Olgem ausad. Inimesele, kes esimest korda astu üle netituvusportaalide läve ongi asi ulme, mis siin toimub. Regad iha lehele, kirjutad mis iganes belletristikat (otsin püsisuhet ja armastust) oma profiili, ikka on suurem osa kirjadest ... maha ja taha. Loomulikult lööb see neitikauge inimese jalust maha.
Isegi, need kes netis rohkem suhtlevad kurdavad, et postkastis on padulläbu. Mis siis rääkida inimesest, kes poel sellise loomaiaga harjunud.
Ka mina olen arvamusel, et sellised inimesed, kes sedasi lähenevad on jõudnud sinna levelile, kus peale tuima nühkimise enam midagi tunda ei osata ega ka suudeta. Ainus huvi ongi selga ronid ja siis maha ronida. Ei saa rääkida tunnetest, hoolimisest, pühendumusest, partneriga arvestamisest, kui postkasti potsatab riistapilt.
Kõik on ok. Osad ongi vaid selleks neti tulnud, et siin odavalt koormast lahti saada. Klubis tutvumine on palju kulukam lõbu. Sissepääs, endale joogid, mõni jooks ka tulevasele sexpartnerile, takso, hotelliarve. Väga kallis lõbu. Palju odavam on netist otsida ja autoga kusagile metsavahele sõita.
Ainus häda vast ongi see, et oma "teenust" pakutakse neile, kes seda ei soovi vaid otsivad hoopis sobivat inimest, kellega luua suhe.
Ega sisi sexikus pole valimatult ringi tõmbamine.
Millegi pärast on mulje jah selline, et kui inimene ütleb, et on sexikas või lausa vabameelne, sisi tähendab, et ta tahabki võsavahel autoaeroobikat teha. Nagu inimene, kes hindab suhteid, partnerist hoolivust jne polegi sexikas ega saa ammugi mitte olla vabameelne.