Diskreetne seks lõunapausil. Grupiseks. Otsin naist, kellele meeldivad mehed sukkpükstes, ka pisut piitsa poleks paha. Ideaalis võiks seda kõike pakkuda biseksuaalne, sõbrannat ja kohtumispaika omav kaunitar, kes vürtsitaks hõivatud meeste rutiinset pereelu heast tahtest ja altruismist. Või raha ning kingituste eest. Selline on salaseiklus, mida ettevõtlik (abielu)mees internetist otsib.
Osaluseksperiment seksikate inimeste virtuaalses kohtumispaigas, portaalis Iha.ee, millel on ca 90 000 kasutajat, kinnitab esmapilgul Jan Uuspõllu menuka monoetenduse "Ürgmehed" loosungit: "Kõik mehed on s*tapead!"*.
Kuidas teisiti nimetada pealtnäha soliidset abielumeest, kes kihutab keset päeva võõralt naiselt raha eest (50 eurot) suuseksi saama? Ning kujutades ette, et saabki – mehe enda sõnul poleks see esimene kord – pargib auto vilunult kesklinna parklas puude varju ning loobib tagaistmel mõnusaks äraolemiseks ruumi tehes lapse turvatooli pakiruumi!
Kui prouad abikaasad arvavad, et nende kaasad süvenevad esmaspäevahommikuti kontorisse jõudes töistesse väljakutsetesse, on paljud täiesti valel teel. Just esmaspäeva esimesel poolel on seksi otsivad abielumehed kõige aktiivsemad.
Minul, kes ma seksitutvuste portaalis korraga kahel sülearvutil ja viiel võltskontol samal ajal onlin´is tegutsesin, oli töönädala hakul tunne nagu kaupleksin vastavatud Londoni börsil või Stockmanni hulludel päevadel. Sajad kirjad päevas. Aktsiate ja soodsa tualettpaberi asemel tunglevad mehed seksi ning seikluste nimel.
Kirju potsatas 9.00–17.00 enim kontodele, millel olin täitnud lahtri "Otsin sponsorit." Ehk pakun end raha eest. Nõuti lihtsalt seksi või alandavat, mängulist, väga perversset seksi. Kokkuleppelist vägistamist. Ühekordseid kohtumisi, aga ka kindlat armukest tüüpmärksõnaga "diskreetne salasuhe". Pakuti tööd veebikaamera ees, pornofilmis ja eskorttüdrukuna nii kodu- kui välismaal.
Esmavapustus tõi öised luupainajad
See kõik ei jää virtuaalseks lobaks, vaid TOIMUBKI! Valisin mõned ohutuna tunduvad, põnevamad ja sümpaatsemad tüübid, kellega silmast silma kohtusin. Esimestel päevadel tabas mind kuuldust-nähtust selline Å¡okk, et sain öised luupainajad ning kaotasin isu (või ei olnud mul virtuaalse hooramise tipphetkel aega süüa, igatahes paar kilo kadus). Moraalset tuge pakkusid asjasse pühendatud sõbrannad, kes elasid- ja tundsid kaasa. Põnevil meessõbrad helistasid vähemalt kord nädalas, et mu seksirinde pikantseid uudiseid kuulda.
Aga inimene harjub kõigega. Ka sellega, et saab päevas keskmiselt kümmekond kirja orjameelsetelt härradelt ettepanekutega neid trükimusta mittekannataval moel "karistada". Peks, pealesülitamine ja Å¡ampusepokaali pissipotina kasutamine on leebemad näited.
Kui mina olin äärmuslikest soovidest jahmunud, siis üks meessõber kostis mu järjekordse imestamise: "issand, kui palju on Eestis mehi, kes enda alandamise ja piitsutamise eest on nõus maksma!" peale pragmaatiliselt: kui tema oleks naine, ainult sellega tegelekski – kerge leib ju!
Millega ma aga ei suutnudki harjuda, ja neile kirjadele põhimõtteliselt ei vastanud – Iha.ee portaalis kõnetab sind ootuspärase näopildi asemel sageli hoopis peenis! Mida suurem, seda uhkemalt on omanik portree allkirja märkinud strateegilised sentimeetrid.
Milles ma aga seksiportaalis "sponsori otsijana" kindlalt veendusin – see virtuaalne bordell näitab ilmekalt Eesti poliitikute seksiäri keelustamise idee utoopilisust. Sama hästi võiks üldse seksi, fantaasiad ja unistused ära keelata ning interneti kinni panna. Ning vähemalt veerandi Eesti meestest psühhiaatri juurde oma seksuaalsust ravima saata.
