parma, sellisel juhul sa räägid lubadustest kui kindlatest tähtajalistest kokkulepetest ja nende täitmisest/täitmata jätmisest.
seda oligi vaja teada.
arvesta sellega, et tegu on sinu arusaamaga lubadusest ja sellest, mis lubatuga kaasneb. keegi teine isik sinu asemel oleks seda kirjeldanud teisiti. selles ongi asi - arusaamade vahe. see muudabki suhtlemise keerukaks ja siis tekivad lahkhelid.
vaata uuesti seda, mida ma kirjutasin: „paraku on ka nii, et igal inimesel on lubamisest (nt ühe arvates on tegu tavalise arvamuste vahetusega, mis teda tegudeks ei kohusta, samas kui teine arvab, et sai lubaduse midagi teha ja ootabki sellest kinni pidamist ning pettub, kuna ootused ei kattunud), kokkulepetest (kinnitatakse mingi tegevuskava) ja tegutsemisest erinev arusaam.“
ehk siis sinu jutt lubatu täitmata jätmisest kehtib juhul, kui see teine isik, kellega sa midagi kokku leppisid, suhtus ka sellesse kui kokkuleppesse ja sai täielikult aru sellest, mida talt oodati ja selle poolega oli korras, aga ta ei teinud seda tähtajaks ära ega teavitanud ka sind sellest ette. kui nii, siis on muidugi arusaadav, kui sa tunned ennast petetuna, sest vastavalt tehtud kokkuleppele sa ei saanud seda, mida sulle lubati.
siin on mitmeid variante ja iga variant on eelmisest veidi keerulisem.
p.s- kas lubadus ja tähtaeg käivad alati koos?
mis siis saab, kui tähtaega ei ole, kas siis sellised lubadused ei kehtigi enam ja neid ei tulegi täita? kas see ei olegi eksimus teise vastu? kas siis ei ole kannatanuid? ainult siis on, kui tähtaeg ületati?
ja millele sa vastu kirjutamisega praegu viidata tahtsid? kuidas puutub siia normaalsus ja kes peaks mida defineerima? mina?