Mida arvavad seksikad sellest asjast?

Kui ma sinu küsimusest õigesti aru sain...
Kui sa seksid inimesega,keda armastad....on tohutu usaldus,pühendumine ja vabadus OLLA,mitte NÄIDA

Emotsionaalse rahulolu

emotsioonid, õnne vast. armastusega seks on nagu pudel veini, jood ära ja tükkaega sumiseb peas. armastuseta seks on nagu üks sigarett, nauding kestab ainult tõmbamise aja. pärast seda pead uue sigareti võtma.

või nohh, ei peagi olema just armastus, võib ka armumine olla, kirg jne. noh igatahes tunded.

Eks see armastuse olemasolu seoses seksiga ongi rohkem naiste teema, mida meestel on raske mõista. Meestele on seks rohkem vaid füüsiline tegevus. Kui mehel tõuseb praktiliselt iga naise peale, siis naisel iga mees liblikaid lendu ei ehmata. See on loodusepoolt nii seatud, et isasel on tähtis vaid, et seeme idanema saaks, aga emane valib seemet.

Puude lõhkumine on ka füüsiline tegevus, miskipärast nende peale ei tõuse ja kui tõuseb, siis käsi, mis kirvest hoidmas
Ei, seksis peab olema peale tegevuse ka sisu

ah ei ole nii. meestel jah tõuseb, sest meid on nii tehtud, aga sellest hoolimata ei lähe mees iga naisega seksima. kui sa enda eest räägid siis vbl, aga kõiki mehi nii hinnata, ei ole sinuga nõus.

Ega ma väidagi, et kõigile meestele armastuse teema võõras on, aga prostidel ju tööd jagub.

prostide juures käivadki ühed ja samad mehed. mina pole kunagi käinud, palju ei ole.

oi oi jfim, nüüd rikkusid küll kõik ilusa ära!

Ilu osataksegi hinnata siis, kui seda liiga palju pole. Kui kõik on väga ilus, siis tüütab see varsti ära ja hakatakse vaheldust otsima.

No tõusta võib tõesti paljude naiste peale, aga armununa seksida on ikka parem. Nagu ka naisel võib märjaks minna paljude meeste peale, aga eelistab ka tema armunud olla. Tunne, et sa armastad ja oled armastatud, on väga mõnus. Isegi ilma seksita.

naisena ütlen, et tõest, i armumine annab seksile hoopis teise maigu

Jah aga mida siis ikkagi armununa rohkem seksist saab? Trukib innukamalt? Kas suguiha ja armastus käivad käsikäes?

Ma arvan küll,et kire ja armastuse vahel võib olla distants,,,Muidugi kõigepealt peaks defineerima-mis on armastus,,,,,,See,mis on kirg,,seda on vast kõik tundnud,,,Ja armastuse sõnaraamatus on sellised sõnad ka nagu kiindumus,,,meeldimine,,,sobivus,,,(seni,kuni leiba ühte kappi ei pane)

Lisaksin sinna sõnaraamatusse veel ühe sõna - usaldus. Kirg lükkab liikuma ja usaldus võtab pidurid maha.

jfjm, võtsid sõnad suust. Minu jaoks on usaldus väga oluline. Pallju meil põhjamaalastel seda kirge ikka on?
Ja kui ongi, siis ainult kirg veel head vahekorda ei taga.

mis asi see on suurt usaldust vajab?

armunud olekus on seks kvaliteetsem, sest partnerite vahel on peale füüsilise sideme ka hingeline side
seega kogetud seks on siis sügavamate tunnetega ja rahuldustpakkuvam

Mina vajan usaldust partneri vastu. Pean tundma end turvaliselt, siis saan olla rahulik ja nautida ning olen ise ka aktiivsem.

väga põnevad arvamused ma veidike sõnastan paremini
mida saab armastuse eest vastu peale seksi?

Sellele oskab Caribian väga adekvaatselt vastata!

