hea kokkuvõttev kommentaar:

lugu 07.09.2011 02:27
Talinnas asub üks ajalooline puitelamute rajoon. Madalad majad, mida ümbritsevad aiad - lillepeenrad, õuna-, kirsi- ja õunapuud. Ühes sellises aias elas üks tubli koer, kes täitis innukalt oma kohust. Kui keegi õue ümbritsevast aiast mööda läks, jooksis ta õuealal möödujaga kaasa ning haukus, mis jaksas - kindlameelselt ja raevukalt.

Mingil hetkel jõudis nõukaaegsete linnaametnike pähe idee, viljeleda selles linnaosas Musta-, Lasna- ja Õismäele omast vabaplaneeringut. Suur hulk õuede piirdeaedu lõhuti maha. Ja mis juhtus?

Kõnealusest majast möödudes ei liigutanud see varem nii innukas kodukaitsa sabagi - lesis apaatselt krundi sügavuses paikneva maja trepil või kõndis tujutul maja ukse ees ja kõik. Ta teadis, et ta on koer. Ta teadis, et tema ülesanne on territooriumi kaitsta. Aga ta ei teadnud enam, kus see, tema hallatav territoorium on?! (Sama fenomen ilmnes ka inimeste puhul - õued muutusid eikellegimaaks, mida kasutasid kõik, kuid mida ei hooldanud keegi - puudusid piirid, mis märkisid vastutusala.)

Mehega on viimaste aastakümnete jooksul juhtunud sama, mis mainitud koeraga. Tal oli varem ala, millel ta teostas oma rolli. Nüüd on tema rolli piirded lammtatud ja tema alale on tulnud naised, kes müttavad seal nagu mehed.

Ta teab, et ta on mees, aga mees on kaotanud oma rolli. Ja senikaua, kuni ta endale uue rolli leiab, lesib ta rahulikult ja naudib oma rolli kaotamise ainsat positiivset külge - vabadust senise rolliga kaasnenud kohustustest. Uute, enda jaoks sobimatute kohustuste võtmisest pole ta huvitatud. Sest pidagem meeles - see on olnud naissugu, kes on seostanud vabadust mehe rollide omandamisega. Mehed ei unista naiseks saamisest. Siis reeglina.

Kuidas käituda tänapäeva naisega, on tänapäeva mehe jaoks segane küsimus. Instinkt ütleb talle, et bioloogiliselt on tal tegemist naisega. Ja see tõmbab teda ligi.

Käitumise ja sotsiaalse rollijaotuse aspektist vaadeldes on talle ilmne, et tal on tegemist lihtsalt uut tüüpi mehega - tissidega mehega. Abi ja hoolt see ei vaja, sest aidatakse nõrgemaid. Võrdsed saavad ise hakkama - mees ei vaja enda kõrvale meest. Siis reeglina.

Naissoo arvukus on vähenenud, selle asemel on meil kaks erinevat meessoo versiooni. Kes osutuvad teineteisele kasulikuks ja teieneteist täiendavaks vaid seksi valdkonnas. Muudes aspektides pole teineteise täiendamisest juttugi - toimub võrdsete osapoolte võimuvõitlus oma tahte maksmapaneku osas. Laste saamine on seega endiselt võimalik, kooselu tunduvalt vähem.

Ja kui teed lahku lähevad, ei muserda mehe südant mure selle üle, kuidas naine hakkama saab. Talle on juba selgeks tehtud, et teda pole naisele tegelikult vaja ning et too saab temata suurepäraselt hakkama - see pole probleem.

Nii me iseseisvate üksustena elamegi, olles teineteisest piisavalt erinevad, et teineteisele erutust pakkudes voodisse minna ja liiga sarnased, et teineteisega pikalt koos elada. Erinevad rollid täiendavad üksteist, samaseid rolle pole mõtet dubleerida. Kes vajaks lavale kaht Romeot?

Tõmbasid endale kui mehele vee peale või?

millega?

väga hea kokkuvõte. paneb lausa mõtlema

See on ilmne liialdus ma arvan. Aga vastupidi, milleks mehel vanasti naist vaja oli? Et oleks keegi, kes süüa teeb ja koristab? ja nüüd saab sellega ise hakkama. Inimene on väga leidlik, nii mees kui naine, kui väga vaja saadakse igas olukorras hakkama. See aga ei tähenda, et meestel-naistel teineteist üldse vaja poleks.

liialdus küll, kuid siiski, see võrdsus pole toonud kaasa ainult positiivset. See aeg, kus maailm on õnnelik paik, ei ole praegune aeg. Selles ajas tuleb õppida elama, ja väga hästi ei oska seda veel ei naised ega mehed.

