Aga nii ongi ju. Keskmise üksikema elukene ongi umbes sedasi veerend, et teismeeas on käinud aint üks pidu ja aelemine teise otsa. Esimesed kepid 14 aastaselt mingi suvalise põhiharidusega bemmivennaga tolle 20 aastat vana rondi tagaistmel kõrvalisemas kohas ehk väljasõit rohelusse. Makis undamas sita kvaliteediga piraatemmpeekolm alendri soigumine, et meeleolu luua ja seda saatev dressides balloonipea lämin, et kui keppi ei tee siis ikka vist pole armastus. Tegija mees ikkagist, joob iganädal, sõidab täispeaga, samuti sõidab teistele lõuga ning pagassis on kolme kilone subwuufer. Sellise alfaisasega võiks õnn õide küll puhkeda. Omavanused kutid kes tegelevad sellise ühiskondlikult orjastava tegevusega nagu õppimine, viiulimäng või muu hobi ei tõmba - kuradi mõtetud nohikud ja debiilikud raisk - nendega on igav. Noh läheb mõni aeg mööda ja siis alko ning ehk ka mõne psühhotroopse substantsi sisselahmimise tagajäjel puruneb kumm või ununeb sootuks ning tulemuseks on rasedus. Kõigepealt kammitakse voorumeid läbi, et ehk saab kuskil teha aborti niiet emme ja issi teada ei saaks - bemmivend on nõus välja tegema. Aga ei, tuleb rääkida vanematele. Noh need on vanakooli inimesed ja ütlevad, et abort on mõrv ja jäta alles küll hakkama saadakse koos. Okei. Loomulikult titetõttu jääb tütarlapsel ka kängu haridustee, sest ta nüüd ju suur inimene ja kohe lapsevanem - suured inimesed ju ei käi koolis. Joller vägavastu ei olegi - laps on tõestus sellekohta, et ta tolle linnuga aint ei käi vaid on ka korralikult teda põrutand - saab alguses tähtis olla. Aga kui vääks käes ja selgub reaalsus, et enam ei saagi vahetpidamata joomas ja läbumas käia ning vääks lisaks veel lõugab öösiti on meeeleolu mõru - keppi ka raisk enam ei sa igakell teha ja vastne emme on üldse ülearu väsind. Kuradi lit$ RAISK - keeras elu put$i. Tüüp algul hakkab koosviibimistelt viilima aga üheltmaalt tõmbab leebet. Nüüd kus alfaisane silmapiirilt kadunud on on ka emmel meel mõru, sest adub asja. Okei vanavanemad vaatavd kodus last ja emme võiks tööle minna. Hädajuhul saabki kuhugi kohalikku kauplusesse kassiiriks, sest haridus rohkem ei võimalda. Passib seal siniste silmaalustega, loppis näoga ja tülpinult - KURADI EESTI MEHED RAISK, sellised need EESTI MEHED ongi.
Läheb mööda aastaid ja kibestumisvimm vaikselt lahtub ja koos vanusega tuleb ka mõistus pähe. Okei nüüd mõistus peas - nüüd laps juba natuke suurem ja võiks uuesti mingit suhet aretada - seekord siis korraliku mehega - noh sellise mehega keda kunagi mõnitati, kes mõtetu nohkar ja debiilik oli ja kes naisi ei saanud. Nüüdseks on temast saanud kõrgeltharitud ja tasustatud spetsialist või edukas ettevõtja. Jah sellist meest oleks mina ja mu laps väärt - noh ta peaks olema tore ja tubli ja võtma seda alaarenenud alkohoolikust rullnoka last kui enda oma...aint keelata ja karistada ta teda muidugi ei tohi, sest pole ju tema laps. Aga oh häda, sellised mehed tahavad oma südame kinkida naisele kellega alustada puhtalt lehelt ja saada oma lapsed. KURADI EESTI MEHED RAISK, neile lastega naised ei kõlba ja laosi ei salli. Eesti on ikka üks sit* maa, palk on väike ja mehed ka värdjad.
