Nu ei saa ju selliseid kraaklevaid isasid oma kallite laste juurde lubada.
Pealegi, mis õigusi nad taga küll siin ajavad. 3 minutit rõõmu ja juba isa. Isaks nimetavad lapsed neid mehi, kes neid kasvatavad Vahet pole, kas on biloogiliselt tema oma või mitte. Muidugi on mõistlikum üldse mitte joodiku või luuzeriga lapsi teha. Aga kui see juba nii tehtud kord on, siis vaevalt lapse kasvatusele kehvasti mõjub, kui selline isaeeskuju talt ära võtta.
Näiteks, mis isaeeskuju saab laps, kui isa on töötu luuzer? Laps vaatab, et nii ongi õige, ei pea midagi tegema ja õpib juba maast madalast vegeteermise kunsti ära.

lollakas

NSM, süüdi jah. Läksin delfiga vaidlema. Proovin seda viga mitte enam teha. Mis puudutab mehe taandarenemist suhtesoleku ajal, siis täitsa ok, kui naine otsustab elu edasi jätkata, lahutades sealt ühe ülalpeetava maha*.

* - when there is no light at the end of the tunnel.

kummalgil teil lapsi vist ei ole... üldiselt olgu issi luuser või muidu jobu, kui ta on heasüdamlik mees, siis lapsel pole vahet, tema südames on talle alati koht ja laps armastab teda tingimusteta. see jama mida te ise väärtustate, see pole lastega mitte kuidagi seotud, see on teie endi olelusvõitlus ja tunnustuse otsimine

Seda rämpsu, kes isa nime ei vääri on nii palju. Isad on nad ainult selle poolest et on lapsed siia ilma sigitanud, kui kasvatada on vaja siis vaadaku naised ise, kuidas hakkama saavad. No ja mis isa see on, kes ise veel kasvatamist vajab.

kes rämpsuga lapse teeb peab ka ise rämps olema. ükski lapsevanem ei sünni lapsevanemaks, lapsevanemaks kasvatakse koos lapsega. kui nüüd mõni leiab oma rolli lapse kasvatamises, kamoon, seda pedakoogilist jampsi saab laps nagunii igast aknast ja uksest, siis laps lõpuks ongi üksi. tal ei olegi vanemaid, on ainult tädid ja onud kes teda kasvatavad. isegi emme ja issi on külmad kasvatajad.

sheeba, sa mõtlesid siin pigem seda, et mees ei tee seda mida naine soovib ja siis on ta kasvatamatu täielik lollus.

kui vaadata mänguväljakutel perekondi, siis väga vähe on näha lastega mängivaid emasid. emad tavaliselt seisavad kõrval ja pigem keelavad. kui lastega keegi mängib, siis on see mees. kui paljud naised mängivad lastega õues midagi, kasvõi jalgpalli, peitust... kui paljud emad kodus mängivad oma lastega? ei mängigi, mehed on need kes mängivad. seepärast ongi isaroll lapse elus vägagi tähtis ja üksikema puhul laps võib paljustki ilmajääda.

laps näebki ka luuserisas väga huvitavaid värke, ta midagi meisterdab, räägib mõne loo. suurt pappi teenival issil pole üldse oma lapsejaoks aega, sest kodus ollakse väsinud või tehakse lausa tööd. aga emmel on omad tegemised, ta ka ei viitsi lapsega tegeleda. pannakse telekas käima, multikad jooksevad. pärast sõimab see naine meest, kuigi ise surub teda rahateenima.

naiste hinnagud ei ole alati tõesed. naised kunagi ei tunnista oma vigu, foorumis tuleb see väga hästi välja.

