Kui teaksite oma partneri kohta, et ta oma südames armastab kedagi teist, aga partner tahab koos olla teiega, kas suudaksite seda aktsepteeriida?

Järgi proovitud, suudan küll

Jah, suudan küll. Suudan ka armastada ühte ja koos olla teisega.
Koosolemise aluseks on lugupidamine. Armastus las olla kusagil omaette.

Mis mõttes armastab teist ja tahab olla koos minuga? Ta kas armastab mind ja tahab olla koos minuga või armastab teist ja on minuga vaid mingite olude sunnil. Seda teist varianti ma muidugi ei aktsepteeri.
Teoreetiliselt on võimalik, et ta armastab nii mind kui teist. Kui ma teda armastaksin, siis ma ei oska öelda, mis teeksin. Kui ei armastaks, siis ma teda kinni ei hoiaks.

Ja Leedilea, kui Sul puudub lugupidamine inimese suhtes, keda Sa väidad armastavat, siis Sa reaalselt ei armasta teda. Samuti kui Sa ei armasta inimest, kellega koos elad, väidetavalt vaid lugupidamise pärast - sellisel juhul Sa tegelikult ei pea oma elukaaslasest lugu.

mulle meeldib Johni vastus, ise arvan sama. raske oleks olla koos kellegagi, kellest sa tead, et ta sind ei armasta

ei taha sellist asja, armastus ongi suhte vundament. elu ei ole raiskamiseks.

Utha, kujuta ette olukorda, et sa armud lahutatud(mahajäetud) mehesse ja temal nagu oleksid ka tunded sinu vastu, aga samas tead ka, et ta armastab ikka veel toda naist, kes endale teise leidis

Ma küsiks hoopis teema algataja käest, et kust tal üldse selline küsimus tuleb? Miks selline küsimus tekib?

joteff, selline olukord saab varem või hiljem oma lahenduse, kuigi võib ajutiselt olla mõlemale väga piinav.
Samas armastus sisaldab ka pühendumist. Kuidas elada koos kellegiga, kes on otsustanud ennast pühendada kellelegi teisele? Eelduseks on, et armastus ei ole emotsioon ega tunne, vaid tahteakt.

Foxy, armastus on just tunne ja kedagi ei saa armastama sundida. Armastus ei allu ka tahtele. Ma ei saa aru, miks peab muidu nii hea inimene muutuma halvaks, et teda vihata, vaid sel põhjusel, et ta mind ei armasta. Vihkama hakatakse just siis, kui üritatakse endas armastust tappa - püütakse armastust allutada tahtele.

Mis moodi siis. Tahab olla koos minuga ja unistab kellestki teisest. Siis on jutt lühike - head teed! Unistused on selleks, et neid teostada. Mees, kes ei teosta oma unistusi on nõrk ja nõrka meest ma ei soovi oma lähedal näha.

Mees, kes tahab olla koos sinuga, on leppinud olukorraga, et tema unistus on teostamatu. Vastupidisel juhul, võiksid sina temast vaid unistada.

Oeh. Leppinud olukorraga. Ei. Ei. Ei. Leppinud minuga. Oh ei. Ma arvan, et minu väike ego ei kannata seda välja.
Ma elan põhimõttel, õudne lõpp aga mitte lõputu õudus. Läks trumm, mingu pulgad. Oli vist nii see ütelus? Kas kõik või mitte midagi. Mis teha. Ma pole veel nii suureks kasvanud, et leppima oleks õppinud.
PS. Veevalajate kohta kehtivat reegel: Mis silmist kadunud, see meelest läinud. Ma loodan sellele

teema puudutabki inimesi, kes on maha jäetud...erineval põhjusel...
näiteks on mees naise poolt maha jäetud, aga ta armastab seda naist ikka veel
mees tutvub uue naisega, on temaga koos, vbl loob peregi, aga ei väsi mõtlemast sellele eelmisele naisele kui armastatule
või on näiteks naine kolinud välisriiki, aga mees ei saa temaga enam kohtuda, leiab uue suhte, kuid ei väsi eelmist naist armastamast

no siis ta pigem ei suuda leppida vaid lihtsalt poob end ümber teise.

jotteff sai asjale pihta
ehk et mees/naine, kes on kättesaamatu, aga keda ikkagi armastatakse rohkem kui seda, kellega koos ollakse...

kaslane. Ma tean ühte sellist perekond. Sõbrantsist on omamoodi kahju. Ta on nagu mingi lohutusauhind. Miks sõbranna seda kannatab? Ei tea. Äkki ongi selline masohist. Meeldib pidevalt haiget saada. Mina isiklikult, olles sellise olukorra tuvastanud, kirjutaks mehe momentaanselt ajalooraaamtusse.
Aga see olengi mina. Enamus vist püüaks n.ö südant võita.

