huvitavad naised. ja keegi neist ei otsinud enne avalikult sponsorit ega poetanud poole lausegagi, et tema oleks raha eest kohtumisest huvitatud või et see ja see maksab?
kuidas sa selliste otsa sattunud oled

vat ei tea kuidas. Kui teaks, siis ei satuks.

ma tean, miks

Noh räägi välja.

teises kohas ma veidi avasin ka seda teemat, aga vaata seda: http://www.iha.ee/index.php?mode=forum&main=17&post=131839&page=3
sisu on sellel teine (laenatud teisest teemast), aga osaliselt sobib ka siin näiteks kasutada.
sa kommenteerisid seal meest, kes„sattus“ siin l...ide otsa.
mida sa talle vastasid selle peale? et miks ta hädaldab, kui sai selle, mis ta otsis.
jah, tema ise pakkuski raha ja tegi arvatavasti ka naiste vahel postkastis uuringuid (tundub, et vastanud naine polnud ainuke), aga mingitpidi saab selle varal seletada ka seda, miks sina nende naiste otsa satud. eriti rahanaiste otsa nt.
sa ei tahaks ju neid tunda, aga samas oled nendega kohtunud.
ja mulle vastasid siin, et kui teaks, siis ei satuks.
minu arvates sa saad alati valida, kuhu sa satud. kui nii on olnud, siis olgu ja siis pole enam ohata midagi, miks nii tehti sinuga, aga natuke on siin enda tegemata asju ka sees...

äää äkää. Kui on kasutajal kuulutus ja/või on kirjas/profiilis jutt rahast, siis ma ei satu sellisesse olukorda. Siis jääb asi ära.
Häda tekib siis, kui seda ootamatult kokkusaamisel küsitakse või veel hullem, tagantjärgi see välja öeldakse.
Mina ei hädalda, et prostituudi otsa sattusin. Hädaldan selleüle, et sellest kohe ei räägita. Pmst on see pettus, sama nagu kohtingule tulemata jätmine, raha etteküsimine, veebitibinad jne jne. Kõik ühes paadis.

ja pärast on kehv maitse endal suus.
peaks muidugi ette valmistama kohtumiseks ja teatama, aga nad vist eeldavadki, et kui sa tuled kutsumise peale sedasi kohale, on sul ka potensiaali sponsor olla või huvi selleks hakata. ma ei tea, aga pakun, et selline on nende noorte peade loogika.
ju siis potensiaalsed sponsorid/kohtujad nii teevdki, et tahan kohtuda ja jajah ning tulevad kohale. sponsorid ongi ju ise need aktiivsemad siin olnud (nt naistele kirjutama) või teine variant - otsivad naised ise endale „sponsori“. ta toetus oma kogemustele, sina aga enda omadele.
tema vist ka pettus selles, et sa polnudki see isik, kes ta lootis sind olevat. oli rahulolematu, et miks raha polnud jne.
aga huvitav, kas siis mittemiski tema profiilis ei reetnud seda, et tal on mingid probleemid? tema haridust vaatasid nt või elukohta? kui need sponsoriotsijad kipuvad olema vanusevahemikus 18-25 a nt ja kontost ei saa midagi aru, siis peab ehk nende osas ise valivam olema ja ennast natuke ette kindlustama kohtumise suhtes. st uurid nende huvide kohta, paned vastama. paar kirja ja midagi peaks sealt selguma.
nii targemaks saadaksegi.