Loobuma peab tunnetest ja vaatama vastassugupoolt kui liigikaaslast, sootut olendit

Veidi kohmakas kokkuvõte ja sutsu ka ülepaisutatud.
Aga kui järgi mõelda, siis ega suurt valesti polegi öeldus.

Ühiskonna areng on jõudnud tõesti sinna punkti, kus n.ö vanad kooselueesmärgid enam ei toimi.
Naised on saanud väga iseseisvateks. Käivad tööl, saavad piisavalt raha, et endaga ise hakkama saada. Otsest vajadust mehe kui nn klassikalise perepea järgi ju enam pole.

Samas, naistel on mehi ikka vaja. Kui just lesbi pole, siis sexi pärast.
Lapse muretsemiseks on ju ka odavam võimalus kasutada mõnda meest, mitte kunstliku viljastamist. Hea on selle puhul see, et saad lapsele valida n.ö ilusama välimusega geneetilise esivanema
Samas eks ta jah mingil määral meeste ja naiste vahelist suhtlemist muudab küll. Kui ikka ise endaga hakkama saad ja suudad ka lapse eest hoolitseda, siis vajadus n.ö lapse isaga koos elada ju puudub.
Mis tähendab, et lahkhelide (seksuaalne sobimatus, vaimne sobimatus, mis iganes erinevused) puhul pole ka mingit muret, saab ilma ponnistuste ja kannatusteta laiali minna.
Viimased paarkümmend aastat on tõestanud, et üksikvanemad (nii mehed kui naised) suudavad väga edukalt oma võsukesed ka suureks kasvatada.

Mulle isiklikult meeldib selline ühiskonnaareng, mis annab mõlemale poolele piisavalt vabadust, võimaluse vähem mõelda materiaalselt partneri valikul, rohkem keskenduda nendele omadustele, mis on olulised eluterve suhte loomisel.

Kindlasti jäävad need, kes püüavad kaasaegses ühiskonnas vanu norme ja reegleid järgida.

nsm, ole hea ja ära tule läbustama, tee oma teema

böööö

ok, ma lasen teema kustutada

sobib.

Ei sobi.
Mina tahaks küll sel teemal arvamusi lugeda.
See, mille Kiremõrvar välja tõi, ongi igapäevane elu. Olen sellest palju rääkinud ja öelnud, et mulle nii ei meeldi.
Ma tahan olla naine.

veelturul. Ega see iseseisvus ei tee sind vähem naiseks. Lihtsalt see aitab vältida ebameeldivaid olukordi.
Seal, kus mina üles kasvasin, elas meist ca 200 meetrit eemal perekond. Mul ei lähe iial meelest üks mälupilt tollest naisest kes öösärgiväel üleni verisena poole aastane laps rinna peal meie ukse taha ilmus. Ei olnud tegemist olukorraga kus naine öösel kogematta näo puruks kukkus.
Kummaline oli see, et kõik nägid mis toimub aga kuna rusikakangelane oli nn kolhoosi eesrindlik tööline, ei teinud keegi mitte midagi. Isegi miilitsast võttis naine nn kommunistlike aktivistide survel avalduse tagasi. Ei saa eesrindlikule töölisele sellist mainet lubada.

Ma juba mõnda aega külastan ühte Tallinna asutust nimega Tallinna Naiste Kriisikodu. Nimelt olen viinud oma riideid ja asju sinna. Just sellistel põhjustel on hea, et ühiskond areneb sinna, kus naine ei pea enam vägivalda taluma vaid seetõttu, et tal pole lihtsalt teist võimalust.

Aga ega siis töötamine, enda seljataguse kindlustamine ei tee naisest veel meest. Annab pigem kindlustunde. Eluaegset garantiid ei anna ükski suhe ju.

nsm, siin foorumis on heterod, mine aruta oma asju oma homodega eks. abs ei huvita need sinu kommentaarid, sinu pärast peab jälle ühte teema kustutama, nõme inimene oled

Rahu ainult rahu.
Mida tra te kaklete? Löön pead pooleks mõlemil või? (piltlikult)

