Ameeriklasest psühhiaatri sõnul muudavad nii internet kui sotsiaalmeedia märkimisväärselt meie iseloomuomadusi.
Sotsiaalmeedias muutuvad nii inimeste vastastikuse suhtlemise tingimused, isiksus, meie psühholoogia ja bioloogia, kirjutab Tampere ülikooli lektor Marko Nenonen ajalehes Helsingin Sanomat, viidates ameeriklasest psühhiaatri Elias Aboujaoude teosele "Virtually You. The Dangerous Powers of the E-personality".

Teoses kirjutatu kohaselt võimendab sotsiaalmeedia viit inimomadust, mis võivad probleeme tekitada. Üks neist on suurustamine.
Arvuti taga istudes puudub inimesel otsene kontakt, ta ei näe teiste ilmeid ja žeste, mis annavad tundeid edasi.
Sotsiaalmeedia põhjustab ka "ülevoolavat nartsissismi" ehk inimene esitleb end kui kaupa. "Me võrdsustame end esemega, näitame oma parimaid omadusi ja rõhutame neid, seejärel müüme neid samal viisil nagu müüakse autosid või Å¡ampooni," kirjutab Aboujaoude.

Psühhiaater toob välja kolmandagi omaduse, milleks on niinimetatud vähesuse seadus. Internet on peamiselt meie pahede mänguväljak, kus on lihtsam kedagi kritiseerida või halbu kommentaare teha. See ei kehti psühhiaatri sõnul üksnes laste ja noorte, vaid ka täiskasvanute puhul.
Aboujaoude sõnul suurendab (sotsiaal)meedias nähtud vägivald ka vägivalda laste seas. Niisamuti saavad täiskasvanutest veebis taas lapsed ja rollimängud õitsevad virtuaalmaailmas nii armastuses kui seksis.

http://www.ohtuleht.ee/438704

vaat siis nüüd, mõrtsuk, keegi ei julge enam rääkida, kuna sa pole siia lisanud täpset loetelu neist, kes tohivad sõna võtta. no olen siis vastupidiselt nimele korraks julgenaine ja alustan.
artikkel on paika pannud halvad mõjud, mida netisuhtlus inimesele teeb, aga mina lisaks ikka mõne hea ka - probleemidest rääkimine on lihtsam, sest sa räägid võhivõõrale, kellele ei pea isegi silma vaatama ega tema hinnanguid kuulama. kui hinnang ei meeldi, paned neti kinni ja kõik hästi. seega on inimesed avatumad ja sotsiaalsemad.

Paljudele on ju nett negatiivsete emotsioonide mahalaadimise kohaks.Kui võtta asja nii, te need kes siin sõimlevad, suudavad tänu sellele reaalses elus olla palju paremad inimesed???? Noorte puhul paraku on küll nii, et nemad võivad arvata, et ka reaalis võib samuti ülbitseda.

Mis silmist, see südamest!

Netis saad krt ka 2 päeva hiljem seda "kriitikat" lugeda ja teisedki vaatavad seda. Loed seda ja keerad ennast uuesti käima.
Silmast-silma on nihuti ühes kõrvast sisse teisest välja ja meelest lännu.

ps. Mis värk selle nimekirjadega on?

Kuskilt teemast jooksis läbi, et teema algatajapole rahul, kui suvalised käivad kommimas.

Ma pole rahul, et suvalised teevad teemasi!!

Vanad tädid ei tohi kommida kireka teemasid

täpselt

Eem. Perverdid olete!
Ühele ei meeldi vanad tädid ja vanadele tädidele meeldib poissi kiusata.

parmaleikin, aga netikriitika puhul saad alati end lohutada teadmisega, et see pole su päriselu ja kritiseerija ei pruugi olla pärisinimene - mis teeb kriitikast ka mittepäriskriitika .

arglik. Mismoodi netielu ei ole päriselu? robot kirjutab või oled mingis konditsioonis?

kuskohast te selle kriitika välja imesite, ma ei näe kriitikat mitte kusagil, ma näen rohkem naiste jonnimist
ise te teemasid teha kunagi ei julge, teil pole midagi huvitavat tegelikult rääkida. ainult kommenteerite kui elutargad te olete
jõle huvitav küll

paned arvuti kinni, kus see elu sul siis on? lähed puhkama arvutita, jääb netielu ootele. järelikult ei ole päriselu.
ja ei ole mõrtsukat kiusanud ei noored ega vanad tädid.