äkki polnud ka tema puhul tegu tavalise prostituudiga ega tavalise sponsoriotsijaga.
ei tahaks talle sellise arvamusega liiga ka praegu teha.
äkki olidki tal mingid rahahädad ja arvas, et leiab sind kohtama kutsudes nii sellele lahenduse. seksi ta ju ise ei pole pakkunud. oli ainult oli sinuga mingi aja ja ajasite juttu, nagu ma aru sain. seega pole ta prostituut, tema lootuseks oligi seltsi pakkumise pealt teenida.
ja miks ta kohe kirjas sulle seda ei avaldanud.. ehk tundiski ette seda, et sa ei tuleks siis kohale, aga tema kaotaks sedasi raha/teenistuse. või siis nt ei tahtnud ise sponsoriotsijana esineda ja odav tunduda (kellel poleks kehv tunne kerjama minna, kuid olud sunnivad).
kui ta pole enne kohtumise eest raha saanud ja see oli talle esimene kord, siis osutusid valituks sina kui isik, keda ta usaldas. oletame, et tundusid talle „normaalsem“ kui teised sponsorid, kes temaga suhelnud on.
no mine sa tea. mina pole ju temaga kohtunud. sul peaks see vaist hea olema nii pika praktika peale.
ma teen siin ainult oletusi.

Vahel eksin ka mina. Ikkagi inimene.

aga ainult vahel, eks
teinekord polegi vaja teha rohkemat kui seda tunnistada

Push. Kui tihti sinu käest küsitakse, et tahad raha või mitte?

No Push ja sulle siis meeldib, kui sinukäest seda kohe küsitakse?

Kui keegi soovib sulle midagi anda-kinkida.Miks sa vastu ei võta?Mina küll võtan,see ei kohusta ju millekski.

võtaksid vastu kõik, mis antakse/pakutakse? kingist olenemata? olgu tegu siis elusolendiga või elutu asjaga.. ja hinnasilti ka ei vaataks nt?
ma kõike ei võtaks. see, kas ma teen seda või mitte, oleneb veidi ka pakutavast, kingi ideest ja andjast. ebameeldivatelt isikutelt ei tahaks neid saada ju. ja mulle siiski tundub, et osad kingid kohustavad ka saajat milleksi, sest lausa mittemillegi eest neid ei tehta. või teeb keegi? midagi ikka tahetakse vastu.
kui ma nt tunnen, et kingitus natukegi solvab mu uhkust või mul on moraalselt raske seda aktsepteerida, siis ma ei tunne omalt poolt mingit kohustust see omandada ja tagastan teisele koos vabandustega, olgu selle idee nii hea kui tahes.
ja tein asi. mulle natuke loeb ka see, mida kingi saaja on selle kingi soetamiseks teinud, palju on kulutanud.
osa ju mängib hasartmänge ja lõpetab võlgedes. osa võib kulutada kogu oma sissetuleku prostituutide peale. osa arvatavasti teeb sama kinkides. kui andja kingib ennast n-ö paljaks, mis siis? nt teeb erinevatele naistele kingitusi kogu raha eest. siis on ise loll, et laseb ennast kingi saajal koorida ja annab vabatahtlikult ja mina muudkui korjan kasu endale? ma ei taha nii.

saan aru, chocolat, et sinu vastus sisaldas vist ka natuke irooniat, aga nende raha eest seksijatega on minu meelest sama asi. võib ju võtta raha vastu, kui kellegi enesetunne seda lubab ja ta seda endale soovib, aga kui see ka kohustab sind mingit vastuteenet osutama ja kui selleks on teene (seks), mille vastu sa moraalselt oled, siis sa seda ikkagi ei tee. saad „kingi“, aga sellega koos oled ennast alandanud. kas sa siis suudad peale seda ennast austada, endale otsa vaadata. tegelikult ei pea isegi vastuteenet olema. juba selliseid pakkumisi saada ja aktsepteerida peaks olema out.

Tra küll, see siin on kohtumiste kogemuste teema, mitte teatud isikute mõttetu möla ajamine!!!

Kui keegi soovib kellelegi midagi kinkida,siis see ongi kingitus.Kingitus ei kohusta kedagi millekski.Kui mees kingib mulle uue auto,siis see ei kohusta mind temaga seksima.Ütleme nii,et selline kingitus muudab inimest naise jaoks tunduvalt atraktiivsemaks ja mingil hetkel ehk isegi jõutakse seksini.
Kingitus ei kohusta kedagi kellegagi seksima.Kingi tegija soovib lihtsalt rõõmu valmistada.Andmisrõõm on suurem saamisrõõmust!
Siinseal25...me kuulame huviga sinu kogemusi kohtumisel.Tagajärgede eest ei vastuta.Me võime olla kurjad,vastikud ja empaatiavõimetud.

