Nüüd siis tead ka kaasa rääkida, et miks see nii on.

ausalt tahadteada?
ma ei viitsigi urgitseda põhjalikult, et miks või kelle pärast...
armumine...see ei ole ju midagi, mis peaks jääma ja mis peaks kohustama
isegi kui see tunne vaid pool päeva kestab, on ikkagi hea...tunda ja miks mitte mäletada!
armumine on algus, kõik mis pärast tuleb, on juba eraldi teema, ma arvan...

ei taha teada, see oli rohkem kontekstis, et oled hea kuulaja.
Ega armumine ei olegi paha olek. Ja ka lõpp ei ol epaha olek.

sa, parmaleikin, näid üleüldse kangesti mures olevat, et äkki ei saada sinu kontekstidest aru ja ei mõisteta reavahet lugeda
kõik on vägagi arusaadav, aga...vaat, armumine on säärane teema, millest ka erandkorras otse võib rääkida

No lugejaid on igasususeid. See on see mätaste koht!
Ja reavahe teema on teises kohas. Sellepärast ära sina muretse.
Aga teemast. Mis ajendab seda armumist üle terve maailma karjuma, kõva häälega?

No jah karjuda võib ju ainult roppuseid, rõvedusi, sõimu ja solvanguid. Siis oled kõva mees ja kõigi poolt austatud ja lugupeetud.
Kui aga julged olla õnnelik ja armunud oled puhta impetsill.
Kui kohutavalt eestlaslik.

jah...ja, mida meie, naiseputukad, üldse armumisest teame, et siin muudkui lõõritame
las grupp asjatundjaid, kes igas teemas kodus, arutab asja jälle ümmarguseks, edu!

Aike: Kas sina ei olegi siis Eestlane?
LiliNobre: Ära räägi kõikide naiste eest.
Armunutele: Tegutsege vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, konsulteerige oma ala spetsialistidega ja tuginedes enda kogemusele tehke objektiivne otsus.

parmaleikin: Jumal tänatud. Ei ole.

saab tehtud, Boss!
aga...jah, te andke mulle andeks, kohati ajab naerna, aga, vahel teeb ikka lausa viha, et...
absoluutselt iga algatatud teema kallale asub Absoluutselt Kõike Kogenud Meeste Klubi...ja hakkab siis selle teema kallal, nagu miski hapuksläinud silomass oleks see, mäletsema lõputult...
vanu käibetõdesid lükatakse äärmise mõnuga ühest põsest teise...kuni lõpuks muutub teema jälle sama halliks nagu ülejäänud silokuulikesed
kui siis mõni, ärksam kepsleja või isepäine tegelane juhtub suutäie kiiruga ampsama, saab sabaga nii, et vihin taga...kari peab saama rahus mäletseda...
ega mul miskit selle vastu pole, et jutunurgake ja tuulevaikne koht olemas siin, aga...vabandust, igavaks läheb, ei tüki enam te rahu rikkuma

No Aike Räägi siis kuidas mujal maailmas need asjad käivad? Oleme juba ju euroopa liidus ja puha. Valgusta siis teisi ka.
(türklasi me juba teame kõik vist kuidas asjad käivad)

mina, kui teema algataja võtan ka nüüd sõna jälle...
tegelikult püstitasin selle teema lihtsalt huvist, et mida arvatakse sellisest asjast, nagu armunud olemine inimest nägemata....teemat võiks arendada - kas on võimalik olla lihtsalt armunud olekus, ma mõtlen selle all seda, et polegi nagu konkreetset inimest selle taga.....
endast ma parem enam ei räägi, et mitte isiklikuks muutuda..., siin ju on, ma ütleksin hälvetega portaali kasutajad ja see on tõsi, aga õnneks siiski üksikud, kes kõik ilusa halvaks proovivad muuta ja millegi palju vähem tähtsa ülistada püüavad....
kui aga tõele au anda, siis pole siin ei tähtsat ega vähemtähtsat teemat - igale vastav ja siiski ei tohi unustada ka seda, et kõik see siin pole elulise tähtsusega, vaid puhas ajaviide....kõike kaunist teile

armumine virtuaalmaailmas on ilmselgelt võimalik, aga ka illusoorne

kui endal on hea, milleks siis teistelt nõu küsida
kui eesmärk maailmale kuulutada, et on nii hea, siis olgu...
armunud olla lihtsalt niisama, kui polegi konkreetset isikut taga? see on pisut kummaline... illusioon on ju loodud kujutlus, aga isegi siin maailmas on ju keegi asja taga

...ma ei näe erilist vahet, mida keegi maailmale kuulutab ja eesmärgid pole ületähtsustatud - midagi ei juhtu, kui keegi sel teemal ei aruta - isegi siis ei juhtu ega muutu midagi, kui see portaal kaob, irw.....

mina ka armunud aga kahjuks õnnetult vist , ehkki reaalselt ka kohtusime ja meie vahel meeletu kirg tekkis , rikkusin ise lihtsalt kõik ära ja nüüd siis on süda murtud

Ma ka just armusin Nimelt leidsin keldrist purgi metsmaasika moosi ja nüüd ei lahuta meid miski

jah,see on 21.saj.variant....mulle meeldib;
kaksmees ytleb-mina soovitan nädalavahetusel kohtuda ja kokku leppida kuskil ööklubis, kodus enne paar "laksu" (drinki ) teha
sest,.........sumin , inimesed, muusika, siblimised---see peletab eemale kohmakuse ja muu, lisaks on v6imalus tantsimiseks----- siin saab juba lähedal olla intiimsemalt, mis koheselt peletab kohmakuse, siis m6ni jook veel, rääkimine elust ja töödest, sellisel kohtumisel käib jutt ikka "mitte millestki", sest peamine tähelepanu tuleb pöörata kehakeelele, hoiakutele, hääle toonile, isegi intonatsioonile, kas rääkimise ajal vaadatakse silma jne jne jne.
ja PÕHILINE-POLE KOHUSTUST KANNATADA,juhul kui ei sobi miski-norm ju.

esmase kohtumise kokkuleppimine tänapäeval

NiliNobre,sul õigus, aga-võta vabalt -teemaarenduse ja arvamuse asemel hakatakse kambakat tegema siin foorumis tavaline-aga ära võta isiklikult,lihtne.

teaduslikult tõestatud, et armumist jagub kuni kuueks kuuks, edasi on sügavamad tunded või tüühjus ja uued otsingud, häälest ja kirjades piisab, et teadasaada, et inimene sobib, samas kokkusaamine... me ei hinda ju kesta vaid sisu ja sisu sobis pole kestal tähtsust, kõik on muudetav ja painutatav kui selleks karjuvad vajadused, samas... kas peaks kedagi muutma kui temaväljanägemises miski ei sobi? sisu ju sobis

Leidmata veel,,,,sa võtsid minul sõnad suust....ma nüüd keeletu,,,

Kuidas see teema siis ikkagi lõppes, kas lahendusega või jäigi selgitamata?

Mis sul sellest.

kõik oli nagu öeldud juba esimese leheküljel.

Ei tea kas see Seneca leidis oma armastuse. Või on siiamaani kodu hapnikumaski taga.

Sinu ju leidsin, mida veel vaja soovida. 😍🤗