et kellele meeldib alt karvane, taheti teada.
ma mõtisklesin siin endamisi ning peale mõningast tõsist mõttevahetust ja endasse vaatamist leidsin, et ma siiski kaldun pooldama pigem karvast kui karvutut alastust.
nende kahe vahepeale jäävat varianti st. kerge tumeda karvkattega kaetud intiimpiirkond (ma olen saanud aru, et eriti kehtib see siis, kui nahapinda katavad kontrastina tumedad karvad... teine tunne tekib sisse) mõjub tegelikkuses tunduvalt erutavamalt ja ligitõmbavamalt, keskmisest maskuliinsemalt, st et ka seksuaalsest jõulisemalt ja iharamalt ning üldse elujõulisemalt kui täiesti siledaks tõmmatud alakeha.
ma ei oska seda tekkivat tunnet ka arusaadavamalt edasi anda ja paremini selgitada, aga siledaks aetud alakehaga mehed mõjuvadki teisiti. ma ei tea, kust ma sellise vastaka arvamuse endale hankinud olen ja ilmselt on see olnud kinni mõtteviisis, mingites kinnistunud kujundites ja alateadvuses, aga nad tunduvad teiste taustal kuidagi jõuetumad või midagi sellist, nagu kaotataks karvade eemaldusega koos midagi olulist endast, oma maskuliinsusest. kuidagi nii. teised on isasemad ja loevad rohkem, neid vaatad rohkem. mulle vist meeldivad domineerivalt mehelikud mehed.
samas ma ei keela ka meest, kui ta tahab lagedat pinda omada ja talle see rohkem meeldib. nii et tuleb tunnistada, et mingi teine vägi nendes karvades siiski on.