vaata ette, et see enesemüügina välja ei paista

Pigem teiste müümisena, kui ma neid reklaamin

Huvitav, kas on siin ka mõnda sellist inimest, kes on kohe algusest peale (sünnist saati) soovinud üksi ja ainult üksi olla. Ja mittekunagi endale meest/naist võtta?

Praegu siit adekvaatset vastust ei saa.
Hunnik inimesi, kes on suhetes feilinud ja siis mingi otsuse teinud. See ei ole pädev.



Aga lahendage tsenaarium:
Olete otsustanud üksi elada. Ühel ilusal päeval kohtute imelise mehe/naisega. Seksite. Aga mis siis saab, kui see tegelane ei taha hommikul või kohe pärast seksi koju minna. Tal ei ole kuhugi kiiret, teda keegi ei oota. Teil oli temaga terve õhtu ja öö tore koos olla. Isik on igati teie maitsele vastav. Viskate ta ikkagi toore jõuga välja?

Oh ei, teda hoitakse nagu mütsi talvehooajaks.
Teda võetakse kasutusele siis kui uusi ja paremaid väljavaateid ei ole.

Ei viskaks Juhul kui oleks tegemist vastastikuse väga hea klapiga ja mõlemad tunnevad teineteise suhtes tõmmet, arvan et on kõik võimalik

tere siis kõigile ,Lugesin siin eelnevaid,võin öelda,et mehele pole ma mitte kunagi tahtnud minna,on isegi nii kaugel olnud olukord,et avaldused sees ja kuupäev paigas aga ,siiski tuli mõistus koju,kuid on mu elus olnud 2 meest kahjuks üks hukkus traagiliselt ,tütre isa palus põlvili naiseks ,kuid keeldusin seega mingi kiiks on mul vist,Nüüd elan 17 a üksi,naudin seda Ja mis lilledess puutub,siis sain neid tänagi,imeilusaid koos suure sokolaadi ja veiniga ,on olemas toredaid mehi ja väga tähelepanelikke

Jajaa, väga tähelepanelikke ja aint sokolaaadi

mis sa naerad seal on olemas tõesti toredaid mehi ja mitte ainult sokolaadi sa jätsid rea vahele

Å¡okolaad hoiab südant tervena

Ilmselt jäi ka midagi ridade vahele

Eks ole ju õpetatud meid ridade vahelt lugema ja kui kõik on seda väärt

aina ma mõtlen, no miks ma nii loll olen olnud

miks sa arvad,et sa oled loll olnud,ja tea,et me kõik oleme omamoodi ,lollid,kes vähem ,kes rohkem,elu õpetab ,pole hullu

jaah, kunagi pole hilja

ma ei saa sellest suhetes „feilimisest“ aru. kuidas seda võtma peaks, mul tekkis küsimus.
sellele võib leida erinevaid tõlgendusi ja oleneb konkreetsest mõttekäigust, aga kas see mitte ei ole rohkem nagu halva kõlaga sõna. selle tagant paistab pigem hukkamõist ja süüdistus kui osavõtlikkus ja mõista tahtmine.
otsetõlkes peaks feilimine tähendama läbikukkumist, põrumist, ebaõnnestumist. selles tähenduses jääks ikka siis kehtima see arusaam, et üksikute näol on tegu äpardunud, saamatute isikutega, kes läbi iseenda saamatuse ja oskamatuse suhteid teistega sõlmida on määratud üksi olema. nii või teisiti vaadates jäävad välja paistma arvamused, et võetud naine on väärt naine. kui jäeti võtmata või ei ole veel ära võetud, siis järelikult peab endas viga otsima. ei leia sa endale kohta elus ega taha sind keegi.
lihtsalt sellised mõtted tekivad. isiklikult mind jäi see antud kontekstis häirima. ei meeldinud.

Kahjuks Utha, said asjast õigesti aru.
Üks asi on tahe üksi olla, nii et ei ole olnud kunagi mitteühtegi suhet.
Teine asi on, siis kui on juba mitu suhet olnud ja need on läbi põrunud.