kaslane, või sulle lihtsalt meeldis selline vastus rohkem. kõik on nagunii subjektiivne.
nsm, mida sina kõike ei teeks, nii tubli, kahju et su rahulolu ainult 8.8 oli, oleks eeldanud ikka gaas põhja 10.1
millised imelised tuttavad sul kõik on, edev värk

joffeff, kui ei suuda leppida, et maha jäeti ja oma eluga edasi minna ja õnnelik olla, siis on see kinnisidee ja haiglane kiindumus, mitte armastus. Armastastus on midagi sellist, mis annab sisemise rahulolu tunde ja teise inimese suhtes siiski teadlik tahteakt, mitte emotsioon.
See olukord, kui keegi on maha jäetud, tekitabki sageli tunde, et mingid asjad on jäetud rääkimata-lõpetamata. Ja siis säilib ka haiglane kiindumus ja lootus, et endine suhe võiks taastuda, samas teades, et seda ei juhtu. Kokkuvõttes on see nii enese kui kooselupartneri piinamine. Ebaaus lisaks ka veel oma partneri suhtes.

eks kõik põevad midagi sellist ühekorra elus läbi. mina põdesin oma esimest kooselu paar aastat, aga kusjuures ma läksin siis kohe sõjaväkke ja terve aasta jooksul mul sõjaväes ei olnud aega põdeda. pärast kodus hakkasid mõtted jooksma. aga üks hommik käis iseenesest kõps ja oligi kõik, puhas leht. edaspidi on põdemised olnud palju kergemad, eks elu karastab.

hm kaslane, ah et niipidi mõtlesid seda. Põhimõtteliselt oleme me ju kõik sedasi elanud. Kas siis kellelgil ei ole olnud nooremas eas sellist olukorda kus hoopis tüdruksõbra sõbranna meeldib?

Minu naistuttavatele pole pähe mahtunud, et kuidas ma saan ikka veel enda abikaasaga nii hästi läbi. Kuigi elame lahus juba 14 aastat, on tal ikka veel kindel koht minu elus. Kas see nüüd ikka veel kestvast armastusest tingitud on, aga kakskümmend kooselatud aastat ja ühised lapsed on meid liiga kõvasti kokku liitnud. Milleks siis mossitada? Parem on ju elada teadmisega, et on olemas inimene kelle peale võid loota, kes on alati valmis sind aitama või sulle nõu andma.

joteff, see on hoopis teine teema. Kui on kaua koos elatud, siis on üsna loomulik, et ollakse sõbrad edasi ka peale lahkuminekut. Ega selle pärast veel vihkama ei pea hakkama, et on lahku mindud. Praegune teema oli sellest, et kas suudaksime koos elada kellegiga, kelle süda kuulub tegelikult kellelegi teisele.

Koos elada vast suudaks aga pakun, et pikemas perspektiivis laguneb see kooselu nii ehk naa, sest milleks elada pettustes

Foxi, Aga meie lahkumineku põhjuseks oli mu abikaasa suur noorusearmastus.

sai su naine siis õnnelikuks?

Seda peaksid temalt küsima. No ja vastaks ta loomulikult, et sai

Sellised asjad tulenevad muidugi ka miskipärast levinud hoiakust, et ilmtingimata peab kellegagi koos olema. Eriti nooremate puhul - kui oled üksik naine, siis oled justkui luuser. See on väga levinud. No ja siis paljud elavadki kellegagi koos, ilma armastuseta ja isegi lugupidamiseta. Mitte enda pärast, vaid ühiskonna pärast.
Minule see ei sobi. Aga teistele ma moraali ses küsimuses lugeda ka ei viitsi.

Ühiskond on kummaline loom, kelle nimel me sööme aga salgame. Aga, kuna oma kõht on ihule lähemal, siis söömata jätta me ka ei saa. ja mida isuäratavam on see keelatud vili, seda rohkem me seda ihaldame.

Minu ex elab nn.lohutusnaisega ...aga ma siiralt loodan,et ta on rahuldatud,kõht täis ja meel rõõmus
Raske teema...isiklikult arvan,et tundeid on erinevaid,lõpuks peaks ju kõik halb ununema ja jääma ainult armastus...eriti,kui olid tunded,aga ei osatud teineteist hoida,pühenduda.
Oluline on ,et uus suhe oleks puhas leht,mitte võrrelda vana armastusega,see vana tuleb panna ilusasse karpi ja sahtlisse ...vahel võib välja võtta,meenutada,nuttagi tiba...aga mitte liiga tihti...jah,ma armastasin,aga see sai läbi,nüüd on mul uus elu,ilus,puhas...lootuses...
Ei,ma ei elaks inimesega,kes armastaks enda minevikunaist rohkem kui mind ,loomulikult mälestused jäävad,aga kooselus tahaks ikka olla number 1

Milleks üldse lahku minna kui eksnaist(meest)jääd edasi armastama.Neid lohutussuhteid võiks juba abielu aegu leida nii mees ja kui vaja leiab ka naine.Uus kooselu vahel ei muuda midagi paremuse poole

no lahku võidakse minna ka nii, et naine näiteks leidis kellegi teise...
ega siis mehe tunded selle naise vastu seepärast ära ei kao
vahel saab mees nagu puuga pähe, kui saab teada, et naisel uus kallim
siis jäädaksegi vanasse armastusse kinni ja uus naine on lihtsalt lohutussuhe...
või hakkab mees naisi vahetama ja igas uues naises üritab leida neid jooni, mis vanas naises armastust on pälvinud...
nt välimuses - Alex Lepajõe naised on kõik ühetaolised - tumeda peaga ja sarnaste näojoontega

Ma saladuskatteall annan vihje, et üks Lepajõe "naistest" pilt on isegi siia korra sattunud. Küll jah üks vene noormees tegi omale sellega reklaami aga see koristati suht kähku ära.