Miks naine meest ja mees naist vajab. Mitte ainult seksi pärast vaid tekib ka see instinktis tunnete teema. See kuradima armumine ja füüsilise kaissuvõtmise soov. Niiöelda naisel on mehekätt vaja ja vastupidi. Punnitakse küll ilma selleta hakkama saada aga tee mis tahad, ei saa hakkama. Varem või hiljem tuleb see käsi mängu. Ärge selleüle üldse vaielgegi. Ja seda kätt läheb vaja nii tegemistes kui intiimses pooles. Te arvate et ei lähe vaja aga sisemiselt hingest on see kuradi faking käsi puudu ja oledki nagu kati ilma karuta.

tobe on osaleda arutelus, kus ei vaielda mitte väitega, kesiganes selle esitas, vaid väitjaga, midaiganes ta väitis. Mu meelest on see nõme, i'm out.

parma, aga ütle ausalt. Kas sõltumatu suhe ei tekita olukorda, kus seda kätt hoitakse seetõttu, et see käsi on õige käsi, mitte vaid seetõttu, et kui ma kätt ei hoia, siis võin homme olla tänaval?
Ehk siis käe hoidmine vabal tahtel ja vabast soovist, ning teadmine, et seda kätt ei hoia ta sul seetõttu, et on sinust sõltuv, vaid seetõttu, et ta tahab hoida sinu kui inimese kätte. Sa oled talle inimesena oluline.
See on ju hea tunne? Või mis?

Jah, elamine on muutunud piisavalt lihtsaks, et seada perekonna vajalikkus kahtluse alla. Samuti on muutunud ühiskondlik suhtumine. Vähem, kui pool sajandit tagasi vaadati üksikemadele veel viltu. Aga tegelikult kannatavad ju lapsed. Kui varem oli ema ülesandeks laste kasvatamine, siis nüüd kasvatagu ühiskond. Kaovad traditsioonid, sest juba maast madalast taotakse lastele pähe moodsa massikultuuri põhimõtteid.

parmal on õigus. Võime ju olla kuitahes iseseivad ja kõigega hakkama saada (mul on näituseks üks sõbranna, kes parandab isegi autot ), aga ikkagi on nii meestel kui naistel teineteist vaja.

nsm. Sellest ma räägingi. Aga see peab olema naisel MEHE käsi ja mehel NAISE käsi.
Naine-naine, mees-mees käed omavahel ei toimi hästi. Vbla mingilmääral toimib aga seda juhtub harva. Ja siiski on igas suhtes üks mehelikum ja teine naiselikum.

Mhm. Ega ühiskonnaareng ei kaota mehi ja naisi. Lihtsalt palju asju on muutunud. Aga küll loksub asi paika ja taas on naised ja mehed kenasti koos. Ma oma hinges loodan, et kunagi saabub õilis aeg, mil kaovad need "võlts" kooselud.
Kuigi vaevalt minu silmad seda näevad. Aga unistada ju võib.

Ilus ühiskond, kus inimesed on koos seetõttu, et nad tahavad just selle inimesega siin maailmas koos olla, mitte, et ta on mu laste ema, laste isa, mu rahakott, mu kokk, mu ema valik, või mu isa otsus, või seetõttu, et muidu naaber näitab näpuga.
Loodame, et see juhtub kunagi ja siis ongi kõik hästi.

Kui kodu on koht, kuhu sa lähed rõõmuga, koht, kus tunned end kaitstuna ja oodatuna, siis elame me kõik palju õnnelikumalt. Pooled haigused kaovad ja üldse oleme paremad inimesed. Kodu on ju inimese kõige alus. Õnne, rõõmu, armastuse jne.

Võlts kooselud kaovad siis, kui räägitakse ära need "rääkimata jutud"!

Karta on, et kui need "rääkimata jutud" ära räägitakse, siis lähevad 90% nendest võltsabieludest laiali. Sest selline abi- või kooselu seisab ju põsti valedel. Kui neid enam pole, siis pole ka kooselu.

Muidu mulle täitsa meeldiks selline ühiskond, nagu NSM kirjeldab

Siis ei oleks seda lehte ka, sellisel moel siin enam olemas.

Siis oleks see leht natuke teistsugusel kujul Eks inimesed omavahel suhelda ikka tahavad ju

Oleks küll parma. Kus nad siis seda kätt otsima ikka lähevad. Siia tulevad. Lihtsalt palju vähema oleks vast neid pettunud, nukraid, elu poolt räsitud inimesi.
Krt, see tundub nii ilus kõik, et peaks nüüd midagi reaalset ja kaasaegset tegema. Muidu mõni arvab, et ma olengi pilves

NSM, tee üks reaalne pits konjakit näituseks

.

foxy, mul on alkoga kindel suhe. Tema ei armasta mind ja mind teda ka mitte.
Aga kui mina ei lähe reaalsusesse, siis tuleb reaalsus ise siisa

Kui naised jooma hakkavad, siis on eriti vaja seda mehekätt, et asjad jubedaks ei läheks.

