kuid antud hetkel tekib küll huvi uurida ning hakata tõmbama paralleele eestiga kus tundub toimivat just seesama kanala reegel mille alles täna ühes teises teemas mainisin:
Igaüks üritab ronida kõrgemale.. koksata kõrvalolijat ning sülitada alumisele

Viisakus ja selle väljendamine, näitab eelkõige lugupidamist iseenda vastu Mingi sõimlemine ja teist inimest inetuks/koledaks nimetanud reeglina on vastuolus ka iseendaga. Mingid alaväärsuskompleksid, suutmatus leida yhiskonnas enesele koht/positsioon, rahulolematus kõige ja kõigi suhtes...

Lickkar, Aike vast tsiteeris 37 a. "meest", kes üleskutsele jääda viisakaks, põrutas vastuseks, et viisakus on vanuritele ja lubjakatele. On inimesi, kellel selline olemus ongi tema tõeline pale. Aga samas, tean küll-ja-küll mehapoegi, kes muidu on üpris labase käitumisega, aga kui algab "trall ja tagaajamine" ning silmapiirile ilmub kena "sihtmärk", siis galantsemat meest annab otsida.

Kas ma sain õieti aru et, kui inimene ei meeldi või on võõras ja ei paku pinget on ebaviisakus õigustatud näeh. Ta ei paku huvi ja on võõras võin ta peal ennast väljaelada nii nagu soovin?
Kummailne seisukoht. Kui inimene käitub viisakalt ainult endast mulje jätmiseks aga muidu ei vaevu seda olema on tegemist näitlejaga e. võlts inimesega.
Tean ka ise selliseid pakkide kaupa. Teadlikult hoian neist eemale. Mul lihtsam neil lihtsam. Pole maski vaja ette tõmmata ja lolli mängida.

Nüüd läks väheke segaseks... inimene ainult jätab endast mulje kui viisakast inimesest, kuid ei ole seda teps mitte? Kuidas seda mõista?

Noh, kuidas see ütelus nüüd oligi, et eesmärk pühitseb abinõud, või!? Kui mõni mees näeb nt. kõrtsus väga ihaldusväärset objekti, siis selle objekti vallutamiseks on ta võimeline ennast ümber kehastama. Noh, umbes nagu hea näitleja, kes suudab mängida nii kaabakat kui ka head kangelast, või nagu kameeleon muudab värvi, vastavalt taustale.

Ka portaalis suhtlemine on mäng,kus teieneteist küll ei nähta nagu reaalis see on; aga viisakusreeglid peaksid kehtima kõikidele vanusegruppidele.Pole kuulnud kui mees prostituuti külastab ja samal ajal teda litsiks sõimab Kusagil baaris või avalikus kohas oskamatult suhelda võib teinekord halvasti lõppeda.

to Momytea
...alates sellest hetkest, kui inimene väljub oma kodust, algab näitlemine
minu vastus Sinu küsimusele

Mina jälle leian, et ei maksa enda kohta käivaid silte teistele külge kleepida, st. et kui ise oled ebaviisakas või halvasti kasvatatud, siis ei saa seda automaatselt ka teiste kohta eeldada.

Ma poel oma elus kohanud ühtegi "Joodikut" kes ütleb et, ta on joodik. Kui ta seda juba tunnistab siis on ta peas hakanud tööle muutuste ahel.
Miks on mul ikka väide et, viisakus on suhteline asi?
Tere. Seda võib ju öelda äärmiselt meeldivalt ja tujuküllaselt, samas võib seda öelda äärmiselt ebaviisakalt, lausa kohatult.

Mina küll ei häbene öelda,et minu elus on olnud perioode,kui seda va hundijalavett sai pruugitud rohkem kui vaja.Julgesin tunnistada seda ka siis,kui probleem oli päevakorras.
Arvan,et sa pidasid silmas alkohoolikut,mitte joodikut.

viisakus on tegelikult inimese sisemise intelligentsi küsimus. aga üks mu tähelepanek reaalsest elust- osa inimesi lihtsalt paneb oma käitumise ja olekuga teisi enesesse austuse ja lugupidamisega suhtuma. ja see tähendab, et tema vastu ollakse ka viisakamad. ilma igasuguse omakasu ja ära sebimise tagamõtteta. netis see mehhanism nii hästi ei toimi.....

Mul oli omalajal küll nii,mida rohkem purju jäin seda viisakamaks muutusin.Naistele ju meeldivad meeldivalt vindised mehed

Tsiteerides klassikuid; "Matsid jäävad matsideks".
Saan aru, kui noor tatikas oma kõiketeadmise eufoorias teeb ainult vahet mustal ja valgel, ning oma eelistustest välja jäävaid kõvahäälselt maha teeb, kuid vägagi palju kohtab 30+ ja palju vanemaidki, kel arusaam mölakaks olemisest on segi sõnavabadusega. Ja paraku ei taha selleski teemas naispool kehvem olla.

