mis oleks, kui teeks sellele jamale nüüd ühe välkiire lõpu ja paneks selle aurukatla lõpuks seisma?
ma ei viitsi kauem seda teemat üleval hoida, kuigi see on üsna hea seltskonnanali siiamaani olnud
ma lasknuks Seebal veel natuke aega ennast nende püha tõsidust, kasinust ja virilat olekut täis arvamustega lõbustada, aga kui mõelda sellele, kuidas ma oleks veel oma lõbuks teda ära kasutada saanud, hakkas mul lõpuks kahju ja tundus, et peaks tal vist need kaunid silmad kellegi ja enda suhtes avama.
peaks päris lahti tegema.
ma saan aru, et Seebal tekivad minu ja tema sõbra suhtes mitmed põletavad küsimused (nt miks mul just sellised pildid on ja mitte teistsugused, mida siis sellega tegelikult taodeldakse ja miks neid enam pole, kas ma võisin tahta nende abil midagi saada, kas ma juba sain jne), millele ta tahtaks ja vist ikka veel tahab vastust saada
aga tegelikult, vaadake, on sellega nii, meie leppisime selle sõbraga juba rohkem kui kuu aega tagasi kokku (varsti saab sellest otsusest kaks kuud), et see on over ja lõpetame suhtlemise ja vajadust selleks me enam ei ole näinud ega seda ei tule.
ei tunne seda mina ega ka tema.
see, mis oli - nii kauaks, kuni seda oli - , on läbi ning seda oli see juba enne, kui ma need teistsugused, Seeba arvates siis need häbitekitavalt alandavad pildid, mida tema prilliraami jäljed ninal pildieksperdina uurima asus, üles lasin.
jah, i had a little crush on him, aga see crash oli tegelikult over palju varem, kui Seeba seda taipas ja sellest omale kinnisidee tegi
see on lõppenud, Seeba.
juba neid pilte üles lastes oli sinu sõbra jaoks kõik läbi.
lõpp, saad aru. separated. case closed.
ainult Seeba ainsana nägi - rohkem siiski tahtis näha, kui nägi seda päriselt - ikka veel seal midagi.
ainult temast sai skeptik. tema oli see, kes veel salaja vaibumatu innuga mingeidki tunnuseid meie suhtlemise kohta edasi otsis, leidis ja jälgi pildis ajama asus.
jälgi, millel polnud kellegi kinnisideega enam mingit reaalset seost, midagi seal ei olnud.
natuke flashisin piltidega, ja mis siis
jah, alus nende vastu huvi tekitamiseks oli loodud, aga antud seisu valguses olnuks loogiline arvata, et second thought´e enam pole ja et kellelgi ei teki mingeidki soove teistsuguseid seoseid nende piltide ja enda vahel otsima hakata. sama Seebaga.
aga sellised soovid tekkisid, nagu ma neist aru saanud olen.
kas pole huvitav, et ma seda tean? millest selline käitumine räägib?
ma tean, et osaliselt tuli toide nendeks kahtlustusteks ka vastaspoolelt, kuid alust selliste arvamuste tekkeks ja alust mind solvata pole mina andnud. need jutud tekkisid siiski kusagil mujal ja ise.
see palavaks aetud pilditeema ongi halvaks farsiks juba muutunud
ja seda farssi on mängitud mulle ette juba kui mitu kuud?
this is not the case.
ei olnud nende piltide teke ega nende kadumine, ka mitte minu lahkumine või tulek või veel midagi huvitavamat enam selle farsi osaks.
mitte miski selles osas, mida siin algusest peale lõbusalt oletatud on, ei pea paika.
kuid paika peab see, et kui minu jaoks oli kõik lõppenud, siis polnud see seda kõigi jaoks.
huvitav on see, et ainsa minu arvustajana on just Seeba sellele enesepettuse kibevalusale ja libedale teele astunud. tegelikult peteti vist teineteist vaheldumisi ja ennast natuke aega selle arvamusega, et utha natuke segi on ja veel midagi tahab. ei taha
nende vanade arvamuste seljas edasi liugu lasta võib noh ju lõbupakkuv olla, aga see on suhteliselt igav.
nüüd on see koht, kus ma lehvitaks sellele teemale