Kas alati on ainult üks pool süüdi, kui asjad ei klapi ja suhe tuksi läheb?
Miks alati satutakse just ainult täpselt selliste kaaslaste otsa, kes alati ainult paha teevad ja ainuisikuliselt süüdi on?
Miks paljud teisd naised ei leia neid pahasi mehi?
kas sellepärast, et head on võetud?

Antud teemas on millegipärast ainult mehed süüdi olnud. Naised on kõik nii kukupaid ja ilusad ja targad ja osavad. Ainult mehed on need jubedad tegelased, kes kõik tuksi keeravad.

Hmm ... mitu läbikukkunud suhet.....

Aga kui on üks pikk suhe ja see on otsa saanud mingil põhjusel ? ... (eks mingilmääral on süüdi mõlemad pooled) ... aga ma ikkagi ei arva, et oleksin sellepärast kuidagi omadega läbikukkunud vms. elu läheb edasi ju.

parma, minu tõlge sellisele sõnakasutusele oli:
„otsetõlkes peaks feilimine tähendama läbikukkumist, põrumist, ebaõnnestumist. selles tähenduses jääks ikka siis kehtima see arusaam, et üksikute näol on tegu äpardunud, saamatute isikutega, kes läbi iseenda saamatuse ja oskamatuse suhteid teistega sõlmida on määratud üksi olema.“

ma küsin üle, kas sa tõesti nõustusid selle mõttega? kõigega nõus? sa tahad öelda, et selline ongi sinu arusaam veel üksinda olevatest naistest ja neist põhjustest, miks nad üksinda veel on või olla tahavad?
teiseks- kas kahe inimese vahelise suhtest rääkides saab üldse rääkida mingist läbipõrumisest. kust selline suhtumine pärineb. kas selline sõnakasutus üldse sobib iseloomustama kellegi keerulist suhteseisu või tema eluvaateid. me siiski räägime kellegi eluvaadetet ja tema isiklikest valikutest. miks neid kritiseeritakse ja hukka mõsitetakse. miks neid mõista ei taheta.
kas need, kes aastaid sama suhet edasi veavad ja samas teiste suhetega ennast „täiendavad“, ei ole siis ka mitte läbipõrunud? kas õnnestunud suhe ei peaks siis tähendama kõiges õnnestumist ja täielikku rahulolu? kas sellistel isikutel on rohkem õigust teiste üle kohut mõista ja öelda, mida nad peaksid oma eludega tegema ja keda enda kõrvale valima? kas teised ikka teavad, mis teise õnnelikuks teeb?
sa ei saa pakkuda igale olukorrale valmis vastuseid, sest neid ei ole.
sa tahad kõike teada, aga selleks peaksid sa mõistma ükskiasju, tõelisi põhjuseid teiste käitumise taga. kas sa ikka mõistad seda?
räägid sellest, et üks pool ei ole ainukesena süüdi, aga ometi sa näid veeretavat vastutuse suhte lõppemise (sinu sõnastuses siis äpardumise) eest selle nüüd üksikuks jäänud naiste/naise kaela, kuigi tegelikult peaks vaatama suhet tervikuna. kas mitte osapooled ei pidanud võrdsed olema? see oli sinu arusaam.
seega võiks nagu oletada, et ka see vastutus, mida suhte käekäigu eest, endale võetaks (kui võetakse), peaks olema poolte vahel võrdselt jagatud. miks siis sinu arvates naised rohkem süüdi on? kord tundub sulle, et süüdlasteks tehakse mehed, kord tahad sina ise naistes süüdlasi näha.
põhjused, miks lõpetav otsus tehakse, on kõigil erinevad.
kui kokku enam ei sobita, kas see siis tähendab seda, et kumbki ei osanud valida ja elada või ainult üks ei oska? kas mitte mõlemad ei põrunud? ja edaspidi eeldame, et neid läbipõrunud suhteid lisandub selliste isikute ellu veelgi, sest suhted ei ole neile midagi õpetanud ja oma loomusest lähtuvalt nad isegi ei tee enam teadlikke valikuid, vaid lasevad samamoodi edasi - ühest halvast suhtest teise.