Viisakuse vist ei saa eristada naisi ja mehi, vanu ja noori. Kelmo ütlus mulle väga meeldis. Viisakus on tõesti sisemise intelligentsi küsimus. Seda kas on või pole. Mingiks elu etapi võib inimene olla viisakas kuna seda nõuab tema keskond kuhu tal on vajalik kuuluda kuid kui kaob see (läheb pensionile) kaob ajapiku kõik. Esile kerkib tema tegelikus.

Aike!!! Ma vaidleks vastu. Kui inimene on viisakas, siis see ei kao kusagile. Seda ei mõjuta keskkond, kui selline.
Viisakus ja justnimelt sisemine intelligents, kui nad on, siis nad on ja jäävad, vaatamata keskkonnale.

seda nimetatakse kodust lastetuba ja see on alati...TAVALISELT KEHVAVÕITU.lihtne.

Asi on ikka inimese sisemises kultuuris kinni.Kui vaja siis on meeles küll,mis kunagi kodus ja koolis õpetati.Viga on vaid selles,et see vajadus peaks tulema inimese seest,mitte väljast poolt.Ühes teises teemas oli jutuks,et inimestel tekib tõrge suguelundite nimetamisel õigete nimedega,see ongi see sama sisemine sundus viisakusele.

>ei tea viisakusest mitte halligi< ma vist ei peakski sõna võtma....


aga siiski... sain kunagi kirja.... täiseas mees oli (ankeedile toetudes) vot võttis ikka sõnatuks küll, et sellises vanuses ja pole õppinud elementaarseid viisakusreegleid, teagi mis temast tänaseks sai, viimases kirjas olin ma talle mingil seletamatul põhjusel kallikene ja vabandused kõlasid kui puulehtede lend sügiseses tuules

blokeerimise kohta nii palju, et ise ma pole sinna listi kedagi sokutanud, aga ma ise olen ikka väga mitmel seal.. tõesti ei tea miks, pole me kirjutanud, pole komenteerinud, pole ma isegi mitte neid näinud aga ei loe seda ebaviisakuseks. kuid nagu ütlesin, ma ei tea isegi, mis asi see viisakus on

kallid teile

Ma pidasin silmas õpitud viisakust ja loomuliku olekut. Üks kaob kui puuduv vajadus teine saadab inimest surmani.
Blokkimine ja viisakus on vist suht koht erinevad asjad. Või on nende vahel seos? Jumal seda teab.

Kas viisakas inimene käib rahva seas ringi ja näitab näpuga,kellega tal ei kõlba suhelda?Muidugi leidub neid,kes eiravad igasuguseid käitumisreegleid ja tuleb uksetaha lennutada.Kas on viisakas teisi sõimata ja siis ise blokitaha peitu pugeda?

jfjm see teise sõimamine ja bloki taha peitu pugemine jaguneb kahte leeri.
Üks on see mida ilmselt sina mõtled kus võetakse mingi isik ette kellega veel suhelnud pole.. sõimatakse ta täis ning pannakse blokk et jumala eest enda kohta konstruktiivset kriitikat mitte kuulda.
Teine aga on see mida harrastan mina. Mul on olnud mitmeid kordi kus kirjutab mõni isik (olgu see siis paar, mees või naine) ning hakkab midagi pärima või siis otsest kohtumist lausa nõudma. Kui ma ütlen viisakalt ära et ei mulle see ei sobi siis saan ma sõimukirja... Ok see selleks kriitika on teretulnud, kuid kui see inimene hakkab mulle neid sõimukirju kirjutama iga päev siis saab ta juba bloki.
Alles eile oli mul üks pesuehtne näide kus kirjutasin ühele paarile väga viisaka ja sisuka kirja ning vastuseks sain "Meile ei meeldi targutajad.." + sõim sinna takka otsa... sellistega pole mul suurt mõtet suhelda ning kuna mu mälu nimede peale on väheke kehva võitu siis 2 kuu pärast ma enam ilmselt ei mäleta et nendega suhelnud oleksin ning vaadates nende ankeeti äkki ma enam ei näe ühtegi nendest piltidest mis hetkel üleval on (oletame nad vahetavad pildid ära). Siis ma ju hakkaks neile jälle kirja kirjutama et nendega väheke lähemalt tutvuda ja juttu rääkida ning arvatavasti saaksin täpselt samasuguse sõimukirja <--- aga seda ma ju ei taha ... seepärast kui panen neile bloki praegu siis 2 kuu pärast nende ankeeti avades ma sama viga enam ei tee sest ma näen et nad on mul blok-listis e. nendega pole mõtet enam tutvuda.