Ma ei nimetaks seda enda puhul joomiseks. Purjus ma pole kunagi. Aga mulle meeldib aeg-ajalt häid marke maitsta. Lonks konjakit on hea unerohi. Mehi on muidugi vaja, kes hea veini või konjakiga vahel külla tulevad Minu puhul on alkoga nagu kõigi muude asjadega - olen suht valiv ja kui ei saa seda mis meeldib, siis ei taha üldse.

Kõige parem mehekäsi jätab selle välja üldse valamata.

Selleks peabki need kaks kätt, naise püksis hoidma hoopis!

Ei hakka jälle seda alternatiivsexi teooriat siin ajama, et milleks mehel käed ja keel. Keel on selleks, et seda õigel hetkel hammaste taga hoida ja käed selleks, et sel hetkel end arusaadavaks teha (loe viipekeel).

Mehed ja naised mõtlevad erinevalt, aga...
NSM, naiselikkus ei tähenda pimesi allumist ega tähenda enda maha salgamist, ei eelda, et oled ülalpeetav.
Väga äärmusesse kisub siin naiste arvamus ja suhtumine. Ma ei jaga seda.
Kordan ennast, mina tahan olla naine ja nautida seda. Paraku ei oska enam paljud naised naised olla. Ei maksa
tuua jutuks ühiskonda ega olustikku ega võrdõiguslikkust. Mina tegelen mitte just kõige naiselikuma alaga, kuid see
ei muuda mind veel robustseks ja tundetuks olevuseks.
Nüüd ilmselt seadsin end rünnaku alla.

foxy. Ma ei mõelnudki seda joomist. Mul lihtsalt on see kiiks, et ma tõesti tarbin alkot üli üli harva ja seda väga erilises meeleolus

veelturul: milline see naiselik naine on, selline demi sarnane kellele mees kraami kokku tassib ja siis naine edvistab selle jamaga teiste ees ja salaja ussitab mis jaksab? alati kui ma olen kohanud mõnda omameelest über naiseliku naist siis on nad tõesti sellised demi sarnased olnud.

äkki asi pole mitte naistes, vaid mehed on targemaks saanud

Ei, Kiremõrvar, asjad ei tee naist naiselikuks. Need võivad naiselikkust täiendada või tõsta enesehinnangut.
Aga ei muuda kõrged kontsad ega seelik naiselikuks, kui tõmmatakse küür selga ja võetakse 7penikoorma pikkuseid samme,
samas võib olla naiselik dresside ja tossudega.
Naiselikkus on miski naise sees, mida ma ei oska seletada. Ma usun, et see on enamuses olemas, aga on kusagile enda sügavusse
tambitud ja maha salatud. Kardetakse olla nõrk. Iga hinna eest tuleb ise hakkama saada. Ei tule. Eks ma ise olen natuke samasugune Ometi ei karda ma mehelt abi paluda ja selle eest tänada.
Pean end naiselikuks ja kuigi mul mingit välimust pole ette näidata. Mehed, kellega olen kohtumas käinud, on justkui kokkulepitult mulle öelnud, et ma olen soe inimene.

veelturul, sa oledki soe inimene (mitte peast)

ühesõnaga naiselikus on kahepalgelisus kord olen nõrk, siis olen tugev ja täpselt nii nagu olukorras parem on. meeste puhul sellist käitumist peetakse jällegi väga ebemeeldivaks.

kui see kõik on naiselikus siis on tegelikult ikkagi jama see värk.

kiremõrvar, ja sinu arvamus naiselikkuse kohta, definitsioon oleks...?

kire. Kus sa kõik need aastad elanud oled?
Nüüd alles said sellele naistevärgile pihta?
Aga ära sa seda neile kõva häälega ütle. "Tädidel" on seda valus kuulda. Tõde teebki vahel haiget.

ma ei tea mis on naiselikus või mingis x hetkes ma võin seda isegi tunnetada. okei, ma pean tunnistama ühte asja, irl ma ei viitsi kunagi naistega jageleda, ma teen seda ainult netis. ei ma olen koguaeg teadnud millised on naised, aga mõned küsimused jäävadki igavikuliseks.