ja mille põhjal sa teed üldistusi, et alati satutakse ühesuguste (elu)kaaslaste otsa?
kas sulle on arvamustega ülekohut tehtud? või on sinuga suhelnud naised alati leidnud, et neile tehakse ülekohut ja et selles oled ainuisikuliselt sina süüdi?
selline käitumine räägib minu arvates teistsugustest probleemidest, psühholoogilisest eripärast. kaassõltuvusest nt. tegureid, miks eelnevat suhtemudelit korratakse ja miks kopeeritakse oma eelnevaid partnereid ning satutakse samade probleemide sisse.. neid leiab mitmeid. kõike ei saa kõigega kokku liita. lihtsustamine viib eksiteele sageli.

ja mis puutub sellesse „pahade“ leidmisse veel, siis minu isiklik arvamus on selline, et ei ole olemas pahasid, vaid on olemas teineteisele sobimatud inimesed.
vaimselt terveks tunnistud mõistlik naine ei seoks teadlikult ennast selliste suhetega, mis teda õnnetuks teevad.
p.s - üks isiklik arvamus ka kommentaariks su vastusele. ma olen leidnud ainult häid mehi. ma tean, mida ma tahan ja oskan mehi valida. halbade meestega ma lähedasi suhteid ei sõlmigi. seega mulle selliseid süüdistused, nagu sa tahad siin üksikutele naistele esitada, ei laiene. teadmiseks.

Eelnev pikk suhe ongi uute suhete loomisel kõige suuremaks piduriks. Ükskõik, kas kogemus oli positiivne või negatiivne. Ei osata alustada puhtalt lehelt. Uus suhe ei saa kunagi olla eelmise suhte pikendus. Elu pole seebiooper, kus uus näitleja jätkab mingi tegelase mängimist sealt, kus eelmine pooleli jäi.

ja andku vaeglugejad andeks (sarkasmi ka natuke), et nii pikalt pidin kirjutama . ei hakanud mitme rea peale teksti jagama.

jfjm, mismoodi eelnev pikk suhe piduriks osutub? ja miks suhtest kaasa saadud positiivne või negatiivne kogemus mingit rolli ei mängi? järgmise suhte sõlmimisel see osutub ikkagi tähtsaks ju. jäi arusaamatuks see praegu.
mina väidan, et see, milline oli eelnev kogemus, on vägagi oluline ja seda võetakse vägagi arvesse. seda ei tehta muidugi mitte iga suhtemudeli puhul, sest suhelda võib teisega eri tasanditel (st mitte temaga kokku elama hakates või lapsi temaga tehes, ka ainult sekssuhe on annab mingi kogemuse), aga ma ei alahindaks sellise kogemuse väärtust ja osatähtsust.
teiseks ma ei ole ka täielikult nõus selle arvamusega, nagu ei saaks uus eelmise pikenduseks kunagi olla. miks mitte? oleneb sellest, kuidas võtta. uus leitud suhe võib väga hästi toimida eelmiste suhete pikendajana. nt siis, kui eelmine suhe on mingil põhjusel lõpetamata ja poolikuks jäänud.
inimesel on olemas võime kanda oma tundeid, läbielamisi ja mingeid teatavaid omadusi ühelt isikult teistele üle. nagu kerge kinnisidee tekib. otsitakse eelmisele sarnast isikut või kogemust ja seega pikendatakse läbielatut. ilmselt midagi sellist, mis oli meeldiv. kõigil on see tarve tegelikult olemas - tarve kogeda sama meeldivaid tundeid, tunda ennast sama hästi.
kaassõltuvate isikute suhted sobivad ka sellesse teemasse. mitte täielikult, aga võrdluseks. seal on nii, et nii kaua, kuni seda probleemi endas ära lahendatud ei ole ja sõltuvusest ei vabaneta, jäädakse sarnastesse suhetesse pidama, ehk siis sisuliselt pikendavad nemadki saadud elukogemusi, kuigi iga suhte nägu on eelmisest natuke erinev.