Huvitav, punaste voi roheliste vilkuvate tulukestega varustatud ketsidega valge Audi maasturitega mehi tagaajamas voi, ega teised polegi mehed, kellele keppi jagatakse.

Nõustun Chocoga ses osas, et...kingitus ei kohusta kedagi millekski, samas aga väidan, et "kinkides naisele uue auto, ootab mees vastuteenet(kingitust), kinkides aga kimbu kannikesi on see lihtne ja südamest tulev, siirast heameelt pakkuv kingitus. Väidan ka seda, et lillekimp viib seksini kiiremini, kui kiiskav metallikolakas"

Sul võib õigus olla. Lillekimbu teenimisele kulutab mees vähem töötunde

..ja naised oskavad ka arvutada.Eeldatavalt 3 talve kodumajanduskoolis käinud naised muidugi...

audi maastur sobib ,aitäh . sellise autoga naisele saadetakse lilled koos puuvilja korviga .

Miks Audi maasturiga naisele peaks korvi andma?

soovid korvi ,tahad kuhugi minna

Audil polegi tõsist maasturit,millega romantilisele piknikule kulgeda..

Mõnedega ikka on... Aga tuli üks grunge välimuse ja brunellisaabastega naisterahvas, need pidid mugavad olema. Jutukas oli ja kohvitasime aga ei mingit lähestumist. Liiga haritud ju. Siis soovitasin minna ööelu nautima, ütles aga mine üksi. Ja nii tegin, kas ta arvas et tõesti ilma jään või.

olen kohtund ja tore oli kuid nüüd kyll ei julge kohtuda ,sest nii palju on meeestekulul nalja heidetud-napsised olime-et siis tambitakse küll meil ära.et mehed saage aru et ei saa ju kõike tõsiselt võtta. ja kui teie ei tee nalja ,teeme siis ise nalja.mida hea naerda.

Oleme kohtunud! Väga rahul!

Olen kohtunud ja võimalik et tuleb veel kohtumisi. . Aga selleks peab ka natuke vaeva nägema ja katsuma liigelda kuidagi siinses mülkas.
Nagu heinakuhjas tuhlamine

Palun valgustage mind, milline on audi maastur?!?!?!? Mina pole küll sellisest midagi kuulnud!!!! ---ega te ometi ei pea ekslikult maasturiks neid elektroonilise juhuse läbi nelja ratast vedavaid liikureid, millega ei kannata isegi kaatrit merevette lasta, sest peale ühte suve on vett saanud veosüsteem ja pidurid p....s!!!!! ----suure hädaga mööda parki ehk saab liikuda. ---oki, lillede sõidutamiseks see isegi sobib aga sügavasse metsa lilli sellega korjama sõita küll ei saa!!!!

Audi Quattro versioone mõeldakse vist maasturiteks.
Sellised käkid sobivadki Eestis sõitmiseks hästi. Kehvad teed. Rööpad jäävad Lamborghini põhja kinni, ei saa kruisida.

Keegi vist metsa ei roni oma mitmekümne tonnise maksva autoga, lihtsalt kahju hakkab. Kas ikka mõtet on siis. Tean kes tegi Wrangleri automaatkasti remondi soolast merevett täis.
Jätke parem oma vana pann teeäärde ja romantika missugune, ainult kuluvate küürimisega roheluse samlikest oli tegu. Rannaliival kõlbab naise nahktagistki kui just möödauitajaid pole.