Ka pime kana võib tera leida
Pärast esimest ehmatust hakkas mul paari nädala asemel paarikuiseks veninud vaatluse käigus hasart tekkima: millega mõni meeleheitel koduperemees, ekstreemsoovidega tippjuht või iiveldamaajav veebipervert VEEL üllatada suudab?!
Kindlasti mõistan nüüd paremini edukat ja atraktiivset meest, kel pealtnäha kõik olemas, ka väga ilusad naised. See mees otsib internetist spontaanset seiklust ja uut elamust. End elu- ja äri väljakutsetes teostanud mees vajab üha rohkem adrenaliini ka seksis. Isegi kui ta oma kõige salajasemate soovide täideviimise eest maksab, ei ole see ju kuritegu, mille eest vangi peaks pandama.
Ja ka pime kana leiab tera! Kohtasin oma virtuaalse (s)eksperimendi käigus ühte tõeliselt eemaletõukavat tüüpi (kohtumispaigaks pakkus nii erootikapoe privaatkabiini kui avalikku tualettruumi), rohkem aga siiski väga intelligentset ja sümpaatset rahvast, kelleta mu tänane elu oleks oluliselt kahvatum. Ja kõik mehed vist ikkagi ei ole s*tapead.
Näiteks tutvusin välismaakeelse härraga, kes esialgu tahtis seksi osta, aga pärast kohtumist tema kontoris ja õhtusööke Tallinna eliitrestoranides teatas:"I dont want to f*ck you, I want to make love to you". ("Ma ei taha sinuga k*ppida, vaid sinuga armastust jagada"
.
Samuti sain teada, et ka pealtnäha kõige liiderlikumal mehel võib tegelikult olla siiras hingeelu ja ta ei otsigi alati seksi, vaid hoopis armastust. Üks eksperimendi käigus leitud meestuttav filosofeeris, et seksi saab imelihtsalt eneserahuldamisega asendada, head vestluskaaslast on aga palju raskem leida.
Kas maksta, kellele ja kui palju?
Salaseksi otsivad abielumehed moodustavad kolm gruppi, keda ühendab märksõna "diskreetne salasuhe".
Tasuta lõunatajad panustavad naiste ärarääkimisele. Tundide kaupa MSNis meelitades või enda meelest vaimukaid võrgutuskirju kümnetele adressaatidele kopeerides, a´la: "Otsin vaheldust oma igapäevasele ja väga toredale elule, mis nagu hea lambapraad, vajab vahel veidi vürtsi. Või siis: "Otsin sõbrannat, kellega müüriserval jalgu kõlgutades maailmaasju arutada, elu vabalt võtta ja teineteisele anduda." Sekskohtingud toimuksid reeglina tööpäeva lõunapausil või lõpus, sest muul ajal on pereisadel keeruline linnaluba saada.
Pisut meeldivam grupp on salaarmukese pidajad, kes on valmis naist ühiste reiside, restoraniõhtute ja spaapuhkustega hellitama. Oma hõivatud oleku ja minu üksildased ööd kingituste või rahaga hüvitama.
Kolmas äärmus on konkreetsed sponsorid, kel pole udujutuks ja romantikaks aega: "Kus kandis asud, kohtume nii ruttu kui võimalik sinu pool, hotellis või autos, sponsoreerin x summaga."
Ei saa väita, et mida kõvem "kiiks", seda kopsakam tasu.
Mõni täiesti normaalne mees raatsib heas kesklinna hotellis tunniks-paariks toa võtta ning kohtumist keskmiselt 100 kuni 250 euroga väärtustada. Samas arvas üks interaktiive tualetimängude harrastaja, et 50 eurot oleks täitsa piisav, et teda igas variandis tualetina kasutaksin. 100 euro eest saaks tema sama minuga teha!
Päris äge rahvusvahelise haardega ärimees, nõukogudeaegne baarman, pakkus 150 eurot suuseksi eest, mille ajal ta saaks mind kohelda kui ulakat kooliplikat: "Onu annab sulle pärast pappi, saad sõbrannadega jäätist süüa." Hinna sisse kuuluks ka ropendamine, sest nagu ta ise ütles: "Igapäevaelus pean ma kuradi viisakas olema."