14 x ?.... Päris kõver päev!

Vanaduspõlves soovitakse kindlasti partneri tuge ning seltsi!
Noorena ei oma mehe olemasolu nii palju tähtsust. Naised on iseseisvamad ja toimetulevamad kui kunagi varem.
Varem oli rollijaotus perekonnas teine. Mees tagas materiaalse turvatunde, naise ülesanne oli luua soe ning armastav kodu! Tänapäeval on jäänud naisele tema iidne roll, lisandunud on veel materiaalse heaolu tagamine. Ei pea ka mina oluliseks praegu meespoole olemasolu!

ma jäin mõtlema praegu selle üle, miks üks suhe piduriks osutub.
ma arvan, et peale eelmist pikka, aga lõppenud suhet uuega alustamine võib osutuda keerukaks ja olla pingutust nõudev rohkem nende jaoks, kellel on kahe suhte vahele pikem vahe jäänud. äkki nii? ma räägin ikka mitmeaastasest vahest siin. tehakse pikki suhtepause. ja kui vahepeal ka läbi ei käida vastassoost isikutega või tõmbutaks aktiivsest suhtlemisest üldse kõrvale, võib-olla käiakse oma mõtetes veel eelmine suhe läbi (ei ole lastud sellest lahti.. surnud meest leinavad naised nt võivad eelmist meest leinata ja loobuda uute suhete otsimisest), siis võib ka otsast alustamine raske olla. mõttes hakkad ennast pidurdama. iga pikem läbielamine avaldab mõju ja see võib kesta aastaid.

Utha, positiivse kogemuse korral üritatakse leida samasugust ja negatiivsega kardetakse leida samasugune.

Kogemused on koorem, mida peame kandma- kuidas neid pakime ja paigutame on inimeste kaupa erinev.
Minu puhul pigem segab positiivne mälestus oma eelmisest suhtest(kui viimane aasta välja jätta- see oli katastroof) sest olime väga sarnaselt mõtlev paar ja paljuski sobivate huvidega.
Ilmselgelt ei ole ma valmis sellelt tasemelt latti madalamale laskma.
Meestele lohutuseks võin ma öelda, et lahku kasvamine on harva ühe poole süü aga vahel aitab kolmas osaline suuresti kaasa

tutt, kui noor on noor?
miks sa arvad, et ainult vanast peast vajatakse partneri tuge ja seltsi?
millal selline vanadus nagu algama peaks siis? pensionile minekuga (60ndates) või paar aastat enne seda tuleks alustada enese kindlustamisega, uute suhetega?
sellega, et noorena ei oma ühe naise elus mehe olemasolu erilist tähtsust, võib nõustuda ja võib ka mitte nõustuda. ma arvan, et need lähtekohad (kas tähtis või mitte) on vanusegrupiti erinevad. see oleneb isiklikust suhtekogemusest, elus õpitust, kasvatustingimused loevad jm.
lähedasi suhteid ja täisväärtuslikku elu elada igatseb iga inimene, seda olenemata tema vanusest. isikute kaupa võivad arusaamad väärtustest erineda, aga põhiolemuselt kuulume me (naised antud juhul) vastaspoolega kokku ja alateadlikult otsime seda poolt edasi.
mingid teised suhted (sõprussidemed, perekonnasisesed suhted) võivad ajutiselt sul lähedusvajaduse katta, aga pikemas perspektiivis vajad sa vastassugupoolt ikkagi. edasi arenemiseks. kuidas sa muidu ennast tundma õpid ja teada saad, mida sa naisena väärt oled. läbi meestega suhtlemise saadki.