Kunagi ammu sai kohtutud küll, kui pilte oli üleval ja oli Siis kui pildid sai ära võetud, pole ka enam kohtumisi tulnud

Jäin mõtisklema ühe kirja üle... Lepid kokku härraga kohtumise, aja ja koha ning siis tuleb jutujätkuks kiri: Äkki kutsud külla? No kena küll aga miks peaks naisterahvas kui ta just teenusepakkuja pole ning selleks otstarbeks spetsiaalset kohtumispaika ei oma, külla kutsuma oma koju võhivõõra inimese?

ega ei peagi ju. vastus „Äkki kutsud külla?“ pole minu arust midagi muud kui märk mehe kasvatamatusest, elementaarsete viisakusreeglite mitte tundmisest/tunnistamisest ja mis peaks naisele eriti oluline olema - austuse puudumisest naise vastu, kellele tahetakse (ma eeldan, et nii see oli) meeldida. rumal mehest. väga rumal. muuhulgas tähendab selline küsimus ka kokkulepetest mitte kinni pidamist. sain aru, et alguses lepiti koha osas teisiti kokku. seega siit selgub mehe suutmatus lubatust kinni pidada ja otsustada? sellele sekundeerib hoolimatus ja naisega mitte arvestamine.
mees, kes kohe sinuga ei arvesta, ei tee seda ka sinuga edaspidi. see on reegel.
ja isikud, kes ei oma mingit ettekujutust sellest, mida tähendab „kodu“, „isiklik elu/isiklikud asjad“, „privaatsus“ jne ega ole neid asju endale selgeks teinud või selgeks veel saanud (ja vahest polegi sellistel midagi isiklikku ja oma kunagi olnudki? kas on ise lastekodu kasvandikud või muidu vanemateta/koduta kasvanud isikud või tulevad teisest kultuurist, kus selline asi on tavaline. kahju nendest, aga siis ei saadagi aru), eksivad nende arusaamade vastu ilmselt ka teistes olukordades, mitte ainult naisega kohtuma minnes.

Kusjuures... kõhtunne räägib sama. Pigem siis üldse mitte kokku saada kui juba tutvuse eos kodusse tikutakse...

Tavaline taks, et koju kutsutakse. Inimene on vbla harjunud sellega. Mis seal siis imelikku on kui enamusjast on koju kutsutud ja nüüd sattus ühe sellise otsa, kes seda ei tee.
Telefoni nr ei anta nii lihtsalt kui aadressi ja ukse koodi. Ma olen isegi naisi korale kutsunud, et nii pole ilus ja sa ei tea kes koll ma olla võin jne jne.

senta.
tegin sama järelduse sellest ja jätaks kohtumise kindlasti ära. ümber mind ei räägiks enam keegi.
ma ainult täiendaks.
tahaks lisada juurde, et kui juba suhtlemise alguses tekib kellegi suhtes kahtlusi (on eriti kinnine ja kahtlustav, salatsev endast rääkides või suheldakse kontrollimatu voogudena, hakatakse kohe midagi kokku leppima ja tehakse arusaamatu sisuga pakkumisi, probleemid aususega ja muud asjad, mis tunduvad tavatud), kui see keegi tekitab ebamugavustundeid või paneb lausa halvasti ennast tundma (nt takerdub pidevalt suheldes mingitesse naissooga seotud teemadesse, räägib halvasti naistest üldse (need hooradest ja litsidest naised jne) või räägib halvasti enda nais(t)est, enda emast ja teistest naistuttavatest, suhtub neisse alandavalt, elab välja, on arusaadavalt närviline sinuga suheldes, on tunda kontrolli puudumist reaktsoonides, elementaarse viisakuse kadumine jms) ega paku muidu sulle kindlustunnet ja usaldust teie vahele ei teki, siis tasub neid kohti suhtlemises, kus kahtlev(am) ollakse, mitte ignoreerida ja arvata, lähevad üle ja suhtumise asi (enda alahindamine, enese süüdistamine) jne.
ei lähe, kui nende kahtlustega ei tegeleta. kindlasti panna neid tundeid tähele.
enda kõhutunnet tasub usaldada, ma teen seda alati. see ei valeta mulle kunagi ega vea mind alt. muud tunded vahel veavad alt ja neid ei saa usaldada.
kõhtunde võib ka ohutunde tajumiseks nimetada, alalhoiuinstinktiks. või intuitsiooniks. nimetage kuidas tahate.

