kirjutas mulle siis see dogmake postkasti, et soovib kangesti kokku saada ja prisket taskuraha pakkuda. mõtlesin et mis siis ikka, vaatame mis vanamehel huvitavat jagada on.
kohtumise paigaks oli Koplis asuv vana põlenud maja. selle koha valis ta ise muide.
leidsin siis selle räämas osmiku üles ja jäin sinna rikast dogmat ootama. varsti ta tuligi. parkis oma vene päritolu autoloksu kenasti põõsaalla ja puges ka ise maja katkisest aknast sisse.
kohe kui ma dogma kohutavat vinnilist ja habetunud lõusta nägin, tekkis tahtmine jooksu pista. sellist larfi ei ole võimalik näha ka kõige õudsamates unenägudes. igasugu frankensteinid ja muud sellised kollid olid temaga võrreldes köki-möki.
küsisin kohe siis dogmalt et kus lubatud papp on? sellepeale ta vastas oma hambut suuga pudrutades, et ennem töö ja siis palk. kuna mingist tööst juttu ennem ei olnud, küsisingi et millest ta räägib.
nüüd seletas dogma üksikasjalikult oma kummalisest kiiksust. nimelt talle meeldivat sitta süüa ja samal ajal kooritud porgandi otsas pärakuga kükke teha. asja muutis eriliseks see, et minu rolliks jäi veel samal ajal teda pilliroo kepiga keradesse nüpeldada.
siis võttis domgam taskust välja rahapakikese ja lehvitas sellega minu ninaall. et näe, see kuulub sulle, kui minu tsirkusenumbri kaasa teed. kuna ma suht rahamaias olen siis jäin isegi nõusse.
dogma andis mulle miskise kopsiku kuhu ma korraliku laadungi fekaale poetasin. samal ajal kooris dogma porgandit, mille otsas peatselt galoppi sõitma hakata.
ja nii läkski. dogma rebis oma kartulakotist õmmeldud püksid jalast, sättis porgandi põrandalaudade vahele püsti ja istus sinna otsa. haaras kätte sitapurgi ja kukkus sealt kohe värsket roed lusikaga lõugevahele tulistama. mina siis samal ajal tagusin talle selle pillirookepiga vasta mune.
kui kõik läbi sai, viskas dogma mulle rahapaki ja kadus kahe hüppega aknast välja. peagi kuulsin kuidas tema auto kohutava lörina saatel minema kihutas.
pärast kirjutas mulle siia postkasti et ma kellegile ei räägiks.
