tundeid? lugesin ja võtsin seisukoha, et ma ei langeta asjaolusid lähemalt tundmata kellegi kohta ühtegi süüdimõistvat otsust. hukkamõistmisega tegeleda jõuab alati. see on kõige lihtsam.
ma loodan, et ma ei tee selle arvamusega kellegi väga ülekohut, aga mulle tundub, et
hetkel ei huvita siit kedagi väga kellegi teise seisukohad, kellegi asukoha või tegeliku probleemi positsioneerimine, rääkimata poolte ärakuulamisest. igaüks näeb selles tõstatatud teemas just seda, mida ta näha tähab ja räägib neist teadmistest, mis temal on.
te näete ennast mingeid kirjaridu tekitamas ja arvate, et need räägivad kellestki teisest, aga tegelikult näeb neis vaid iseennast (enamus vastanutest teeb seda) ja ennast vaevanud või praegugi vaevavaid probleeme. kõigile meeldis oma arvamus väga ja oli vaja see kellelegi teatavaks teha, olenemata kastmest, millega see üle valatud on.
mulle ei meeldi see hinnang, mille ma selle põhjal praegu teistele andma pean,
aga tundub, et tegelike asjaolude väljaselgitamisest olulisemaks tuleb pidada vajadust võrreda oma arvamust veel kellegi teise omaga. vaatame, kes tabab ja kes ei taba märki. mis tegelikult juhtus ja mis millegi põhjustas, pole enam oluline.
ma näen, et igaühes on peidus väike kirjanik - anna ainult selleks võimalus ja kohe asutakse ise loole sisu kirjutama.