Ei saa pihta, miks nii hüsteeritsed, hingeline menstruatsioon, v mis
Ära ole nii kriitilene enda suhtes, kiitsin ju su ülihead stiilitunnetust.
See kisamine kõrva meenutab mulle siin ühte teist persooni, ega ometi jälle pole varikas, v ma muutunud paranoialiseks.
Miks peaksin aknast välja hüppama, mul elus kõik läheb ülihästi, enesetapja natuur pole kindlasti, võtan elu väga positiivselt.
Kui sind mu eraelu, ega mind puudutav ei huvita, mida siis kraaksud siin vahetpidamata, hinga vahepeal. Mul täiega savi, mis tundeid sulle tekitan. Sa pole mitte keegi mulle, rahune maha.
PS. Ja pildid mis mulle peale ei lähe, neid ma passimas ei käi ja veel vähem raiskan oma kallist aega 1-de ladumisele, püüa normaalne olla, ausalt.