Kui armastuse eest midagi vastu nõuda, siis ei armastata. Õigupoolest sellise küsimuse püstitamine juba näitab, et püstitaja pole iial armastanud. See on tunne, kus tahad teise inimesega koos olla, kus mõtled temast, tunned end oma armastatuga üks olevat, tahad temaga esimesena jagada oma võite ja tead, et temalt saad leevendust oma kaotusvaludele, oled hommikul rõõmus teda enda kõrval ärkamas nähes ja eemalviibides helistad igal õhtul, et natukestki temast oma unenägudesse kaasa viia.
See on armastus minu arvates.

vastu nõuadki armastust. muidu oleks kiindumus, lihtsalt hoolivus vms

tahtsin alguses ka postitada siia midagi eriti tarka armastuse ja seksi kohta, et kuidas võiks või peaks siis minu arvates see või teine olema ja tunduma, aga loobusin sellest, sest ma sain aru, et ega mul polegi tegelikult hiilata millegagi peale teooria, sest tegelikult.. mida ma tean armastusest? on olnud meeldimisi ja erilisi kiindumusi, turvatunnet ja usaldust, aga... ja kui seda ei tea, kuidas ma saan teada, mille poolest siis seks teisega minu puhul parem oli. teoreetiline kirjeldamine ei annaks ka midagi, see rahulolu ei too. või on asi selles, et pole kogenud samaaegselt nii suurt armastust ja nii head seksi, mis oleks selge vahe sisse teinud seksile enne seda ja peale seda, et saaks praegu öelda, et sel korral tundsin suurt rahuldust ja seda igal tasandil. iga partneriga oli see veidi erinev, isegi tunded olid erinevad.
muidu on minuga sama teema nagu veelturul kirjutas - seksi alus on usaldus ja veelkord usaldus ning turvatunne, rahunemine. kui neid kahte pole, siis pole ka head seksi. ehk on siis mul kuskil nendest vajaka olnud vms.

mida te siis kardate? paljaks end võtta?

miška - mida peaks kartma?

ma ei teagi, ei saa sellest usalduse teemast väga aru. kas kardetakse paljaks varastamist või teisepoole pettumist. noh, et kui suhtest ei saa asja siis ollakse nagu alasti ja teine kindlasti kasutab seda kurjalt ära vms.

misha- jah, selle pärast ma seksingi ainult pikas flanellöösärgis. igaks juhuks on pakike kapis selle jaoks, kui seksiks läheb.

see, mida usaldus kellegi jaoks tähendab, on sügavalt isiklik asi ja see on kindlasti midagai enamat kui enda paljaks koorimine ja voodisse ronimine. sellesse komplekti kuulub palju asju. osadel puhkudel sõltub see, kui palju teist usaldatakse, teise poole oskustest ja kogemustest - st tema käitumisest voodis. osad jälgivad juba seda, mis enne ja peale voodit tehakse, meeleolu ja suhtumist. minu puhul tähendab usaldus pigem luba olla teisega koos mina ise koos oma vigadega jne.. seda, et sa võid lasta teise oma minale ligi.

kas pole mitte mugavam kohe elada alastuses, ehk siis juba sissekirjutada pettumine. seda vabam sa saad olla ja seda vähem saab sind mõjutada kui sa enam ei hooli usalduse kaotusest. eks naised on elu keeruliseks mõtlemises väga osavad, mees olla on lihtsam.

ebakindel inimene otsib usaldust teises inimeses

alastuses? sa mõtled seda, et tuleks kohe avada teisele enda kõik küljed, hea ja halb jne? et siis pole endal pärast suurt pettumist, kui teine peaks kaduma või kui talle ei peaks enam midagi sinu juures meeldima ja kuna kõik oli ette teada, siis saad usalduse kaotusest ka kergemini üle. seda?

usaldus, aga eriti just võimetus usaldada võibki olla väga keeruline teema. eks tuleb endaga tööd teha, aga kerge see pole. kõigil on see individuaalne. tegu on ikkagi lähisuhtega ja selle koha pealt, mis puudutab kellegi endale ligi laskmist, enda avamist, teise olemuse aktsepteerimist, aktsepteerimist jne ollakse väga tundlikud.

Misha, see Su viimane lause on väga õige ja seepärast tahavadki naised vahel oma probleeme meestega arutada, et need keerulised asjad lihtsalt ära seletaks. Eks see usalduse teema isegi haakub sellega. Ma saan rääkida ainult enda eest, aga ehk tõesti mõtlen liiga palju ja põen asjade pärast, mille pärast ei peaks seda tegema. Ehk on minu põlvkonnas veel ka liialt vanaemade tütarlastekooli moraali.