ah noh suhtlesin ühe tüdrukuga mingi vahe, ta tahtis olla hästi naiselik, kohati tegi ta end natuke jobuks ka, aga ma ei öelnud talle seda, samas kohati tuli tal see ka välja, noh neis asjus mis mulle meeldisid, nagu näiteks sekspesu, sõjavärvid jne vbl naiselikus ongi välimus ainult, seest on kõik inimesed ühesugused, st mehed ja naised. kõigil on tunded, emotsioonid, aga naised ütlevad et nad on nõrgad ja siis lubavad rohkem reetlikust endale.

nojah, päriselus lihtsam, kas suhtled või ei suhtle, aga netis on kõik sinu ümber, ka need kellega ei viitsi suhelda.

Haprus, õrnus, ilu - kui neid ei kasutata relva või manipuleerimisvahendina - siis on niisugused omadused naises ju täitsa toredad?

Ühe jaoks ongi naiselik vaid tikkkontsad ja seeliku alt paistev sukapits, teise jaoks aga pühapäeval pannkooke küpsetav põlle kandev naine. Ma tean meest, kes ei pea ühtegi pükstes naist naiselikuks ja tean ka meesterahvast, kelle arvates on miniseelikus naine mitte naiselik vaid lõdva püksikummiga eputis.
Selle teema üle võibki vaidlema jääda, et mis on naiselik ja mis mitte, nagu ka teema, et milline on mehelik mees.
Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi.

nsm. Inimeste arvamused tihtipeale ühtivad. Seega jääb:
1. Tikkkontsadega naine
2. Põllekandja naine
3. Pükstega naine.
Nende varjatsioonid:
1. Tikkontsadega ja eputis
2. Tikkontsadega ja ei ole eputis
3. Põllekandja eputis
4. Põllekandja ja ei ole eputis
5. Pükstega eputis
6. Pükstega ja ei ole eputis.

Niisiis 6 võimalikku varjanti. Edasi lihtsustame asja veelgi. Kuna naine võib selga panna kõiki kolme riietuseset, siis järgi jääb vaid eputis ja ei ole eputis.
Kokkuvõtteks on arvamusi siiski vaid kaks!
Teades seda kõike, arvutage nüüd välja kuu kaugus maast!
(ps. võtsin tableti ära juba )

parma, vaata, et sinuga nii ei juhtu

Juku nutab liivakasti serval, kui möödub Imre Rammul.
Imre küsib:
"No, poiss, mis sa nutad siin?"
Juku:
"Ema - isa lähevad lahku, sest isal ei seisa!"
Imre lohutab: "Näe, siin on sulle mõned tabletid - pane iga päev üks tablett isale õhtusöögi sisse."
Läheb mõni päev mööda ja Imre jälle näeb - poiss ikka nutab.
Imre: "Kas isa - ema lähevad ikkagi lahku?"
Poiss: "Ei!"
Imre: "No mis sa nutad siis, poiss, mis juhtus?"
Poiss: "Mis juhtus, mis juhtus - ema kepiti surnuks, õde on rase, mul perse valutab ja koer ka ei taha koju tulla!"

parim, mida ma foorumis olen lugenud. ma olen palju selle üle mõelnud ja nüüd pani keegi mu mõtted kirja. järelikult on ka teisi, kes soorollide kadumise üle arutavad. ma olen mõelnud, miks emad kasvatavad poegi. miks lasteaias ja koolis on ainult naised. kui ongi mehed, siis neid ei saa meesteks nimetada: naiselikud ja edevad.
meie, naised, otsime tõelisi mehi, tahame, et meid võetaks õrnade olevustena, keda mehed kaitsevad. kes me oleme? tõepoolest...traktoristid, jalgpallirid, sumokad, kosmonaudid, ehitajad, politseinikud, sõjaväelased. me oleme uhked selle üle, et me saame sellega hakkama. kadunud on naine, kes meest töölt koju ootab, kadunud on õrnus ja kodusoojus. istusin jutukas ja vaatasin, kuidas see mikromaailm toimib: naine istub jutukas, aga kodu on räämas. miks peab ema ja abikaasa istuma jutukas, kus kiimas vanamehed nende poolpaljaid rindu kiidavad. kas erutab neid mingi pihkur? kas tõesti tahetakse sellist naist endale koju, oma laste emaks. vaevalt. siin on liblikad. naisi vaadatakse teisest kohast. ma ei taha iha halvustada, aga kas see on ikka õige koht naisele ja emale.