tundub, et ma pean ise teile puust ja punaseks tegema.
ma ei tea, kas meil ongi suhtlemise ja mingite valikute tegemise koha pealt need vaated nii erinevad või ei ole ma suutnud ennast teile selgeks teha või milles asi.
teie ei saa aru sellest, mida mina öelda tahan ja minu ei saa aru, mida te mulle siin selgeks teha tahate...
algselt oli ju tegu tavalise istumisega ja suitsu tegemisega, ei olnud seal mingit seksi.
oli nii või ei olnud?
selle kohta ma oma arvamust avaldasingi. kust see seks tuli?
ma tahtsin saada aru sellest, mis paneb kellegi pidevalt valima endale kohtumisteks ja nt pingil istumiseks uusi isikuid, arutama nendega elu ja asju ning siis neid vahetama - piltlikult oleks see siis nii, et kui uuesti tahtmine peale tuleb, siis vahetub koht pingil kellegi teise vastu ja tegevust korratakse seni, kuni leidub isikuid, kes kohtuda tahavad.
olgu, aga mida see siis endale (nt mulle, kui minust oleks jutt) pakub?
ma tahtsin teada, milles seisneb siis plaan, kui ongi mingit plaani.
miks teha selliseid valikuid „pilt vaadatud ja kohtuma“ ja siis pettuda, kui saab teha paremaid valikuid, teha teisi asju jne.
kas selline „pingil istumine“ ongi vajalik ainult jutu tegemise ja seltsi jaoks, et oleks keegi, aga pole oluline, kes?
miks ma peaks tahtma suhelda kellegiga, kes ei suuda ise ka aru saada sellest, miks nendega kohtuti või kes sa ise oled ja kellest ei tea, millised nende vaated, tegemised jne on ja kas nad mulle isikutena sobivad.
kui nad mulle ei sobi millegi poolest (peale suhtlemist selgub, et ei saanudki sellest asja nt), siis miks ma nende isikutega kohtun? instinktist? kuna juhuslikult nii teha peaks olema mulle inspireerivam ja see peaks panema mind sedasi kohtumiselt kohtumisele kiirustama?
ma ei viitsi.
seega mulle tundubki, et osad isikud kas ei tahagi/ei suudagi ise paremini valida või polegi neile olnud oluline, kes tuleb ja mis ta on.
selles asi ongi, et ma olen kuradi valiv. ma valin, kellega kohtun ja miks ning ka siis valin, kui peaks olema tegu seksiga. ma tahan, et seks teisega oleks kuradima hea, mitte ainult hea.
mis puutub suhtlemisse, siis ma parem satun linna peal kellegiga (mingi huvitava vanaoonuga nt) jutuotsa peale ja arendan seda edasi, kui huvi pakub ja istume, aga mingid plikad ja poisikesed... pole neil olnud elu ega saa nad asjadest aru.
minu jaoks tundub selline suhtlemine pealiskaudne, aga see on minu arusaam.
proovisin teisest poolest ka aru saada.