Milline on sinu elu 20 aasta pärast?...
Miks mitte unistada,loota...
Mina unistan,et olen endiselt õnnelikus abielus.
Tegus proua enda loodud firmas.
Tütar lapib kusagil maailmas sodiks sõidetud ajusid,
poeg õpetab koolis lastele tarkusi.
Pesamuna...lõpetab gümnaasiumi?
Meil on väike,aga armas kodu,
kus igal kevadel on puudealune lilledest sini-valge.
Ja linnukoor teeb kurdiks,kui istun majatrepil ja hommikukohvi rüüpan.
Ja nädalavahetusel tulevad lapselapsed...
Ja meie mehega muigame-tuleb majas ringi käies riided selga tõmmata ...

ma mõtlen reaalsemalt- saabub see päev, kui maavälisest tsivilisatsioonist tulnukatest arheoloogid tulevad minu hauarahu röövima

Huvitav,milline iha sait 20-aasta pärast välja näeb

Mu kalm on kaetud maltsaga ja võilill tolgendamas suust
ja suures linnas robotid, ei mitte lihast-luust

praegu veel liiga noor pildi presenteerimiseks top naised all ,20 aasta pärast olen ilusaim ja saan ainult kümneid ,just nii

ja siis üks mõtliku ilmega üksik lehm sööb su suust selle võilille ära ja limpsib su pealuu ka üle roosa kareda keelega
ja siis astub hajameelselt kaks sammu edasi ja tõstab saba üles ja..lörts lörts. Ja varsti kasvab uus võilill...

idüll missugune...kesk õitvaid lilli, lehm otsib pulli ja eluratas pöörleb omasoodu, kõik kordub, sest "sitast oled sina võetud ja sitaks pead sina saama"

aikon,sa vead ikka välja küll...
ja kas siis enam lehmigi on,kalmistutest rääkimata
kõik tuhastatakse,...piim on tehis ja lehma näeb ajalooõpikus
kurat seda teab...

no kuidas? kas 1990 kuni tänapäevani on olnud väga pöörane areng? ei ole. 90ndatel olid olemas juba jututoad, mitte küll eestis.
20 aastaga ei tule mingisugust revolutsiooni, isegi 100 aastaga ei tule.

20a pärast.
Siis olen juba 50 neringis. Istun maakodus suure kamina ees kiiktoolis. Põlepeal on 2 18 a tibinat. Popsutan piipu ja räägin neile lugusi.
Tibinad on kindlasti kas umbjoobes või laksuall. Mina olen õnnelik, et saan kellegile midagi rääkida ja tibinad on õnnelikud, et mingi papi jagab nutsu ja laseb joobes olla. Õnnelik lõpp.

ma istun juba praegu kamina ees kui tahan. viskit võin ka teha, aga kahte lolli bimbot põlvele ei ihale.

Praegu ei ole ikka see, mis siis kui vana oled.

vahest ma olen vanainimesi vaadanud ja kujutlenud milline mina olen. üksasi on kindel, mingis sitases peldikus ma küll kunagi ei hakka elama. ma usun, et ka vanast peast ma saan värvimise ja remonttöödega hakkama.

Keppimised on kepitud ja veedan poissmehepõlve edasi. Aga noori tibinaid ikka vaatan