demi, noh aga kas see ongi siis kõik mis sinus on väärt. ma olen küll mõelnud, mida mul näiteks naistele pakkuda oleks. võiks ju ka olla tore mees, käia tööl, teenida raha, teha majapidamistöid, olla parem mees vbl naisele kelle ex polnud nii tore mees... ühesõnaga kõike seda mida kõik pereelust soovivad. aga kas see on ikka see mida me tegelikult tahame. okei, noortest ma saan aru, nende elu tuleb alles üles ehitada, aga meie ealised? meil kõigil on üldiselt midagi olemas, oleme iseseisvad. kui me nüüd saame suhte kus me elame jälle seda sama kordust mis meil varem oli, siis me jõuame täpselt samasugusesse lõppu nagu esimesel korral jõudsime. olgu, võibolla teeme vähem vigu, pole nõnda tormakad jne. aga ikkagi oleks see täpselt see sama kaev kuhu hüppad.
näiteks mina olengi hakanud just seetõttu vabadust hindama, et need väärtused mida naised arvavad mulle pakkuvat, vist ei ole need mida ma tahan. mida ma tahan, seda ma ka ei tea. mina traditsioonilist pereelu ei hinda vist, ma saan üksi ka hakkama. miks ma seda kirjutan, ongi see, et ka sina demi vist ei tea mida sul on tegelikult meestele pakkuda, väga vist midagi polegi
pakkuda midagi ainulaadset mida pakud ainult sina, mida teised ei saa jäljendada vms.
ikkagi puhtust ja korda armastav inimene on igav, nii kole kui see ka pole. kõige selle pakkumine on tegelikult kuidagi teenijaametiga sarnane elu, väga ruttu muutub kõik iseeneest mõistevaks, ebahuvitavaks ja 5 aastat hiljem hakatakse sellest väljamurdma.
kas ei või nii olla?