huvitav, kuidas meestel selle tähelepanuga on? kas nad oskavad ka lugeda ridade vahelt sinna peidetud vastuseid ja otsivad märke, teevad vaatlusi, jälgivad käitumist, panevad tähele ja järeldavad sellest midagi või on see miski, mis on siiski omane rohkem naistele? kas naised on meeste suhtes tähelepanelikumad kui mehed naiste suhtes?
kes keskendub suhetes rohkem vaatlemisele ja teisega arvestamisele, tema lugemisele?
või ei saa nii küsida ja see on ikkagi iga indiviidi puhul eraldi paika pandud, kuidas ta käituma hakkab, mida ta kuidas tajub. kui palju loeb kodune kasvatus nt mehe puhul või loeb pigem see, kuidas ta sotsiaalselt edasi areneb, kellega suhtleb jne. naised olevat paindlikumad, aga ei tea kas on. kas ka mitte paindlikkus pole kasvatuse ja survestuse tulemus?
ideeliselt peaks iga isik selleks suuteline olema, olenemate sellest, kas on tegu naise või mehega. ma ise arvan nii.

Utha, miks sa meestes nii kibestunud oled? Kodune kasvatus?

"miks?" - kas see oli väide, mida ma peaks kaitsma hakkama või küsimus? millest sa järeldad, et olen?

Jube detailselt valiv. Iga pisima möödalaskmise korral on kohe finito. Või on meeste alik nii-nii-nii suur, et saab seda valiku luksust lubada?

Olen ise võitnud täieliku usalduse ja vaesetega ei ole tegu. Ma ei tea kas vaesuses kasvanu siiski tunnetab paremini. Aga üheööga pole sündinud.
Alati on ju võimalusi halvasti käituda kuid miskipärast ma ei tee seda.

Nii, nagu on erinevad inimesed on erinevad ka nende arusaamad.... Kes kutsun kohe külla või ootab kohest küllakutset

Pidime ükskord pärast pikemat kirjavahetust ühe naisega kokku saama.Tegin talle ettepaneku kohvikus kohtuda.Poolel teel kohtamisele helistas too naine ja tegi hoopis mulle uue ettepaneku tema kodus kohtuda.Mõtlesin veidi,kas minna või mitte ja tulin otsusele,et mis seal ikka ja läksingi.Veetsime tema kodus meeldivalt aega ja polnud midagi selles hullu
Selgituseks.Ta ei pakkunud sexiteenust nagu siin vahel arvatakse.Ja veel niipalju,et vahel nähakse hunti seal,kus teda pole või siis on nii,et kui juba koju siis olgu kooselu vms Pole alati nii.

parma.
tahad sa nendest detailidest rääkida? ja mida sa pead möödalaskmiseks? millised on suured ja millised väikesed möödalaskmised? väiksed vead peaks andestama? seda tahtsid öelda?
kui küsimus on endale heaolu tagamises ja rahuldavates inimsuhetes, siis on minu arvates loomulik, et ma ei hakka enda heaolu arvelt kellelegi järeleandmisi tegema ja järgin kõigepealt seda, et mul teisega hea oleks. miks ma peaks tahtma leppida olukorraga või suhetega, mis mis on minu jaoks poolikud ja olema kogu elu rahulolematu.
kas on olemas kedagi, kes oleks täielikult rahul valikuga, mida ta enda arvates ei vääri ja mis talle halb on? või väärime me seda, mida saame?