jfjm, jah. seega oma põhiolemuselt otsib inimene alati head ja tahab seda duubeldada.
kõik, mis tekitab temas ebamugavust, valu, toob kaasa otseselt halba või paneb ennast halvasti tundma, tekitab tõsiseid tõrkeid. nii see ongi.
ma arvan, et sellepärast paljud naised väga valivad ongi. vahel ka tõrjuvad.
järgmisi partnereid valitakse ikkagi suurema hoolega kui eelmisi (eeldame, et see nii on) ja seda siiski lähtuvalt sellest, kas isiku hinnangul oli kogetu positiivne või negatiivne. sa ise ka kinnitasid praegu seda. enne väitsid, et see ei ole oluline.

Utha, ma väitsin, et olenemata sellest, kas kogetu oli positiivne väi negatiivne, ikka on ta piduriks.

Jah suhetes läbipõrunud inimesed. Võtad suhte ette ja lõpuni seda ei suuda viia. Siis on see ju läbi põrumine. Olete kuulnud lauset, nii heas kui halvas, kuni surm teid lahutab. Kas see ei toimi siis või milles asi? Jah kui õnnetuse tõttu on üksi jäänud aga ka siis leitakse mingi ajapärast endale teine kõrvale ja elu läheb edasi.
Lahku kasvamine on petekas ja loll vabandus iseendale.
Kui isikul on mitu tuksi läinud üritust, siis on viga selles isikus.
Kui on üks pikk suhe millegipärast lörri läinud, siis tuleb mõlemi sisse vaadata ja mõlemist viga otsida. See kõik kehtib ka meeste puhul. Ega mehedki sellest teemast välja ei jää.

Aga lugege naiste vastuseid sellel teemale. Kõik on enda arust kõik õigesti teinud. Kuipaljud teist ütlevad, et jah mina tegin nii ja nii ja nii pahasti ja sellepärat läks asi nahka? Mittekeegi on ju.

Kust see arvamus tuleb? Ma olen piisavalt palju (rohkem kui 20), üksiku naise juures käinud ja nende sisse vaadanud. Kõik süüdistavad ainult ja ainult teist poolt nende õnnetustes. Aga kui natukene ajupesu teha ja neid teemasi lahti lahata, siis tuleb sealt igasugu asju välja. Kõik naised on tahtnud endale meest. Mitteükski ei ole veel konkreetelt öelnud, et ei ta mittekunagi ei taha endale uuesti meest. Salaja nutetakse ikka õhtuti patja ja unistatakse sellest.
Väärtusetust ei saa sellega siduda. Seda väärtust tuleb natuke ümber kalkuleerida ja rõhud teise kohta seda, ning ongi kõik tore ja ilus.
Naised, võtke omale mingi ajudega kepimees ja lahakse seda teemat. Siis näete ise ka asju teises valguses. Sõbranna selleks ei sobi. Sõbranna on alati teie poolt või vastu ja omakasud mängus.


Miks osad naised/mehe oskavad kohe leida selle õige ja elulõpuni koos olla? Miks nemad lahku ei kasva?

jfjm, sellest ma ei saanudki aru, et miks. mida pikk suhe pidurdab siis?
minu arust tähendab pidurdamine ikkagi mingeid tõrkeid, aga kust need tõrked tulevad - kas need ei teki mitte samadest eelnevatest pos. või neg. kogemustest?
kui kogemus ei mõjuta kuidagi (valikuid), siis mis takistab kedagi peale pikka suhet uut loomast? millel su väited põhinevad?
võib-olla sa peaksid lahti seletama, mida sa mõtlesid puhtalt lehelt alustamise all.

kui eelmine suhe oli üldiselt rahuldav ja kestis pikki aastaid enne, kui sellele lõpp tehti, siis tekib olenevalt isikust mingi pikem paus ikka suhete vahele, aga minu arust millegi pikkus iseenesest ei ole nii oluline tegur, mis tingimata pidurdaks. ma väidangi seda, et neid mõjureid peab olema rohkem.
nt vanemaks saades võiksid selleks olla tegevused, millega on eakamatel (ja mitte ainult neil) raske ümber harjuda, aga mis eelmise partneriga sobitusid. tuleb jälle leida see isik, kellega samamoodi kokku sobid ja see pikendab otsinguid. võib seda ka pidurdamiseks nimetada. ikkagi võrdlemine ja võetakse midagi aluseks.
mina saan asjadest nii aru.