sheeba36. Olen täitsa nõus. Parem kasvatada ühte ja enda last, kui hakata kasvatma kahte, kellest üks on vanuse järgi juba täisealine. Lõpuks hakka veel äkki seda täisealist üleval ka pidama. Nu tõesti tore. Ma küll ei tea ühtegi head põhjust, miks ma peaks sellist meest üleval pidama hakkama, kes on 3 minuti rõõmu läbi minu lapse bioloogiliseks isaks juhtumisi saanud. Ei, ei, ei. Mingu aga oma vanemate juurde tagasi, kelle pädevusse jääb tema kasvatamine ja üleval pidamine.
Lisaks ka see, et laps vajab eelkõige turvalist kodu. Luuzer, vägivaldne, joodik jne mees ei suuda iial lapsele turvalist kodu pakkuda. Rikub vaid ema närve ja lõhub harmoonilist koduõhkkonda. Kui mehel pole peale riista midagi naisele pakkuda, siis pole selle vidina pärast mõtet teda sisse küll kirjutada.
Õigel hetkel tuleb ta lihtsalt ukse taha tõsta. Mida varem seda parem. Raseduse aeg on niigi psüühiliselt keeruline aeg naise jaoks. Närvipinge jne, mõjutab lapse arengut. Nii, et minu soovitus igale naisele. Pole vaja loota, et lontrus meheks muutub ja teie teda muuta saate. Enne, kui ta oma õigusi nõudma taipab hakata, tuleb ta oma elust välja visata.
Mida kauem viivitad, seda keerulisem see on. Parem kiirel lõpp, kui hiljem lõputud sekeldused, et tast lahti saada ja ega see lahkuminekuvalu hiljem kergem ole.
Nu ei saa see armastus nii pime olla, et ebasobivat meest eos pole võimalik ära tunda.

Ma tean, et naiste elu on peerioodid, kus tundub, et kui kohe kedagi ei leia, siis ei leia kunagi. See aeg tuleb lihtsalt üle elada, mitte siis esimese ettejuhtuvaga suhtesse tormata. Bioloogiline kell võib kõrvulukustavalt lärmi ju lüüa. Selle juures pead kaotada lihtsalt ei tohi.

nsm, sa räägid vast järgmisest elust sinujaoks on rong ammu tsuhh tsuhh teinud, mis sa seda surnud hobust peksad. sul mees ju olemas, isegi tema ei tee sulle last

miks üldse sigida kui seda tehakse lontrusega kellest on kohe vaja lahti saada peab ikka putsis naine olema, kes tahagi perekonda ja pakkuda oma lapsele kõige paremat. 40neselt esmasünnitada muidugi paras risk omaette. nii vana lapsevanem teeb lapsest nagunii väikse vanainimese, tohutu kanaemadus käsud ja keelud. vaene laps, kõik see ema egoismist.

See teema on teil siin keeruliseks läinud. Kuigi siin ei olegi seda kõige õigemat otsust. Minu arvates on vanema/te töö siis ja ainult siis õieti tehtud, kui vanemal/tel tuleb aeg igavestele jahimaadele minna ja neil on teadmine, et laps/sed saavad ilma nendeta hakkama. Siis see hetk lõppeb alles vanema/te kasvatus ja muretsemine. Tähtis on, et laps on õnnelik kõigis oma tegemistes. (ka siis kui ta on sarimõrvar näiteks)

Loll naine, kes läheb last hankima joodikust luuseriga, sest laps ju pärib isa geenid sellisel kujul, milliseks alkohol neid on kujundanud.

ju siis peale joodiku teised ei tahagi, muud ei oska järeldada.

lapsele on tähtis nii ema kui isa. ühe puudumist peab keegi kompenseerima.joodikud või luuserid võivad ka olla emad.
korralik ja endast lugupidav naine ei hakkakski joodikuga pere planeerima. mingid puudused peavad ikka ka naisel olema kui juba teades mehe vigu ikka ollakse valmis last sünnitama.
vead on ikka alati kahepoolsed.