Suuseksi tavataks tundus olevat 30–50 eurot, vaid üks nooruk teatas, et isegi 20 eurot on ülemaksmine: "Koplis teevad tüdrukud 5–12 euroga ära."
"Sooviksin teile kontorilaual suuseksi pakkuda."
"Easy way" (kerge tee), põhjendab 50ndates soliidne ja ülimeeldivaks vestluskaaslaseks osutunud härrasmees, miks ta soovib olla sponsoriks: 50 eurot, kui saabun tema kesklinna kontorisse kleidis, sukkades ja ilma aluspesuta. Istuksin tema kontorilauale ja tema teeks mulle suuseksi.
Härra kirjad olid väga viisakad, pöördumised "Teie" vormis. Kui ma ei ilmunud kokkulepitud hommikuks kohale, avaldas nii siiralt pettumust, et otsustasin ühel reedesel pärastlõunal ta üle vaadata.
Tundsin end nagu eliitprostituut vanakooli inglise filmis: Tallinna kesklinna ärihoone ees helistasin tema lauatelefonile, ta teatas valvelauda ja mulle avati turvaväravad.
Tagasihoidlik, kergelt hallinev. Lipsus ja ülikonnas. Olin kindel, et tema mind murdma ei hakka, nii et kui ta mulle oma ühemehe kontoris istet pakkus, küsisin kelmikalt – kas koosolekulaua taha või tema kontorilauale, nagu jutt oli. Ta pakkus viimast. Kostitas kohvi, küpsiste ja brändiga. Rääkisime ca 1,5 tundi. Peamiselt golfist, poliitikast, ärist. Ja et ta on juba uhke vanaisa. Tundsin end nagu kõrgklassi eskortnaine, kelle seltskond on nauditav ka ilma seksita. Oma aktiivsust seksiportaalis põhjendas rahvusvahelise ettevõtte Eesti esindajana töötav härra suhtlemisvajadusega.
Kuigi meie suhtluses puudus igasugune seksuaalne tegevus, soovis mu võõrustaja meie kohtumise – nagu oli tingimustes – kinni maksta. Vähemalt osaliselt, taksorahana.
Sain temalt mitmeid tänukirju meelierutava kohtumise eest sooviga meie reedest "küpsise ja brändi" traditsiooni jätkata.
Kuidas ma seksiportaalist 100 eurot teenisin
Veendumaks, et seksiportaalis raha tõesti omaniku vahetab, valisin paar turvalist pakkumist, kus ei pidanud otseselt seksiga tegelema. Lihtsalt liigutasin varbaid ja kandsin stringe paar päeva kauem kui tavaliselt.
Püksikubisnis: "Nuusutan neid, kui võõrast naist tahan."
Saabus kiri: Ostaks su kantud aluspesu (50 eurot). Mida ta minu püksikutega teeks? Nuusutaks ja rahuldaks end kui võõra naise isu tuleb. Püksikuid hoiaks ta tolles kapinurgas, kuhu naine ei oska vaadata. Mu kobedamat kasvu sõbranna uuris lootusrikkalt, et äkki tema suuremad aluspüksid maksaksid rohkem aga ei – mida kauem kantud, seda kõrgem hind. Müüsingi siis oma vanad stringid maha. Nalja sai kõvasti. Eriti pärast seda kui ma ise olin sellest päise päeva ajal toimunud perverssusest Å¡okeeritud, aga üks erudeeritum meessõber teatas, et Jaapanis on olemas isegi automaadid, kust nagu kokakoolat või Snickersit saab osta ka kasutatud püksikuid. Arutasime sõbrannadega, et jaapanlased pole ju rumal, vaid jõukas rahvas ning äkki ongi püksikubisnis uus Eesti Nokia! Arendasime äriideed turult või Türgist hulgi kokkuostetud Gucci stringidele rahvuslik Muhu muster peale tikkida ja välismaa püksikupervertidele kõva vaheltkasuga maha müüa.
Varbamees: "Mis värvi mammud tulevad?"
Saabus kiri: Sooviksin tunda Sinu lakitud küüntega õhukestes sukkades varbaid oma sülepiirkonda silitamas (50 eurot). Kuna edasisine vestlus sujus väga lugupidavas toonis, otsustasin oma varbad ohvriks tuua. Olles kohtumise kindlaks määranud (tööpäeva lõpus, enne varbamehe korvpallitrenni), läks mees elevile: on mul ilusad varbad ja mis värvi mammud (varbaküüned) tulevad?