mõte oli pigem selles, et kõik mida sa teed, oled, ütled, ongi alasti. ma toon näite, kui inimene kardab alasti olla ja ta teeb suure julgustüki, kõnnib läbi linna alasti, siis üldjuhul ta enam ei häbene oma alastust. ta ongi oma hirmust vaba.
usaldusega on samamoodi, muidugi on usaldust vaja kriitilistes asjades nagu kuritegevus jne. aga mida vähem sa usaldust vajad, seda vabam saad olla. vähemalt ma arvan nii.

veelturul: naised tahavad siis näha mehe reageeringut, teha need piirid maha?

mina tunnistan oma ebakindlust ja eriti just selles teemas, mis puudutab usaldust. ei häbene öelda, et vahel tunnen ennast ebakindlalt. kõigil on omad nõrgad kohad

tähendab pigem sa vajad oma ebakindlusele toetust olla ise kindlam. mina ei nimetaks seda usalduseks. piiride kompamine on mõlemapoolne, mis sobib, mis on vastukarva... loomulik asi.

ei, asi pole piiride kompamises. mulle meeldib avatud suhe ja kohe algusest peale kõigest rääkime jne. just selleks, et keegi ei saaks öelda, et pole öelnud ja seda pole olnud ning siis on pettumine teises ja kõiges. see on sisemine asi.
see on halb võrdlus veidi, aga see on nagu vägistamine. kui oled selle korra üle elanud, siis paranemine võtab aastaid ja aastaid aega.

no aga miks sul usaldust siis vaja on? okei usaldus petmise vastu, arusaadav. aga muu

Mina pole veel kohanud inimest, kes alguses kohe kõik värgid ära räägib! St olen ise eeskuju näidanud ja kõik ära rääkinud. Mis te arvate, kuipaljudega peale loo rääkimist olen edasi suhelnud?



Vastus: Mitteühtegi!!!!
Valeta, vassi, salga maha ja keeruta midagi tilulilut kokku ja oled tehtud mees. Pärast hiljem.... aastaid hiljem, hakka vaikselt rääkima ja elatakse kõik need hoobid üle ja kõik on ilus.

See kes kohe ütleb, et on otsekohene ja lisaks veel ka vabameelne, ei ole seda teps mitte. Aga see on ka kõigest minu aastatepikkune naistekogemus.

ma ka usun rohkem tegusid kui juttu. davai tee mingi asi ära, usun sind. aga kui räägid räägid, mis ajast ma peaks lõpetama sinusse uskumine onju. valetama ei pea, seda on keeruline meelespidada ja ega ta hästi ei mõju küll. lihtsam oleks leppida sellega kui ei räägitud, kui lihtsalt valetati, sest valetamine oli tahe siiski midagi rääkida.

Inimene on näitleja elu teatrilaval. Tihti too näitleja suudab samastuda talle määratud rolliga, aga sageli ka mitte. Ka näitleja tahab puhata, eluteatris saab aga seda teha vaid väga turvalises keskkonnas.
Ka enesekindlus on üks osa rollist.

Armastus pidi meid kõiki pimedaks ja kurdiks tegema ning seitsmendasse taevasse tõstma. Joovastustundes on sex alati müstiline. Siin olen ma jfjm mingil määral nõus. Naistel on tõesti sexiks vaja enamat, kui sexiisu ja, et oleks keegi kes sisse pistaks. Samas see tunnete teema on ka inimesete erinev. Kes vajab sexiks tõesti armastust partneri vastu, kellele piisab põgusast kirest mis selleks hetkeks tekib.
Me oleme sõbrantsidega isegi vaielnud selle teema ümber, et kas naine, kellele piisab hetkeliselt kirest on vähenõudlikum kui see, kes nõuab igal juhul suuremaid tundeid. Üks osa arvab, et need, kes nõuavad igal juhul suuri tundeid lihtsalt tahavad teistsugust lähenemist ja erutuvad teisiti, kui need, kellele piisab kirest. Mõni arvab, et see erinevus tuleb sunnitud mõtlemisest. Mõeldakse, et teisiti pole sex üldse mõeldav.