Kui nüüd jälle teema algusse minna, siis minul tekiks sellise ettepaneku korral kohe küsimus, et kas ma tahan olla joodik, luuser või muidu hoolimatu ja kohusetundetu inimene? Ei taha! Samuti ei taha ma olla hukkunud kosmonaut. Kas tollel emal jätkub julgust lapsele ausalt seletada enda teo motiive, et ma ei osale kasvatusprotsessis vaid sellepärast, et see on tema soov, et ma olen täitsa olemas ja valmis esimisel võimalusel või vajadusel liituma. Ma võin küll ema tungival soovil loobuda enda õigusest(kohustusest) last kasvatada, aga ma ei loobuks oma õigusest saada infot lapse käekäigu kohta. Samuti peab olema garanteeritud lapse õigus teada, kes on ta isa ja ema peab austama lapse valikuid selles vallas.
Nüüd ongi küsimus selles, et kas too naine on nende tingimustega nõus ja kas ta hiljem ringi ei mõtle?

kurat seda teab. kui naisel tekib uus mees ja tema sellesse hästi ei suhtu, siis ka naine võib sinuga suhtlemisest loobuda. kui uuel mehel on suva, siis võib suhe funktsida. kui teisel tekib perekond, ega seal taheta teisi tilbendamas näha. kui naine jälle üksijääb, siis ta võib kontakti otsida. eks oleneb suhtest, sinust, naisest jne. sa võid ise ka leida naise, kes ei suhtu sinu teemavälisesse lapsesse hästi ja ei taha et sa temaga suhtled, selle lapsele raha annaksid jne. ringi mõtlemisi tuleb nagunii.

juba last muretsedes peavad olema mõlemad valmis vastutuseks.

Targutate siin asjadest, kus teil endil puudub eluline kogemus. Mina olen ise see laps, kelle ema on teinud sellise otsuse, soetada endale ilus ja arukas laps. See oli tema otsus, kas ma siis nüüd olen selle poolest õnnetum? Vastus, ei ole. Teadsin väga hästi, kes on minu isa ja ka seda miks ema just sellise valiku tegi. Ei olnud ema ei joodik ega luuser. Samamoodi ei olnud ka isa mõni allakäinud tegelane. Kui kaks inimest ei ole mingil põhjusel kokku määratud siis ei saa otsida vigu mitte kelleski. Kas on parem elada perekonnas, kus ema ja isa teineteist psühholoogiliselt vägistavad ja hambad ristis üritavad kodu mängida? Parem siis ainult üks vanem kui selline jama.

aga sul endal siis pole ka kogemust tervikliku perekonnaga, seepärast sa ei saagi sellest aru. vaevalt sa teistmoodi endast ka väidaks, sest loomulikult sa oled parim, ilusaim, arukaim, nii nagu emme soovis puhas egoism

näe parmal oli õigus, sellise mudeli võtadki elust kaasa mis sinu emal oli. alles sinu lapsed hakkavad mudelit muutma. kui ema põlgab mehi, siis tütar ka põlgab, sest teda on nii nägema õpetatud. aga kaotajaks jääb tütar, kas pole nii

Sheeba, sul on siis vedanud, aga kas sa tead mida tunneb laps, kes saab teada et tema isa ongi tegelikult võõras onu, kes teda kasvatab? Mina ka ei tea, aga ma olen piisavalt lähedalt näinud, milleni see võib viia.

Tead, siin sa eksid sajaga. Ma olen abielus juba 18 aastat, peres kasvab kolm toredat poega. Ma ei vihka mehi, pole iial neid vihanud ega ei hakka ka vihkama. Inimese sugu on ta mees või naine, ei määra seda, kes ta on.

Pigem näen ma hoopis sinus misha, naistevihkajalikke mõtteavaldusi. Ma ei ole ühegi mehe kohta öelnud, et ta on üdini halb, sellepärast, et ta on mees. Jah ma olen näinud tõsiseid luusereid, samas ka imelisi mehi ja minu elus on just selline super mees.

Jfjm, Siin ongi erinevus minu elus, et minu ema soovis last ja ei hakanud seda kellegi võõraga kasvatama vaid sai ise sellega suisa suurepäraselt hakkama ka ise. Samas on minu lähedases tutvusringkonnas selline juhus ka teada, kus laps saab 18 aastaselt teada, et mees, keda ta on pidanud senini oma isaks, ei olegi tema bioloogiline isa. Mitte midagi sellest teada saamisest ei juhtunud. Suhted nende vahel jäivad ikka endiseks. Ja siiani, nimetab see laps, meest, kes terve tema elu on kasvatanud oma isaks.

