Minu pildil on lugu. Kui siin kasutajaks end tegin, olin pool aastat ilma pildita.
Tundsin "survet" siia pilt panna, mis natukenegi hajutaks neid kahtlusi ja kommentaare, et olen transseksuaal.
Minu kasutajanimi, tuli välja, osutus üsna ebaõnnestunuks ja ma sain pidevalt sellesisulisi kirju/kommentaare nö "munadega naine" olemise kohta. Kuigi oma ankeedis olin ma tol korral selgitanud oma nime tekkimise tagamaid, ei olnud see paljudele arusaadav selliselt. No paljud tegelikult üldse ei saanud aru, mis seal ankeedis ka muude asjade kohta öeldud oli. Ankeedi sisu on nüüd natuke koomale tõmmatud.
Nii see pilt siia tekkis ühel hetkel, sest mul sai kõrini. Mulle tundus, et minu soos kahtles mingi osa siinsetest kasutajatest, kelle aju justkui töötab teistmoodi. Sest osade jaoks jällegi ei olnud küsimustki, et ma järsku naine ei ole. Mõned kohtumised, mis aset leidsid, toimusid ilma ühegi kahtluseta, et äkki olen mees.
Tundus, et see pilt töötas ja täitis soovitud eesmärgi - transseksuaali kommentaarid ja erinevad pakkumised langesid ära. Küll aga tõi pilt kaasa uued probleemid, mida enne pilti ei olnud. Aga noh, see vältimatu.
Pildi tegin ise, kodus, 11.02.2024 ehk siis päeval, mil see ka üles laaditud sai.
Ma ei oska selgitada, miks just sellise kompositsiooni kasuks otsustasin. Tuli selline mõte.
Kordagi ei mõelnud ma siis, et kas see on 10 punkti vääriline foto või mitte. Sobitun ma kusagile edetabelisse või mitte. Kas ma meeldin või mitte. Kas mu enesehinnang tõuseb või mitte. Ainus, mida ma soovisin oli, et mind nähtaks naisena. Olen saanud mõned komplimendid ja võtan need tänuga vastu. Aga ma ei oota neid komplimente, ma ei küsi ega nõua neid.