miks väärtustatakse tasuta asju vähem?
mulle tundub, et üldse on väärtuste äratundmisega asjad halvad.
raha aitab paraku neid piire natuke paika seada ja asjadel vahet teha. distsiplineerib, ma pakun. lüüakse olemasolev lahku - asjad, mille saamiseks pole ühtegi töötundi kulutatud (st eeldame, et isik, kes selle asja omandab, ei ole selle saamiseks ise midagi teinud, samas aga on selle asja tekitamiseks teinud seda keegi teine) ja mis on üldsuse arvates odavad, kergesti kasutatavad ja saadaval ning siis on need asjad, mis seda pole.
midagi välja teenides kaasneb tegevuse käigus sellega ka mingi väärtus. tähendus. tekib respekt ja vajadus/kohustus teenitut hoida - vajadus, kuna sellest oleneb enese heaolu ja kohustus, kuna sellest, kuidas teenitusse suhtutakse, oleneb osadel edasine teenistus, selle jätkumine.
tasuline ja tasuta on nii üldistavad väljendid, et nende taha võib mida tahes paigutada, aga oletama, et „tasuline“ on see, mis eeldab mingite ressursside kasutamist, isiklike vahendite panustamist millegi arengusse, olgu see panus siis materiaalne (raha, asjad), vaimne (nt idee, looming) või emotsionaalne (hingeline osa).
kui teiste tegevust ei osata hinnata, siis enda panust hinnatakse kindlasti.
kui küsimuse juurde tagasi tulla, siis kas tasuta olemasolevaid asju alahinnatakse selle pärast, et nad on tasuta saadaval ja seega nagu halvemas klassis, odavad jne, mis on taas suhtumises kinni, või teeb kasvav mugavus ja see, kui tasuta asju on korraga palju saadaval ja ei suudeta nende vahel valida, lohakamaks ja hooletumaks? liigne luksus.
tasuta asi nagu ei eristuks. tasuline asi eristuks kohe, selle peale vaadatakse teisiti. seda kadestatakse ja tahetakse endale ka saada jne. seda siis kellegi teise pingutuse hinnaga.