Võrrelda sexi armastatud inimese ja kellegi teisega on väga keeruline, sest sex on iga inimesega väga erinev ja individuaalne. Kas armastatud mehega on parem kui kellegi teisega vaid selle pärast, et ma teda armastan või selle pärast, et ta lihtsalt sobib paremine, kui keegi teine. Pigem kaldun viimast arvama.
Minu puhul seda seetõttu, et mul ei teki sügavad tunded kergelt, vaid süvenevad samm sammult pika aja jooksul. Tekivad koos usalduse ja muude väärtuste kasvamisega. Ja sex on armastatud inimesega alti ühtviisi hea olnud, lihtsalt ajaga enam lihvitud, arvestades teineteise eripärasi ja soove, ning vajadusi.

parma. Vabameelsus on ka muidugi individuaalne. Ühe jaoks on vabameelsus igasuguste piiride puudumine ja sex kellega iganes. Teise jaoks on see äkki väike võimalus tuli põlema panna ja rohkem kui üks poos. Ma olen aegade jooksul palju küsinud inimestelt, kes nimetavad end vabameelseks, et mida nad silmas peavad. Vastused on seinast seina.
Alles mõni aeg tagasi sain kutse ühele "peole". Vastasin, et tore aga ma passin. Küsiti vastu, et mis mõttes. Oled siis vabameelne.
Vabameelne võin ju olla aga iial pole mul olnud savi kellega ja kus ja mida. Pole osalenud ühelgi suurorgial, kus kõik panevad kõiki, lihtsalt panemis pärast. Seega nende inimeste jaoks ma ei ole vabameelne.
Sõbranna jaoks, kellele sex tähendab armastust ja kooselu olen ma hullumeelselt vabameelne, kuigi ta ei tea 2/3 mu asju.
Ma arvan, et sinu parma vabameelsus ja selle n.ö naisterahva vabameelsus on väga erinevad

Päris esimesel kohtumisel täiesti võõrale inimesele endast kõik ausalt ära rääkida on küll selge enesetapp. Enne tuleb ikka veeduda, et tegemist on inimesega, kes sinust aru saab ja keda saab usadada, siis hakata jupi kaupa oma elu laiali laotama.
Aga usaldus on väärtus, mida tuleb kõrgelt hinnata, sest neid inimesi, keda tõesti täielikult saab usaldada ei ole just palju.

misha, ma lugesin vist enne su tekstist midagi muud välja või ei lugenud üldse. tegelikult tahan öelda, et sul on paljuski õigus. muidugi kombatakse piire ja seda tehakse kogu aeg. mina ka. aga see usalduse pool.. seda on keeruline seletada, miks see nii on. see on seotud mingi tõrkega, psüühikas on asi. ja eriti tekib see lähedastes suhetes. muidu poleks usaldamine nagu probleem. ma ei tunne iga inimesega ennast mugavalt. miks? lihtsalt on nii. mingi sobivus peab olema

Enne läheks issanda päike looja, kui mina oma paturegistriga lõpule jõuaks!
Aga ikkagi ma eelistan kohe suhtpalju ära rääkida ja eks siis paistab, kas tuleb jaht või ei tule. Keegi peab ju eeskuju näitama ja selle usaldusega algust tegema. Üks imelik seik on veel, et naised jahivad usaldust ja räägivad sellest aga et ise esimesena usaldusega algust teha, vot seda olen mina ainult paarkorda elus näinud.

mis puutub sellesse kõigest rääkimisse, siis selle all tuleks mõelda pigem valmisolekut kõigest rääkida kui seda, et nüüd laotakse kõik välja. eks see usaldus ja avanemine tuleb aegasmisi, kohe ei saa midagi. ma ei lase kedagi eriti kergel endale ligi, osalt usalduse pärast.. osalt muude asjade pärast.

No vot. Hakkab looma. Kes siis Utka sinuarust usalduse algust peaks tegema? Mees? Ja sina vaatad, et kas sulle sobib see ja hakkad vastu usaldust väheaaval näitama. Kui mees seda esimesena ei tee, siis dituleerid usaldamatuks kohe?

Siin tuleks jälle rääkida meeste ja naiste erinevast mätlemisest. Naiste mõtlemine on tunduvalt kodukesksem ja kodu peab olema turvaline. See on tingitud emainstinktist. Tänapäeval paljud naised püüavad küll kodu küljest lahti rabeleda, aga see, mille loodus on alateadvusse paigutanud, annab endast ikka märku.

tegelikult ei pea midagi rääkima. mida rohkem räägid seda vähem ühist asja jääb. milleks sobrada selles mis oli, mida vanemaks saad seda rohkem neid asju on olnud. ei pea ju rääkima teisele lugusid hinnangu või kiituse või aksepteerimise vajadusest. muidu oledki nagu mingi kärgpere, kõik teavad kõike ja on omavahel ühenduses