ohhh jummel mutikesel läks jälle juhe kokku, siis alati läheb jutt naistevihkamisele.
aga sellest ma ju räägingi, et te ei aksepteeri meest kui ta ei mõtle teie moodi, kui teil ei õnnestu meest muuta, siis on tegu naistevihkajaga. tegelikult te ise kukute läbi iseenda osavuses, aga süüdi on mees

kolme toreda poja jutt... kuidagi liiga hilinenud ja mis mõttes toredad. sa ju ei kirjutaks kui nad oleks ebatoredad

misha sa kuumened üle jälle, mine jahuta ennast vahepeal

sheeba aga kuidas siis last teha kõlbas aga koos elada ei kõlba? Oled sa emalt küsinud, et miks ta nii otsustas? Miks ta siis lapse alles jättis? Juhtus se kogemata või oli see kavatsetud tegu?

sheeba ja siis üks küsimus kohe otsa. Miks sina siis perekonna valisid? Miks sina ei kasvata üksi? Seega sa ikka ei kiida ema valikuid heaks?

Lapse kasvatamine on üks keeruline kunst, milleks kindlad reeglid puuduvad. Tuleb osata valida just sellele lapsele sobivaim metoodika ja seda siis kombineerida teistega. Tavaliselt aga valib kasvataja iseendale sobivaima ja hiljem tõstab käed üles, et ega sitast saia ikka ei tee. Ja kes on see õiglane kohtunik, kes oskab öelda, kumbalt poolt see vilets materjal pärit oli?

misha on omas elemendis miks peaks mul olema tahtmine sind, kui võõrast meest oma näpu ümber keerata? Tore, kui on erinevaid mõtteid ja arvamusi. Mina sind ei nimeta papikeseks, kuigi, sinu puhul olen ma täheldanud siin foorumis, et kui mõtted otsa saavad, siis hakkad sa kaasvestlejaid solvama ja nimetad neid mutikesteks. See, et sul on vajadus teisi solvata ja alavääristada, ei tee sinust paremat ega targemat, aga see selleks.

parma- see miks ema tegi sellise valiku - jah ma teadsin seda miks . Sellepärast ma ei mõista tema valikut üldse hukka. Laps oli tema poolt väga soovitud. See oli sihilik tegevus, mitte tööõnnetus. Ma ei arvusta ema kui inimese valikut, see oli tema elu ja tema valik. Mis minusse puutub, siis isiksusena teen omad valikud mina ise, mitte ei kopeeri neid minevikust. Sul on tõesti õigus, ma ei kiida tema valikut õigeks, mina ei ole nii tugev naine kahjuks ja arvan et kõik lapsed vajavad nii ema kui isa, kellega koos kasvada.

sa tahad ju et ma kiidaks sinu valikuid. aga mulle need teemad meeldivad, üsna ruttu saab näha milline on naine tegelikult. meestevihkamist on väga tugevalt, terve teema ongi ju tiirelnud ümber halva isa. mees on mingi joodik jne. alavääristamisega sa tegeled ise mehiselt, mina lihtsalt korjan selle üles ja viskan tagasi see teile ei meeldigi kui keegi peegeldab teid.

mu eelmine kasutajanimi oligi papi.

Oot, miks pead sina minu valikuid heaks kiitma? Need on minu valikud ja kas need on õiged või valed, on minu asi. Erinevalt sinust jään mina sinu valikutes täiesti ükskõikseks. Sinu elu ja sinu valikud, sellepärast ei pea ma ju oma peakest vaevama.

Mis puutub halba isasse, siis neid on ju maailmas miljoneid. See on fakti konstanteering, et on selliseid hoolimatuid lapsevanemaid. On selliseid rongaisasid ja mis seal salata ka emasid, kel puudub vastutustunne. On ju ka selliseid naisi, kes jätavad omad lapsed isade kasvatada ja lähevad ise kergemat elu nautima. Ma ei näita kellelegi näpuga. Ja peegeldamisest sinu puhul on asi väga kaugel.

Pigem jääb mulje nagu sa oleks puudutatud sellest isiklikult ja üritad iseennast kaitsta.

sheeba. Väga hea vastus. Kas siit saab üldistada, et ikkagi ei kiideta sellist teguviisi heaks ja laps vajab igapäevaselt mõlemat vanemat, ning kes tahab üksi kasvatada on puhtalt egoistid, kes mõtlevad vaid enda heaolule.