ja vastus su eelmisele küsimusele. minu kodune kasvatus oleks tõesti eeldanud seda, et minust saab meestes kibestunud õnnetu naine, aga ei saanud. kuid selle eest ma õppisin enda eest suhetes seisma ja võitlema oma heaolu eest.
ja milles väljendub sinu arvates kibestunud olek? see, mida sa kirjutasid, seda ei tähenda.
sinu kirjeldus iseloomustas mind ainult kui kõiges põhjalikku inimest, kellel on omad nõudmised, millest ta ei ole nõus taganema. just põhjendasin seda sulle, miks nõus ei ole.
ja mis meeste valimisse puutub, siis kas ma valin mehi? ma arvan, et enne ma valiksin endale sõbra ja siis mehe. sõprus mehega on mulle olulisem. mehest sõber on alati sinuga ja kuni elu lõpuni sul kõrval, aga kas mees teeks seda sinu heaks? suhted meestega aeguvad ja pole kunagi lõplikud. või noh, tegelikult lõppeb ka sõprus sõprade vahel kunagi, kui see polnud õige. kõik lõppeb.

Näed Utha. Sa oled juba eelhäälestatud sellele, et kõik lõppeb. Loomulikult jah lõppeb aga selline on elu loomulik käik. (surm) Aga sina juba arvad, et lõppeb ilmtingimata enne surma ära juba. (ja kindlasti on mees selles süüdi) See on siis see kibestumine.
Sa ei jõua kogu elu kõiki neid tingimusi näpuga taga ajada, mis tagavad sulle ideaalse heaolu. Vahel peab asju mustvalgena võtma. Ja silmi kini pigistama, ning oma kahte kõrva kasutama. (ühest sisse teisest välja stiilis).
Kas sa ise vastad rangelt ja täpselt nendele tingimustele? Ei usu. Keegi ei vasta. Me elame dünaamilisees maailmas.

Ja üks ilmekas näide on just, et valid enne SÕBRA kui mehe.

suhtumises kodusse, nagu ka kõigesse muusse, valitseb maailmas pluralism. Ma tean mitmeid inimesi, kes kutsuvad meeleldi külla, kuid ei tunne ennast hästi võõras kodus, ja küsimus kas sa külla ei taha kutsuda, võib mitmeti tõlgendada, igal juhul pole see pealetükkiv kojutrügimine. Näiteks on üks võimalik tõlgendus kui koduväljaki eelise pakkumine. Täna juba teine teema, kus miskipärast esmane default reaktsioon ja suhtumine on negatiivne ja äratõukav, teine teema oli miski horvaatiareis. Ettevaatlikkus pole muidugi keelatud, aga on mingi punkt, kust edasi tundub see kitsarinnalisusena, tegelikult väljaspool iha pole see inimestele nii omane, just eile täheldasin seda. Mis mulle veel tundub, see selline sildistamine ja kahtlustamine muudab süngeks just enda elu, keeruline on muidugi kaaluda, kas liigsest vaimustumisest saadud võimalik negatiivne kogemus, mis oleks kahtlustamise korral ära jäänud, kaalub üles sünges maailmas elamise, aga eks selleski asjas on vaatekohtades pluralism.

Kutsuda kedagi külla on jah,kuidas võtta,usaldus ja viisakus oma tuttava vastu.Mitte seda,et trügib koju kohe.Mitte keegi ei trügi vägisi koju kellegile.Või on siis kellegil kodu nii must ja räpane et ei saa kutsuda või siis siis ollakse suhtes ja ei saa kutsuda ja samas kirjateel valetatakse end vaba olema.Tean kunagi ühte naist,kes soovis,et mehed ta kusagile restorani lõunale kutsuksid saades niimoodi kõhu täis süüa ja juua,hiljem muidugi leida põhjus mitte sobivuses.