mina täitsa arvan et kui inimene saab 40nd või 50 siis osadel see ajaarvamine jääbki 20 tagusesse aega. kahjuks on elu muutunud, aga vanakesed enam eluga kaasa minna ei oska, siis jorisetaksegi mingit eluvõõrast juttu. kui küsida selliselt midagi, siis on ta omameelest super cool, super tegija, ühesõnaga nagu mingi eitusfaasis teismeline

paned arvuti kinni, kus see elu sul siis on? lähed puhkama arvutita, jääb netielu ootele. järelikult ei ole päriselu.
ja ei ole mõrtsukat kiusanud ei noored ega vanad tädid.

arglik. Leia erinevusi.
Internetis kommenteerimine ja laululaval esinemine.
Mis vahet on?

ma räägin kommentaaride sisust, mitte kommenteerimise protsessist. sina oled hoopis midagi suuremat, keerukamat ja mitmekülgsemat kui see tegelane, kes mingis foorumis põgusaid mõttekatkeid avaldab. see päris sina elab päriselu, see poolik, katkendlik sina foorumis elab mänguelu. kui solvatakse poolikut sind, siis pole pärissinul põhjust solvuda - nad lihtsalt ei saa sinust aru või ei tea sinust piisavalt. ma ei tea, kas suutsin oma mõtet seletada.

Sain aru küll.
Kui on ühes ruumis mitu seltskonda ja sa käid ühe juurest teise juurde ja poetad paar sõnakest, siis on see sama mis netielu.
Lahkud peolt ja elad oma elu edasi. Ometi lähevad need solvangud, mis poetati hinge ja mõtled nendele kodus.
Täpselt sama nagu internetis. Ainult siin on need peod tihedamad ja mugavamad.

no kui sa inimest ei näe ja tema käitumist otse ei taju, siis ei teki temast siiski nii tervilikku pilti kui päriselus suheldes, netitutvused on nagu Irvik-Kass, kord on sel kassil pikk saba ja triibuline karv, teinekord on aga sabatu ja kiilas.

Päriselus võib ka mokaotsast ja ainult teatud teemadel rääkida. Ka ei saa pilti ette, kes või mis ta on.
Leia veel erinevusi.

Väidan, et vahet ei ole. Netis oled sa samasugune nagu ka päriselus.
Lükake väide ümber!

päriselus toetavad su teksti nägu ja miimika ja intonatsioon ja riietus ja tuhat muud asja. seega ei ole see võrreldab ühe lausekesega foorumis.

Juba lasteaias noritakse nende kallal, kes nutma hakkavad

parmal on õigus. Päriselus olen mina küll samasugune, keegi ei tohiks imestada, kus teemas, miks mu geeliküüned koguaeg murduvad, ütlen, seetõttu kullake, et sa nad igale poole taha ajad. Võib olla tõesti on vahe vaid selles, et näoilme järgi saab aru mida ma öelda tegelikult tahtsin.
Aga suures plaanis ega ma jah netis mingit inglit või kedagi teist küll mängima ei hakka.

Internet on minu jaoks üks meelelahutus. Mõned räägivad, et hea on netis võõraste inimestega oma asju arutada ja mõnda muret või probleemi lahendada. Aga no vaadake ise neid foorumeid. Peab ikka inimesel olema tõesti tahtmist omi asju sinna kirjutada. Heal juhul üks inimese kaastundest või lihtsalt hetkel viitsimisest kirjutab mida asjast arvab. Tegelikult on inimestel endal piisavalt tegemist oma eluga, et netis võõraid muresid lahendada. Loomulikult on ka need, kes kunagi millegi ega kellegi kohta hästi öelda ei taha ja ei viitsi. Mul on pigem kahju neist inimestest, kes netis avalikses foorumites oma probleemidele lahendust otsivad. Esiteks on inimene tõenäoliselt väga mures, kui tõsisema probleemiga foorumisse astub ja mis ta vastu saab. Ta pekstakse lõpuks vaeseomaks.
Nii, et minu arvamus on väga julm ehk. Oma probleemidega peaks inimene üldjuhul ise hakkama saama, või spetsialistide ning sõprade/lähedlaste poole pöörduma. Kui seda ei julgeta, siis tekib küsimus, mis moodi sead probleemi ennast (kui hüva nõu käes) lahendada julgetakse?