parma, mida tähendab „ei suuda suhet lõpuni viia“? milline on see lõpp? kuni elu lõpuni peaks suhe kestma või kuidas sa mõtlesid seda?
kõigil suhetel on algusfaas ja lõppfaas. viimass faasis nad leiavadki oma lõpu, kas siis kokkulepete tulemusena või sundkorras. kui räägitakse läbi ja leitakse koos, et parem on lahku minna, kas siis on siin põrumist?

arvad, et jutt lahku kasvamisest on enesepettus? mitte tingimata. väljendutakse erinevalt, aga sisuliselt ma saan aru sellest, mida silmas peetakse.
ma nõustun siin teatava tõenäosusega. tõenäoliselt kasvavad teineteisest kiiremini lahku need, kelle vahel täielikku sobivust algusest peale ei ole (see ongi õige leidmine) ja erinevuste pinnalt tekivad pidevad hõõrdumised, neist väsitakse ja siis tehaksegi lõpetav otsus. kas on kiirustades kokku mindud või kuidagi teisiti kooselu alustatud, aga selline asi eksisteerib kooseludes täiesti.
kes on süüdi? mõlemad tegid suhet luues oma valiku. eks lõpupoole otsitakse endale rohkem vabandusi. oleneb sellest, kes lõpetav pool on ja miks. kõik oleneb.
ma ei ole arvanud, et ma kõike õigesti tegin. tean enda vigu ja tean ka partneri vigu. sellepärast oligi lõppotsus selline.
miks peaks k..pimeest tahtma? arutada võib asju ka teiste isikutega ja kas mitte k..pimees samamood omakasu peal väljas ei ole. isegi rohkem kui sulle lähedal seisvad isikud. ma usaldaks pigem nende arvamust rohkem.

Utha, aga me ju räägime samast asjast. Suhte pikkus on siin oluline vaid sel põhjusel, et pikema ajaga on need positiivsed-, negatiivsed kogemused kindlamalt sulle mällu juurdunud.

Utha. Kepimees poeb hingele rohkem lähemale, kui keegi teine.
Suhte lõpp= surm teid lahutab.

Tänapäeva inimesed ei oskaks nagu enam olla õnnelikud selle üle, mis olemas, vaid eelistavad olla õnnetud selle üle, mis puudub. Tundub nagu oleks tarbimisühiskonna mentaliteet kandunud ka inimsuhetesse. Vana aga toimiv tuleb ilmtingimata vahetada uue vastu, et äkki on parem.
Kallis profitööriist ei tee veel sossepast meistrit.

parma, kepimees tahab keha lähedust, mitte hinge. selline on minu vääramatu seisukoht.

ja mitte kõik kooselud ei lõppe surmaga, nagu sa tead. mõned „suhtlevad“ isegi peale surma oma eelmise mehe või naisega mõttes edasi.
väga vähesed elavad elu lõpuni õnnelikult koos. need peavad väga hästi kokku sobivad isikud olema, kellel see õnnestub.
sa käsitled suhte lõpule viimist veidi ühekülgselt.
mingis suhtes läbikukkumine/selle lõpetamine ei tähenda seda, et isik ei võiks teises suhtes õnnestuda (kuni elu lõpuni koos elada), ega ka mitte seda, et ta ei ole suuteline oma suhteid lõpuni viima, olgu selleks lõpuks siis mis tahes - kas õnnetus või poolte kokkulepe.

no nüüd jfjm jõudsime jah ühele arusaamisele vahel on need mõttekäigud keerulised