Kahju, et rohkem keegi üksikvanema peres kasvanud laps ei avalda arvamust. Kardate midagi?

Ei saa. Kuigi kaks on parem kui üks, on üks teinekord parem kui kaks.

Tead parma, ma ei võta endale seda õigust, kellegi otsuseid kas heaks kiita või maha teha. Oma ema seisukohalt tean ma kindlalt, et see oli nii mõnelgi väga olulisel põhjusel õigustatud tegu. Jah, kindlasti oleks ka mina lapsena soovinud tervet peret, aga ma ei mõista ema tegu hukka. Meil kõigil on oma elutee ja kindlad põhjused, miks me teeme omad valikud nii nagu m e teeme. Kuna tegemist on lähedase inimese elulooga siis ei hakka ma seda siin alasti kiskuma, selleks et kõik seda mõistaks.

ei ole ju sinu asi kui sa mehelt lapse välja petad. sama hea kui kiita heaks naise uimastamine, temaga seksimine ja siis pärast öelda: aga ta ju magas, pohhui pole . haige on sellistes asjades petmine ja selle heaks kiitmine.

kas halbu emasid siis ei olegi miljoneid. muidugi ma kaitsen end ja mehi teie mutikeste invasiooni eest.

ühesõnaga see teema mida sa rääkisid eile, oli siiski sinu emast, sa rääkisid nagu oleks see tuttava kohta käinud.

Kahju, et sa seda laiali siin ei lahka. See jäetaksegi tegemata. Tekivad rääkimata jutud. Linnalegendid ja jäädaksegi elulõpuni selleüle vaidlema.
Noh tulbi seegi, et vähemalt keegi julges kirjutada ja öelda, et tema on sellisest perest. Alguseks hea seegi. Saaks nüüd vaid põhjuseid ka teada, oleks juba päris hea.

mriks. Mis juhtudel on üks parem kui kaks? Mis on need kriteeriumid, kus võetakse vastu selline otsus?
Sama küsimus ka Sheeba'le.
Nii ehk saab rohkemat midagi teada ja asja selgemaks, ilma kedagi lahkamata.
Pange kirja need argumendid, mille alusel otsustatakse, et kasvatan üksi ja kõik!

Praeguseks ma olen välja lugenud sellised asjad:
1. Ema tungiv soov last saada. Lihtsalt et oleks laps. Egoism?
2. Tehti kogemata. Seksiti suvalisega lihtsalt seksi pärast ja sai lapse. (kuigi kõik väidavad, et seksimine on tunnete teema ja tehakse seda heade tunnete alusel ja usaldusel jne. Kuhu see siis jäi?)
3. Isa oli luuser ja lasi jalga. Sinisilmne naiivitar uskus luuseri juttu?
4. Ema heaolu eesmärgil "alfaisane" maksab terve elu kinni. Egoism?
5. Ema kujutab ette, et on ise nii äge tegelane ja saab kõigega üksi ise hakkama. Alaväärsus kompleks ja tõestab ennast lapse kasvatamisega?

Või vaidlete mingiosas vastu?

Kui nüüd jätta kõrvale võimalus, et last püüti kasutada mehe püüdmiseks, siis millised oleks need põhjused, miks naine valis üksikema tee?
1. Paadunud meestevihkaja, kellel laps kuulub eneseteostuse plaani. Ma tahan, ma teen, ma suudan.
2. Laps saadakse armastatud aga hõivatud mehega.
3. Naine usub, et ei suuda kedagi saadaval olevatest meestest armastama hakata, aga kell tiksub.
.......
Loetelu pole lõplik, seega igaüks võib täiendada

Parmaleikin. Kas 100% juhtudel peab ema küünte ja hammastega kahesest peremudelist kinni hoidma, no matter what?

Mõned näited minu poolt siis ka. Jätan seljataha selle, et omavahel on räägitud, kuid olukord ei ole paranemas, vaid halvenemas. Aga vähemalt on üritatud.