Anonüümne internet on meelelahutuskoht, mitte nõustamiskeskus. See, kuidas keegi oma meelt lahutab, on tema enda asi. Kes mängib mingit unelmaterolli, kes saab viha väljaelamisest naudingu, iga ühe oma asi, mis ta teeb. Arvestades, et sa ei tea kunagi kes need inimesed on, pole mõtet ka nende pärast stressata ja pead valutad.

vot NSM viimane lause oli ka minu mõte, mida ma väljendada tahtsin. masendusse satume me ju siis, kui meile olulised inimesed meile halbu hinnanguid annavad. virtuaalmaailmas meil ei teki eriti kellegagi suhteid, me ei pea kellegi arvamust tähtsaks, seega on lihtne neid arvamusi unustada.

Vaidlen vastu.Netis on inimene hoopis teistsugune kui päriselus.Võta kasvõi kohtumiste kogemusi nii ja teisiti..

Kõik sõltub sellest, millisena inimene meile NÄIB. Nii netis kui päriselus on ju siiski tegemist samasuguste iseloomuomadustega isikuga.

internet annab võimaluse digimuutuda

nsm: aga ega inimesed ei tahagi midagi kirjutada äkki just sinusuguste inimeste pärast? oled mõelnud sellele? kui sinujaoks on kõik meelelahutus, ajaviide ja nagu sa ütled ei huvita sind ka teemad millest räägitakse, siis ütle mis puue sunnib sind üldse osalema neis?

su jutt ei lähe abs sinu isikuga kokku muideks, see mida sa teistele pidevalt etteheidad on tegelikult sinu enda isiksus, siis klapib 1:1

kiremorvar, kas sa plaanid selle teema ka nüüd põhja lasta või ootad natuke ja lased teistel ka midagi enne öelda?

kiremorvar, NSM andis sulle ühes teises teemas ju selgelt mõista, et pole sinust huvitet. Püüa üle saada, sa pole kõigi naiste lemmik. Inimlikult võib ju aru saada, et mehe ego on nüüd haavatud, aga siin kutsika moodi haukumine su mainet küll kuidagi ei paranda. Sama kehtib ka minu kohta, juhuks kui peaksid järgmisena oma pettumuse minu pihta välja valama.

elmar59. Osad käivadki internetis oma n.ö unistuste mina mängimas. Üldjuhul need inimese pole ka eriti nõus kellegiga kohtuma. Keegi rääkis mulle hiljaaegu mingist telesaatest, kus räägiti n.ö internetiinimestest. Üks briti naine oli 13 aastat veetnud kogu oma ärkvelolekuaja internetis, tal oli seal oma avatar, kujutletav mina ja ta kehastuski netis olles selleks, kes ta olla tahtis. Kogu selle aja jooksul polnud ta oma netituttavatega kordagi kohtunud.

Aga see ei tähenda, et nüüd kõik inimesed internetis endale telegaskuju valivad ja läbi selle suhtlevad. Ma olen aegade jooksul päris mitmete inimestega kohtunud. Ütleks nii, et need kes netis näivad suht loomulikud, on kohtudes samasugused kui netis. Jutt on sama, mõtlemine sama. Muidugi sa võid kujutada ette, et milline ta välja näeb ja siis öelda, et ei ta ei olnud üldse selline, nagu ma kujutasin. Aga suhtlemiselt nad küll ei erine.
Kuigi olen ka mina kohanud paar korda inimest, kes tõesti neitis oli keegi teine aga siis pole ma ka väga pettuse osaliseks saanud. Sest, eelnevalt on mind juba hoiatatud, et tegelikult ma ei ole päris selline nagu netis paistan.

Muidugi võib olla ka see, et ma iga ühega ei kavatsegi kokku saada. Seetõttu, tunduvadki vahel need kohtumiste "õuduslood" veidrad. Nu saab ikka aru küll jutu järgi, et mis inimesega tegu on. Kuidas siis tekivad sellised pettumused.