Utha. Ma rääkisin ajudega kepimehest. Tollel on teine suhtumine asjasse. See on nagu usaldusisik.
Vot nüüd hakkad aru saama sellest mõttest. Kui isikul teises suhtes kõik ilusti klapib, siis on kõik okei ja tore.
Aga kui juba teine ka läheb tuksi ja isegi kolmas ja vahel ka neljas, siis on ikka selles isikus midagi nihu.
Kui aga see teine, kes maha jäeti leiab ka teise suhte ja see toimib, siis saab nimetada, et oli omavaheline ebakõla ja mõlemad tegid vea.
Kui aga see teine feilib ka teises ja kolmandas suhtes, siis oli see teise isiku viga.
Lihtne on ju.

Utha.


Arvan, et partneri tuge ja seltsi vajaksin enam siis, kui elutempo aeglustub.
Tööl käimiseks jõud ja pädevus raugenud. Siis kui lapsed suureks sirgunud, et minna oma teed ning tekib tunne "olen kasutu ja mind ei ole enam kusagil/kellelegi tarvis".
Siis vist vajaksin hingekaaslast ja seltsilist!

Praegu mul tõesti ei oleks midagi kehvasti, kui mul meest ei oleks.
Minu arvamus ei ole meestevaenulik. Mulle meeldib vastassoo tähelepanu ning suhtlus. Selleks aga ei pea end siduma, et areneda ning teadvustada, mida naisena väärt olen jne!

parma, sain aru. nõustun nende mõtetega.

kepimehel teine suhtumine?
ei tea. mina ei ole veel täheldanud mingit erinevust kepimehe ja kepimehe vahel.
mille poolest nad teineteisest erinema peaksid? ühel on kahe ajupoolkera asemel neid kolm? siin neid ikka vahel leidub ja minu arust on kepimehed lähenemiselt teineteisele sarnased, lausa kattuvad vahel arusaamad. isikute kaupa leiad mingeid erinevusi ka suhtumiss, aga laiemas plaanis vaadates sama. ma eelistan teistsuguseid usaldusisikuid.

igal juhul selle väitega „Kepimees poeb hingele rohkem lähemale, kui keegi teine.“ ma ei nõustu. teatud lähedus võib isegi tekkida, aga täielik lähedus saavutatakse siiski sellega, kes täiel määral teisele keskendub ja kes ise sama lähedust vastu pakub. kui seda tehakse poolest saadik ainult, siis ei saa ka lõpuni minekut olla. st et sellist suhet ei viida teadlikult lõpuni ega hakatagi viima. miks peaks mingit kepimeest rohkem usaldama kui kedagi teist.

Utha.
Mis vahet on kepimehel ja kepimehel. Vahe on selles, et üks tahab ainult keppi aga teine nagu olekski selle õige mehe aseaine.

kas nagu oleks või ongi? ja kelle arvates siis?
kepimees ise vaevalt selleks meheks kellelegi hakkaks või mis. ta tahab kohustustevaba suhet. seega tekivad sellised arvamused kellegi teise peas.
sa otsisid mingeid probleemseid naisi ja arvasid leidvat neid siit eest. tegelikkuses leiad neid näited enese elustki ja täpsemaid koopiaid.
kui juba buddy´s nähakse asendusmeest, siis on midagi valesti. how is it possible?
kellelgi on reaalsustaju kadunud?
taas see teema, et kantakse mingid tunded kellelegi üle. kompensatsiooniks.

Nagu ongi ja selle naise arvates. Jah mitte ainutl siin lehelt. Neid on terve ilm täis. Mujalt olengi leidnud. Õigemini nemad leiavad mind.
Otsitakse kepimeest, läheb suhtlemiseks, tekib sobivus ja nii ta läheb.
Mis seal valesti on et asendusmeest nähakse?
Sest inimene tunneb lähedusest puudust. Vot sellepärast. kui lähedusest puudust ei tuntaks, siis on midagi valesti

parma, pigem meelitad sa iseennast selle teadmisega.
hingeasjad ja kepiasjad tuleks teineteisest lahus hoida. seda enam, kui tegu ei ole kättesaadavate meestega. kas seda ei ole nendele naistele keegi õpetanud?
lähedusevajadus on üks asi, teine asi on näha kelleski midagi, mida teine ei ole ega saa ka olema. see on enesepettus, aga las petavad ennast edasi. see on nende probleem.
aga ma ei taha sinust ja suhetest siin rohkem rääkida, see ei ole teema sisu.