Varbamees osutus väga muhedaks vennaks. Huvitavate hobide ja lahke olemisega. Auto linnaäärsele heinamaale pargitud, viskasingi oma sukkades varbad talle sülle, liigutasin veidi oma "mammusid" ja üsna kohe juhtus see, mis juhtuma pidi ning varbamees läitis õnneliku näoga sigareti. Tema suitsuisu sai otsa, kui tunnistasin ausalt, et täitsin tema erisoovi Õhtulehe artikli jaoks: "Kuradi ajakirjanikud!" Aga lahkusime ikka sõpradena – ma ei kirjelda teda äratuntavalt ja lõppeks pole see väike armas mammukiiks ju otseselt naise petmine.
Pornokuninga piinad
Operaator Kõps lähenes mulle absoluutselt igal kontol, ja tema auks tuleb tunnistada, et ta viitsis iga profiili läbi töötada ja sobiva kirja saata. Lühidalt pakub ta võimalust saada jalg rahvusvahelise pornotööstuse ukse vahele. Ta ise oleks nii produtsent kui meespeaosaline. Esmalt tuleks minu ja veel mõne naisega teha Hispaanias paar proovifilmi. Filmib see, kes parasjagu (grupi)seksis ei osale. Esialgu tasu ei saa, kuid Kõps saadab proovipartii kuhu vaja, ja kui sobin (milles ta ette kindel on), tulevad juba posti teel lepingud ja suured rahad.
Olles korra temaga suhtlusesse astunud, istus ta nagu takjas küljes ja nuias kohtumist või SMSi telefoninumbriga. Pakkus, et võiks koos pisikeses Tõnismäe kontoris tema tehtud filme vaadata.
Tundub, et mehikese värbamistaktika ei ole eriti edukas, sest isehakanud pornokuningas on kohtumiste osas eriti skeptiline – enne kui ta minu häält pole kuulnud, ei liigu ta kodust sammugi. Liiga palju on petetud.
Kohalikule pornotöösturile sekundeeris keegi soomlane, kelle äriplaan mind müüa, nägi välja nii: ta majutab mind enda koju ja aitab oskusteabega ehk vastavad seksikuulutused koostada, õiges kohas avaldada jne. Oma korteris ta mul töötada ei lubaks, kliente peaksin mujal teenindama.
Ärimehe pihtimus, mida ta seksiportaalis teeb
Annaksin oma neeru, et...
Ta otsis mõnusat sõbrannat-armukest, kellega reisile minna ja keda kingitustega rõõmustada. Väga jutukas ja värvikas tüüp! Meie esmakohtumine toimus kirikus, mille ees ta mind oma võimsa maasturiga ootas, külakostiks suur punane õun. Tema kurvastuseks teatasin, et teen eksperimenti ja palusin selgitust, miks ta seksiportaalis tegutseb.
"Mul käis just pankrotimenetlus, kolasin internetis täiesti sihitult ringi kui kogemata sattusin Ihasse. Alguses lugesin niisama kuulutusi, kontot polnud. Aga kuna olin vahetult enne teinud Osta.ee’sse oma elu esimese internetikonto, siis sportlikust huvist tegin ka Ihasse. Kuigi tööd tollal eriti polnud, veetsin päeva siiski kontoris ja igavuse peletamiseks hakkasingi seal suhtlema, mitte foorumites aga kuulutuste panijatega. Vahel panin ise ka mõne kuulutuse, nendele vastasid valdavalt "rahaküsijad". Ega ma sealt suurt midagi ei looda ega oota, viimasel ajal satun sinna harva. Aga kuna ma ööklubides ei käi ja Prismas toidukäruga ka nagu narr kellelegi silma teha, siis ikka ju otsid uusi ja huvitavaid tuttavaid. Olin sellisest suhtlusest kaua eemal ja tundub, et lihvisin seal oma suhtlemisoskust. Seks ei olnud esikohal, kui seks tuli, siis see oli nagu boonus." Tundub, et ekstraboonus olnuks talle seks kahe naisega, sest kui ta mind koju viis, kogeles ta välja küsimuse: "A kas see muidu on tõsi, et su voodist võib ka sinu sõbranna leida?"
Olin nii oma peibutuskontole märkinud. Minu intrigeeriv "jah" põhjustas Viru ristmikul avariiohtliku olukorra. Mees õhkas südamest: "Annaks kas või oma neeru, et teiega ühte punti saada!"