Mees joob aina rohkem ja rohkem. Räägitud, ei aita.
Mees suksutab ringi. Puhtalt naise otsus, kas ta suudab leppida. Noh, suutis, aga asi jätkus. Ei aita.
Mees tõstab käe naise vastu. Puhtalt naise otsus, kas andestab. Parem ärgu tehku. ei aita.
Mees asotsialiseerub. Kaotas töö, satub kompleksidesse, süüdistab naist, pereelus ei osale, lülitub välja. Räägitud, ei aita.

Võis siis vastupidi, et mitte mees halb-naine hea süüdistus välistada, asendame mehe naisega. Kah võimalik , oluliselt harvemini siiski.

mriks. Minu kirjutatud punkt 3. Seega on praegu see ainuke punkt, kus on mehes viga.

huvitav, kui naine kaotab töö siis mehe ülesanne on teda ülevalpidada. kaotab mees töö, kohe üle parda
kõva perekond tõesti, kuidas sellised üldse teineteist leidsid, mis neid ühendas, oligi see kogemata rasedus?

Saa sellest üle, et üksikvanema laps olla on puue
Täiesti terved inimesed.

Laps võib ka küsida, miks mul õde või venda ei ole ja sellest puudust tunda. Kui ei ole, siis ei ole, ju on põhjus.
Ta ei ole ka katki.

Mina olen mõlemad versioonid saanud. Kaks, kuni ta kestis, oli halvem kui üks. Kahjuks ei saa laps ka jalgadega hääletada

Mriks, see on ju siis kui ema ja isa ei saa või ei taha koos elada.
Teine asi on kui naine laseb teadlikult endale lapse teha, et selle alusel endale materiaalseid hüvesi välja pressida.
See on misha nägemus, naised on pahad ja kiusavad mehi.
Parma, tead aeg oli teine, minu ema otsus oli tingitud nii mõnestki olulisest argumendist. Oma nooruse oli ta pidanud ohverdama oma perekonna hüvanguks, teiseks teatud kindlat laadi tervise probleemid ja siis kui see aeg kus bioloogiline kell juba jalaga kõvasti tagumikku tagus, olid sellised mehed, kellega õnnelik perekond luua juba ära võetud. Mingit jobu endale koju kaela peale ka ei tahtnud ja mis siis ikka muud kui sellisel moel käituda. Ja kuna on jutt minevikust, siis tol ajal veel spermapanka ei eksisteerinud.

mriks. Viskas mingi vimka sisse?

sheeba. joteffi kirjutatud punkt 3.

Ja tuli ka uus argument sisse.
Ema tervise probleemid, ebaõnnestunud katsed rasestuda ja siis korraga see õnnestus. Kaldub minema selle minukirjutatud punkt1 alla.

mriks. Viskas mingi vimka sisse?

sheeba. joteffi kirjutatud punkt 3.

Ja tuli ka uus argument sisse.
Ema tervise probleemid, ebaõnnestunud katsed rasestuda ja siis korraga see õnnestus. Kaldub minema selle minukirjutatud punkt1 alla.

ei, eksid, minu jaoks on vastik see kui naine teeb lapse ja mehele ei ütle. äkki mees on samuti lapsest unistanud, järsku on ta ise ja mis siis kui see tuleb hiljem välja. mõtle kui vastik on seda mõelda, sind on petetud, elust välja lõigatud.

muidugi see raha teema jääb, seda caribiani varianti ma ka ei seedi. läbi lapse end ära elatada, kole kuidagi. naiste jaoks vist normaalne.

Parma, sinu variandid 1, 2, 4 ja 5. Kas seal on naine süüdi?
See oli tema otsus, tema elu, tema vastutus.
Isegi kui sa oled ühe sellise ema laps, siis sul ei ole õigus selle pealt kõiki emasid hukka mõista või süüdistada. Oma ema on oma ema, tema mõistmine või mittemõistmine on sinu asi.

Mriks, kui jätaks nüüd need lõhkiläinud kooselud välja ja keskendume sellele, kui naine on juba enne eostamist otsustanud üksikemaks hakata.
Sheeba juhtum läheb ilmselt minu kolmanda punkti alla?