See ei olegi minust rääkimine. See on minu kogemustest rääkimine. Minu arvamused tuginevad minu kogemustele.

Ka mehed vajavad selliseid kepinaisi. Vaata. Räägitakse ju litsile rohkem, kui oma naisele. Mõtle, miks see nii on.

tutt, kas arvad või tead end vajavat - selles on vahe sees. sa oled veel suhteliselt noor, et nii vara midagi sellist paika panna. ela veel natuke aega.
esialgu jään eriarvamusel. need tõed, millesse sa väidad end praegu uskuvat, võivad sul muutuda.
ega ei peagi midagi kehvasti olema, kui sul kedagi käekõrval ei ole. mul ka ei ole.
enese sidumine kellegiga on omaette teema, mida arutada. mina tahtsin naisena oma väärtuse leidmisega anda seda mõista, et täiel määral naine siiski enese väärtust ilma mehe osaluseta ei saa tajutud. isegu sinu isa osaleb selles.
ma arvan, et isegi sulle jääb vahel tähelepanust ja kergest suhtlusest väheks. ka sina vajaksid rohkemat.
26-aastane naine võib veel sellele arvamusele vastu võidelda. mina 36-aastasena võin seda vabalt endale tunnistad, et tahan rohkemat ja vähemaga ei lepi.

Parma, aga miks see nii on, et võõrale (litsile) või ükskõik kellele juletakse oma mõtetest rääkida, aga inimesele, kellega peaks olema tõeline lähedus seda rääkida ei juleta? Tegelikkuses oma hinge avamine inimesele kellega kõike jagatakse peaks olema elementaarne. Tegelikkuses olen ma seda kuulnud paljudelt meestelt. Ka palju on toodud põhjusena miks oma naisi petetakse just seda, et temaga ei saa rääkida sexist ega oma fantaasiatest ja et ka voodis ei ole midagi enamat kui vaid see vana ja tavapärane nühkimine. Miks, et siis võtate endale naised kellega ei saa rääkida ega sexida nii nagu te tahate? Ja miks te neid naisi siis petate? Aru ma ei saa.

parma, kahtlemata mehed vajavad, aga et miks nad nendega räägivad?
kui väga jämedalt sellele teemale läheneda, siis.....kuna nad vajavad ka asendusnaist? kuna oma naistega ei teki sellist lähedast suhet või ei ole ikka seda õiget naist endale leidnud ja siis käiakse „asendusnaisi“ „vaatamas“.
äkki ei ole asi kepinaiste vajamises, vaid armastuse vajaduses? läheduse otsimises, mõistmise leidmises.
alles siin käsitleti üht artiklit, kus oli küsitlustega tõestatud, et prostituutides käivad mehed otsivad tegelikult tõelist armastust. tegelikult otsitakse sealt kõike, mida elus saavutatud ei ole. ma ütleks isegi nii. saamatud käivad seal oma saamatust välja elamas, teised käivad seal nagu oma fantaasiamaailmas.

Sheeba ja Utha. Ma olen teie mõlema mõtetega nõus.
See on ka läbikukkumise märk, et käiakse asendusnaisi/mehi otsimas.
Seega mott, et kes ei ole õnnelikus suhtes on kiiksuga.

Õnnelik suhe = Kui kaks inimest teelevad teineteisega ega ei otsi mujalt midagi/kedagi, vaid saavad seda teineteise käest.

selle järgi peaksid sa ise ka kiiksuga olema. ja samuti läbikukkunud või mis