Mõnel jah sõimamine ja ebaviisakus nagu veres. Vist lihtsalt õhusisaldus organismis ja kui õhk järsku väljapääseb, siis sõimuga ikka. Just nagu õhupallist õhk välja lasta siis tuleb lisaks õhule ka pirn järgi

Aga eestlane oskabki ju kõige paremini. Iriseda, viriseda, sõimata, solvata, alandada ja tergutada. Ma pidin pikali kukkuma kui 24.02 delfi komentaare lugesin. Kulla inimene see on ju Sinu riigi pidupäev? Ja seda kommenteerida sõimuga. Küll olid rinnad liida suured küll õlad liiga kaetud, küll kleit eilane, küll kontsert provintsi tasemel.
See on vaid üks väike näide. Neid võiks tuua tuhandeid. Kus sõim on ees ja mõtlemine teisene.

Täpselt nii ongi. Osatakse leida ainult vigu, või õigemini lausa otsitakse mille üle saaks viriseda, selle asemel, et ka kõige nirusemast asjast leida killuke rõõmu ja head ning leitu üle headmeelt tunda.

chad24 luba ma vastan su esimesele küsimusele
loomulikult arvame me endast kõik hästi, kui me ise seda ei teeks, siis kes veel

samamoodi peaks inimesed mõtlema lisaks eneseimetlusele ka armasusele... meie ümber on armastuse maailm, mille me rikume oma enda pahade tujude ja mõtetega, mis kasvab nagu lumelaviin.. miks kasvatada siis viha ja õelust.. sama moodi kasvab ju ka armastus, hoolimine, märkamine.

iseenesest mõistetav, et inimene peab endale meeldima ja ise ennast armastama, siis on lootust saada ka sama vastu

kallid teile

Viisakus siin e. netis on kõvasti sõltuvuses meie emotsooindest. Milleise meeleolus me siia tuleme või milliseid kirju me oma postkastist leimame.
Kui tuju on sant ja väsimus on määravad siis loomulikult leiame me kõiges ebameeldivat ja mis seal salata reageerime vastavaalt. Seda võiks nimetada emostsioneerimiseks.
Paljud ebaviisakad teemed nii siin kui mujal foorumites on ju alanud just sellest. Postitab ära kord kaks veel kilkab ja läinud ta ongi. Viisakas oleks ju jääda jälgima ja kas või üritada oma seisukohta kaitsta või kui asi ikka on mööda siis võtta julgus kokku vabandada. Kuulge jah ma pean teie arvamusega nõustuma ja tegema tööd enda sisemaailmaga. Me kõik eksime ja see on inimlik ja andestus on see mis laseb meil taas edasi liikuda.
Võiks siia teha teemade kogumiku. "Lase aur välja" sinna kirjutada kogu negatiivne meeleolu. Lugeja teab et, see on memoka nurgake ja ehk oskb keegi ka head nõu anda mõne paha tuju kohta.

Tujud on kõigil ja käivad meiega kaasas, paratamatus. Minu tuju on minu tuju, mis ei pea olema näha ega keelel. Süüdistada ei tule teisi inimesi, riiki..... Kui minul on halb, ei pea seda välja valama teise inimese peale ega ka internetilehel.
Sõimajal on kompleksid ja selle varjamiseks siis nii kirjutab, ütleb...
Psühholoogiaalast kirjandust on üsna palju, igaüks, kel huvi, leiab sobiva.

eks ta tagasihoidlikust lastetoast alguse saab

miks peab paha tuju teiste peale välja valama,kes selles süüdi pole?Alati võib ju mööda minna pildist,mis ei meeldi,või jätta ebameeldivale kirjale lihtsalt vastamata Ära tee teistele seda,mida sa ei taha et sulle tehakse

Aga mingi ventiil peab olema,et endasse kogunenud viha väljalasta,sest kaua sa ikka kogud.Üks kord saab ikka mõõt täis ja sa ei tea,kus ,kunas ning mis kujul see pauk käib

sinu jutu järgi võib see juhtuda ka tänaval,trollis või liikluses inimene peab oskama ja tahtma oma emotsioone ning käitumist vaos hoidma.
Kui me nii kõik käitux,oleks ju täielik kaos

Alati on võimalus arvuti välja lülitada....minna õue ja...rookida lund....lõhkuda puid ja teisi asju .

aikon-minu arvates ka inimene kes ei suuda end kontrollida tuleb eraldada rohelise aia taha või trellidega tuppa

Coya,võib jah juhtuda ka trollis tänaval või liikluses ja mitte vihapurske vaid terviserikke kujul.
Muidugi on hea kui saab enda viha lume või küttepuude peale väljavalada,aga alati pole neid saadaval

no see talv lumest küll puudus pole,nii et ää otsi vabandusi alati on võimalus end kuskil mujal maandada,kui teise inimese peal.

ja tegelikult ikka lumi ega puud ei ole ikka see kui ikka tunned piletikontrolli või parkimisahvi ninaluud rusika all purunemas, on ikka puhtam ja kuivem tunne tükiks ajaks

Ja tornmaja elanikud peavad kõigepealt poksimatsi maha,et lumehange kallale pääseda