Minu elu kõige jäledam kogemus oli see, kui keset tänavat tuli mu juurde üks mees ja ütles, et neiu, kas saaksite mind aidata, ma olen hädas. Ma olin küll kahtlev aga noh, inimene on hädas. Küsisin siis, et mis probleem on.
Ja vastus oli selline, et "mul ei lähe lahti, kui ma saaksin kasvõi silma vaadata, siis oleks kõik okey".
Sellest on ikka juba väga palju aega möödas aga siiamaani on vastik meenutada.
Mitte, et need iha korra silmavaatajad nüüd peaksid sellised olema aga vot tuli meelde praegu.