mikhan, ma loen siit su vastust. sa kirjutad kitsarinnalisus? sildistamine? kahtlustamine?
kas sa ei liialdanud mitte? sa pidasid praegu ikka silmas kitsalt seda koduteemat ja suhtumist sellesse või oled praegu muidu natuke tundlik inimeste kahtlustava ja negatiivse hoiaku suhtes?
ma tahan tuletada meelde, et teemaks on siiski midagi nii isiklikku nagu kodu inimesele ainult olla saab. siis on kahtlustamine ja „kitsarinnalisus“ ka igati lubatud, ma arvan nii. mida sa siis pakuksid ettevaatlikkuse asemele? leplikkust ja poolehoidvat suhtumist?
kui tegu on esimese kontaktiga.
oletagem, et tegu on kahe tundmatuga, kes elavad linnas, aga selle erinevates osades, kus on erinev elu ja vahel ka kehtivad elanikele teised seadused või siis elatakse koguni sama parkla juures, aga erinevates hoonetes. kahte tundmatut lahutavad ainult erinevad trepikojad ja aknad. vahet pole, aga nad on linnakodanikud ja linnas kehtivad koduhoiu osas teised tavad. maakandis on need suhtumised natuke teised - arvestagem ka sellega. linnas kasvanutel on kahtlustamine sees. ma ei tea, kuidas seda paremini kirjeldada, aga on. ja nagu ma enne kirjutasin, see suhtumine kodusse oleneb ka piirkonnast, kus elatakse ja kultuurist, mille keskel me oleme.
ja siis need linlased, kes kumbki on elanud oma elu, tahavad korraga kohtuda. kumbki eraldub korraks oma linnakodust ja lepitakse kohtumise kokku nt samas pargis, mis koduteel on. kahe tee ristumise kohas. tuttavas kohas. parim koht neile ka ja neutraalne keskkond annab juurde aega teineteisega kohanemiseks ja harjumiseks, sobivuse selgitamises. harjumus aga tekitab tunde millestki kindlast ja turvalisest, stabiilsest.
siiani on arusaadav?
kodu on side endaga ja oma tegelike juurtega. sellega, kes sa oled. seal sa oled kaitstud.
selleks, et teine sinna juurde juurde lubada, peab tal enne tekkima side sinu endaga. see on olulisem kui side koduga. see tuleb siis, kui ta tuleb. kui seda on sideme tugevdamiseks vaja. seal on aeg teine. sinna peaks siseneme delikaatselt ja teist austavalt.
iga muu (vastu)tegevus peletab teise eemale.

kui keegi arvab, et ta tunneb ennast teisega selles alas - kodus, mida ta seni pidas ainult enda omaks ja kuhu teiste jalg ei ole astunud, ebamugavalt, tuleb talle anda taganemistee. sinna sisenemiseks on vaja luba, nagu ma kirjuasin. see, millal keegi teisele selle loa annab, on isiklik asi ja aeg (pikkuselt), mil inimesed harjuvad teineteisega, on ju ka igal isikul erinev. alguses harjutakse olema koos natuke aega, siis tehakse seda juba natuke rohkem jne.
selles osas, mis puutub oma ruumi jagamisse mingi tundmatuga, ei saa keegi mulle midagi dikteerida peale minu enda. see on minu kodu ja mina valin, kes siia tulevad.
kes minu privaatsust ei taha austada, nendega ma ei suhtle. lihtne.
ja tunnistan, et ma olen kuri nendega, kes tahavad veenda mind midagi vastupidi tegema.

Ma kirjutasin teisest asjast, kui sina, ehkki algteema on sama. Ma kirjutasin, et suhtumisi on mitmeid, ja oma kodu, oma ruum, ja kellega seda jagad on täiesti sinu hallata, selle vastu ei kavatsenud ma vaielda. Kitsarinalisus, sildistamine ja need teised sõnad käisid suhtumise kohta, ehk siis: tegelikku alust selle lause alusel otsustada, et inimene on kasvatamatu, ja mis need muud omadused olid, sul pole, sa ei tunne kogu inimest ja ei tea ka ta motiive selle ettepaneku tegemisel, aga kõigist võimalikest lähenemisviisidest valid välja kas kõige negatiivsema või ühe negatiivsematest. Seda pidasin ma silmas kitsarinnalisuse ja sildistamisega. Ma usun, et inimene, kes sellise ettepaneku tegi, oli valmis saama ka keelduvat vastust, selles pole midagi ebaloomulikku, selle nimi on suhtlemine.

ja head jaanipäeva ka sulle ühtlasi, kõigile teistele samuti